Kohtunikud Urmas Reinola, Ivi Kesküla, Malle Preimer
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu kokkuleppemenetluses
Kriminaalasi
juuni
otsus
Ulav Jõgeva süüdistuses KarS § 184 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ning Jaan Pedajase (Pedajas) süüdistuses KarS § 184 lg 1, § 199 lg 2 p 7, 9 ja § 424 järgi
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdistatav Jaan Pedajase apellatsioon ja määruskaebus menetluskulude väljamõistmise osas
Süüdistatavad
Ulav Jõgeva, ik. 37312020228, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, töök. xxxxxxxxxxx eluk. xxxxxxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 15.11.2008 otsusega KarS § 424 järgi 4 kuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga, ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, vahi all alates 13. detsembrist 2012; Jaan Pedajas, ik. 38006234233, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, töök. xxxxxxxxxxx, eluk. xxxxxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistatud Saare Maakohtu 22.08.2000 otsusega KrK § 140 lg 1 järgi 6 kuulise vabadusekaotusega tingimisi 18 kuulise katseajaga, vahi all alates 13. detsembrist 2012.
Prokurör
Taavi Pern
Kaitsja
Alar Salu
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.
Jätta Jaan Pedajase apellatsioon Harju Maakohtu 18. juuni 2013 otsuse peale rahuldamata.
2.Taotlus menetluskulude tasumisest vabastamise osas jätta rahuldamata ja tsiviilhagi summas 156.50 eurot vähendamise osas läbi vaatamata ning Harju Maakohtu 18. juuni 2013 otsus selles osas muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas võib otsust vaidlustada eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Süüdistatav võib advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 18. juuni 2013 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Jaan Pedajas KarS § 184 lg 1 järgi süüdi ja mõista karistati vangistusega 2 aastat 1 kuu 15 päeva; süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud; süüdi KarS § 424 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti J. Pedajaselt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkarituseks vangistus 2 aastat 1 kuu 15 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva ja karistusaja alguseks 13. detsember 2012. J. Pedajaselt mõisteti riigi tuludesse välja sundraha 480 eurot, kaitsjatasu 57.60 eurot ning solidaarselt Ulav Jõgevaga ekspertiisitasu 3591 eurot. Statoil Fuel Eesti AS-i kasuks mõisteti J. Pedajaselt välja tsiviilhagi summas 156.50 eurot. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi veel Ulav Jõgeva, kuid tema osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud.
2.J. Pedajas tunnistati süüdi selles, et tema omandas täpsemalt tuvastamata kohas ja isikult ebaseaduslikult suures koguses psühhotroopset ainet GHB-d sisaldavat vedelikku, mida hoidis kuni 13.12.2012 kella 14.18 ajal xxxxxxxx juures toimunud kahtlustatavana kinnipidamiseni enda juures. J. Pedajase kinnipidamisel leiti ja võeti tema valdusest ära lapik pudel, milles oli 48,90 grammi GHB-d sisaldavat vedelikku (puhtal kujul 27,9 grammi GHB-d); selles, et tema isikuna, keda oli 17.01.2012 karistatud KarS § 218 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest, tankis 07.02.2012 kella 18.19 ajal grupis täpselt tuvastamata isikuga Tallinnas, Pärnu mnt 147/Männiku tee 2 asuvas AS Eesti Statoil Nõmme teenindusjaamas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõiduautosse Volkswagen Passat reg. nr xxxxxxxx kokku 55,30 liitrit diiselkütust maksumusega 77,14 eurot. Kütuse autosse tankimise järel lahkus J. Pedajas koos tuvastamata isikuga tanklast ning tekitas sellega AS-ile Eesti Statoil varalise kahju summas 77,14 eurot; samuti tankis 29.02.2012 kella 08.59 ajal Keilas, Ülejõe 1 asuvas AS Statoil Keila teenindusjaamas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõiduautosse
Volkswagen Passat reg. nr-ga xxxxxxx kokku 55,69 liitrit diiselkütust maksumusega 79,36 eurot. Kütuse autosse tankimise järel lahkus J. Pedajas tanklast ning tekitas sellega AS-ile Eesti Statoil varalise kahju summas 79,36 eurot ning selles, et tema juhtis 20.10.2012 kella 22.35 ajal Harjumaal, Keila vallas, Tallinn-Paldiski mnt 36-l km-l mootorsõidukit Volkswagen Polo reg. nr xxxxxxxxxxx olles joobeseisundis alkoholisisaldus J. Pedajase väljahingatavas õhus oli 0,89 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l (lõplik lugem 0,80 mg/l. Apellatsioon
3.J. Pedajas vaidlustab kohtuotsuse osaliselt, leides, et tema hinnangul on talle inkrimineeritava psühhotroopse ainega seoses oleva süüteo puhul tegemist väärteoga. Määruskaebus
4.J. Pedajas vaidlustab temalt välja mõistetud ekspertiisitasu, leides, et tegemist on ebamõistlike menetlustoimingutega. Samuti vaidlustab Statoil Fuel Eesti AS-i kasuks välja mõistetud tsiviilhagi summas 156,50 eurot. Kaebuses märgib, et 29.02.2012 unustas ta hajameelsusest tangitud kütuse eest koheselt tasuda, kuid 26.09.2012 on tsiviilhagejale tasutud 79,36 eurot ja prokuratuurile hüvitamist kinnitavad tõendid esitatud.
5.Tallinna Ringkonnakohtu 3. oktoobri 2013 määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega 14. oktoobrini 2013. Määratud tähtajaks esitas enda kirjalikud seisukohad J. Pedajase kaitsja Alar Salu. Kaitsja on seisukohal, et eelnevalt pikema perioodi jooksul narkootilisi aineid tarbinud isikule piisab üheks annuseks 3 g GHB-d ning järelikult algab suur kogus süüdistatava puhul 30 g-st puhtast GHB-st. Süüdistatava puhul ei saa seega arvestada joobe tekitamiseks 2-3 g GHB-d, s.o keskmist näitajat, vaid vaadelda konkreetset isikut ja kohaldada tema suhtes soodsamaid tingimusi. Kaitsja ei pea õigeks J. Pedajase süüditunnistamist ja karistamist KarS § 184 lg 1 järgi. Veel on kaitsja hinnangul kohtueelne menetleja ülemäärase initsiatiiviga kaasanud ekspertiisi läbiviimisse suure hulga koduses majapidamises tarvitatavaid anumaid, mille tulemina on tekkinud ja välja mõistetud menetluskulud süüdistatavale liiga koormavad. Kaitsja on enda seisukohtade lisadena esitanud tõendid, mille kohaselt on Statoil Fuel Eesti AS-ile tekitatud kahju 26.09.2012 osaliselt hüvitatud, mistõttu kuulub tsiviilhagi selles osas vähendamisele. Palub menetluskulud jätta osaliselt riigi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
6.Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega, leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks seaduslikud alused puuduvad. Apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja määruskaebus rahuldamata.
6.1.Kohtukolleegium märgib esmalt, et KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt saab kokkuleppemenetluses tehtud otsust apellatsioonikorras vaidlustada üksnes juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus selle kuriteo eest ette ei näe. Süüdistatav on apellatsioonis leidnud, et talle inkrimineeritava psühhotroopse ainega seoses oleva süüteo puhul on tegemist väärteoga. Kohtukolleegium ei tuvastanud, et J. Pedajase suhtes oleks kriminaalmenetlusõiguse sätteid
rikutud, kokkuleppes kirjeldatud tegu vastab KarS § 184 lg 1 tunnustele ja mõistetud karistus on vastavuses nimetatud paragrahvi sanktsiooniga.
6.2. Järgnevalt osundab kohtukolleegium Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-79-05 (RT III 2005, 31, 309) väljendatud seisukohale, mille kohaselt on kokkuleppemenetluse kohaldamise üheks eelduseks prokuratuuri ja kahtlustatava või süüdistatava ja tema kaitsja jõudmine kokkuleppele kuriteo kvalifikatsioonis ja karistuse liigis ning määras. Kohtu ülesanne on kontrollida, et süüdistatav oleks kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides oleks ta väljendanud oma tõelist tahet. Viidatud otsuses märkis Riigikohus sedagi, et kahtlustataval ja süüdistataval on olemas kõik võimalused mitte nõustuda kokkuleppemenetlusega ja taotleda enda kohtuasja lahendamist üldmenetluse korras. Samuti on süüdistataval õigus loobuda juba sõlmitud kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao mingi sätte rikkumisele. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kokkulepet kohtuistungi järgselt vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao rikkumiseks.
6.3.Prokurör T. Perni, süüdistatava J. Pedajase ja kaitsja A. Salu poolt on 18.06.2013 sõlmitud kokkulepe, milles on fikseeritud kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon, karistuse liik ja määr, samuti (p-s 5) kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus, nagu seda nõuab KrMS § 245 (III kd tl 30-34). J. Pedajas on kohtuistungil kinnitanud, et kokkulepe on arusaadav, nõustub kokkuleppega. Vastates kohtule on süüdistatav kinnitanud, et kokkuleppe sõlmimisega väljendas ta oma tõelist tahet, selgitusi anda ei soovi ja jääb sõlmitud kokkuleppe juurde (III kd tl 23-24). Ka kaitsja on palunud kohtul kokkulepe kinnitada. Kohus ongi J. Pedajase süüdi tunnistanud ja karistuse mõistnud kohtule esitatud kokkulepet järgides. Kohtukolleegiumi hinnangul puuduvad asjas igasugused viited sellele, et kohus oleks süüdistatava tõelise tahte kokkuleppe sõlmimisel välja selgitamata jätnud. Seega ei esine vaidlustatud kokkuleppemenetluses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao ega § 339 lg-s 1 nimetatud sätete rikkumist ning eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, jätab ringkonnakohus J. Pedajase apellatsiooni rahuldamata.
7.Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on apellanti teavitatud menetluskulude maksmise kohustusest. Kaitsja on kohtuistungil leidnud, et menetluskulusid tuleks vähendada ja osaliselt jätta riigi kanda. Maakohus on menetluskulud aga välja mõistnud täies ulatuses, kooskõlas KrMS § 180 lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohtu otsus ka menetluskulusid puudutavas osas seaduslik. Menetluskulude väljamõistmine ei sõltu sellest, kas isik tunnistab ennast süüdi või mitte. Kohtukolleegium peab vajalikuks osundada, et ei kriminaaltoimiku materjalidest ega ka apellatsioonist ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid vaieldamatult järeldada, et J. Pedajasel esineksid põhjendatud takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks. Seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. DNA ja narkootilise aine ekspertiiside määramine on kohtueelse menetleja õigus ja riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu on menetluskulu, mille hüvitab süüdimõistmise korral süüdimõistetu. Asjaolu, et isik põhjustab ise enda kuritegeliku käitumisega menetluskulude tekkimise ja peab süüdimõistmise korral kandma vanglakaristust, ei saa olla menetluskulude riigi kanda jätmise aluseks.
Kohtuotsusega on ekspertiisitasu 3591 eurot apellandilt välja mõistetud solidaarselt U. Jõgevaga. Tegemist on solidaarvastutusega ja isegi kui J. Pedajas tasub kohustuse ainuisikuliselt kogu ulatuses ära, jääb talle VÕS § 69 kohane nõudeõigus teise solidaarvõlgniku vastu. Ülaltoodu alusel leiab kohtukolleegium, et taotlus osa menetluskulude riigi kanda jätmise osas rahuldamisele ei kuulu. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu ühtegi kirjalikku tõendit, mis toetaks apellandi väidet 26.09.2012 tsiviilhagejale 79,36 euro tasumise kohta ja prokuratuurile selle hüvitamist kinnitavate tõendite esitamisest. Küll on aga esmakordselt kaitsja oma kirjalikele seisukohtadele lisanud kinnitamata koopiad maksmata kütuse juhtumi kohta ja Keila teenindusjaama maksekviitungi 79,36 euro tasumise kohta. Et 18.06.2013 sõlmitud kokkuleppe p-5 on seadusest tulenevalt kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus fikseeritud ja sellega on süüdistatav nõustunud ja palunud kokkulepe kinnitada, ei anna kaitsja poolt esmakordselt esitatud tõendid ringkonnakohtule seaduslikku alust apellatsioonimenetluses süüdistatavalt välja mõistetud tsiviilhagi vähendamiseks. Süüdistataval on õigus esitada tõendeid tema poolt tekitatud kahju osalise hüvitamise kohta täitemenetluse käigus.
8.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 18. juuni 2013 otsuse muutmata ja J. Pedajase apellatsiooni rahuldamata. Määruskaebus menetluskulude tasumisest vabastamise osas jätta rahuldamata ja tsiviilhagi vähendamise osas läbi vaatamata.
Urmas Reinola
Ivi Kesküla
Malle Preimer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.