1-11-5001/102 - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Kinnipeetaval on põhih aridus. Eriala puudub. Vabanemisjärgsel garanteeritud töökoht ja sissetulek puudub. Vabaduses oli olnud riigi poolt ülalpeetav, kuna elas xxx. Isiklik sissetulek puudub. Kuriteod toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Puudub kogemus rahaga ümberkäimisel. Peab varastamist võimaluseks tagada endale parem majanduslik toimetulek. Isikul tasumata võlanõudeid kohtutäituritele. Vanglas oli ajavahemikus 3.02.2012-2.08.2012 hõivatud majandustöödel osakonna koristajana, kuid seoses pidevate distsiplinaarrikkumistega tema tööhõive lõppes. Suhtlusringkonnas enamasti kriminaalse taustaga ja mõtteviisiga isikud. Vabaduses oli amfetamiini ja kanepi juhutarvitaja. Vastavalt Täitmiskavale omandas vanglas põhiharidust ning 18.06.2013 lõpetas 9. klassi. Vangl as on läbinud noorte programmixxx ning ajavahemikul 01.03-30.04.2013 toimusid programmi järeltegevused. Ajavahemikul 03.02.2012 -02.08.2012 oli hõivatud majandustöödel osakonna koristajana. Vastavalt Täitmiskavale alates 17.04.2012 oli määratud läbima sotsiaalprogrammi xxx, kuid motivatsiooni puudumisel loobus. Kinnipeetav on süstemaatiline distsipliinirikkuja vanglas. Tema rikkumised on enamuses vangla vara lõhkumised, seaduslikke korralduste eiramised ja keelatud esemete hoidmised, omamised. Isikut on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, väärteokorras karistatud 2008 aastast 21 korral, korduvalt tubakaseaduse, ühistranspordiseaduse, varavastaste süütegude ja avaliku korra rikkumise eest. Isik on karistatud võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, mis on toime pandud grupis. Varem karistatud ka röövimise ja kehalise väärkohtlemise eest. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 80%; vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 47%. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et L.P on seni olnud riiklikul ülalpidamisel, kuna elas xxx. Isiklik sissetulek puudub. L.P ema on surnud. Isa xx xxja õe xx xxx elukoha kohta ei õnnestunud kriminaalhooldusametnikul andmeid saada. Sugulased ei ole huvitatud suhtlemisest L.P -ga. L.P tädi oleks nõus vabanedes L.P moraalselt toetama aga enda ju urde elama ta õepoega ei võtaks. Tädi on L.P-ga suhelnud viimase vanglas viibimise ajal kirja teel. Kinnipeetava elukohaks on märgitud kohaliku omavalitsuse täpsusega xxx. Ametnikul ei õnnestunud xx valla sotsiaaltöötajaga vestelda, kuna ametnik viibis korralisel puhkusel. Vangise RH- st nähtub, et enne vangistust oli L.Pxxx nimekirjas, kuid reaalselt seal ei elanud, ööbides sõprade -tuttavate juures, kellega koos pani toimesüütegusid. Suhtlusringkonnas enamasti kriminaalse taustaga ja mõtteviisiga isikud. Isikut võib pidada mõjutatavaks, kuna kuritegude toimepanemisel on soodusteguriks olnud suhtlusringkonna mõju. On korduvalt vahetanud elukohta seoses pereprobleemidega. On elanud nii venna juures kui erinevates laste ja noortekodudes, kus esines tõsiseid probleeme käitumisega. Karistusregistri andmetel on L.P kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Väärteokorras on L.P karistatud alates 2008 aastast 21 korral, korduvalt tubakaseaduse, ühistranspordiseaduse, varavastaste süütegude ja avaliku korra rikkumise eest. L.P on rikkunud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja pannud katseajal toime uusi süütegusid. L.P on vangistuses korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. L.P taotleb ennetähtaegset vabastamist. Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja ei nõustu kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu selgitused, leiab, et L.P tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse

kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. L.P on 105 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja käitumist. L.P on varem 3 korda kriminaalkorras karistatud (valdavalt varavastaste kuritegude eest) ning oli ka kriminaalhooldaja järelvalve all. Peale seda vanglakaristuse kandmise ajal pani ta toime uued kuriteod ja on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 09.10.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 1,§ 274 lg 1,§ 275 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks mõisteti 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistus Tartu Maakohtu 11.11.2011 otsusega mõistetud karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 3 aastat 9 kuud 6 päeva vangistust (kohtuotsus ei ole veel jõustunud). Korduvalt on karistatud väärteokorras tubakaseaduse, ühistranspordiseaduse, varavastaste süütegude ja avaliku korra rikkumise eest. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et isik ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varasemalt L.P oli määratud kriminaalhooldusele, mis ei olnud tulemuslik kuna isik ei täitnud kontrollnõudeid ja jätkas kuritegude toimepanemi st. Kõik püstitatud eesmärgid jäid täitmata. Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna L.P on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise. Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht ja sissetulekuallikas, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Peale seda vabanemisel puudub kinnipeetaval kindel elukoht, mis ei võimalda teostada kriminaalhooldust, mis eeldab kontrollnõuete täitmist, sh kohtu määratud elukohas elamist ja sellest mittelahkumist kriminaalhooldaja loata. Ülaltoodust võib järeldada, et L.P puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem isikule tingimisi mõistetud vangistus ühes allutamisega käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest ega täita kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks kinnipeetavat uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.