1-11-8420/15 - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

4.Määrus anda süüdimõistetu Sigmar Siimannile ja kriminaalhooldajale ning saata Tartu Vanglale teadmiseks. Edasikaebamise kord Määrusele on menetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtus tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu 13.10.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-8420 tunnistati Sigmar Siimann süüdi KarS § 424 järgi ja karistati teda 1 aasta 6 kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendas kohus karistust 1/3 võrra ja mõistis karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust 23.02.2010.a Harju Maakohtu poolt mõistetud ja ärakandmata karistuse 6 kuu vangistuse võrra ja mõistis liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1, 3 alusel kohus asendas Sigmar Siimann’ile mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust üldkasuliku tööga 1080 (üks tuhat kaheksakümmend) tundi ja määras selle töö ära tegemise ajaks 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Sigmar Siimann määrati üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Sigmar Siimann’i kohustati täitma üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid : elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tänase päeva seisuga on kriminaalhooldaja andmetel Sigmar Siimann üldse kokku sooritanud 817 üldkasuliku töötundi, sooritamata on 263 üldkasuliku töö tundi. 08.10.2013.a. esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru talituse kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande Sigmar Siimanni kohta (ettekanne nr 56211). Ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et Sigmar Siimann hoidub kõrvale üldkasuliku töö tundide tegemisest. Tulenevalt eelnimetatud asjaolust teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku pöörata Tartu Maakohtu 13.10.2011 otsusega Sigmar Siimann’ile mõistetud ning kandmata karistus täitmisele. Sigmar Siimann on kõrvale hoidunud ÜKT tundide tegemisest, ta ei ole järjepidevalt kahe aasta jooksul teinud ÜKT tunde ja tundide mittetegemiseks ei ole olnud mõjuvat põhjust. Ta ei jõua tunde ära teha kohtu poolt määratud tähtajaks. Kriminaalhooldaja poolt esitatud andmete kohaselt Sigmar Siimann on teinud üldkasuliku töö tunde kaheaastase tähtaja jooksul järgnevalt: 24 tundi novembris 2011 (Misso Vallavalitsus); 35 tundi juulis 2012 (Kääpa Sotsiaalkeskus); 92 tundi augustis 2012 (Kääpa Sotsiaalkeskus); 28 tundi septembris 2012 (Kääpa Sotsiaalkeskus); 22 tundi oktoobris 2012 (Kääpa Sotsiaalkeskus); 27 tundi novembris 2012 (Kääpa Sotsiaalkeskus); 32 tundi detsembris 2012 (Kääpa Sotsiaalkeskus); 38 tundi jaanuaris 2013 (Kääpa Sotsiaalkeskus); 74 tundi märtsis

2013 (Kääpa Sotsiaalkeskus); 150 tundi aprillis (Kääpa Sotsiaalkeskus) 2013 (kohtu arvestuste kohaselt ning arvestades kaitsja poolt märgitud tehtud töö tunde on tehtud tegelikult 157 tundi, mitte 150); 88 tundi juunis 2013 (Kääpa Sotsiaalkeskus); 104 tundi juulis (Kääpa Sotsiaalkeskus) 2013; 40 tundi augustis (RMK) 2013; 63 tundi septembris, oktoobris 2013 (Väimela Tervisekeskus). Sigmar Siimann oli esialgselt planeeritud tööle Misso Vallavalituse juurde. Üldkasuliku töö sooritamise tähtaja esimesel poolel ei teinud Sigmar Siimann töötunde 7 kuu jooksul. Isik on kirjutanud seletuse ja avalduse tundide mittesooritamise kohta 04.06.2012 ja kirjalikult teatanud, et rahalistel põhjustel ei olnud tal võimalik juuni-august tööd teha, samas on Kääpa Sotsiaalkeskuse juhataja esitanud tundide sooritamise kohta dokumendi, milles kajastub, et juulis 2012 Sigmar Siimann on sooritanud 35 töötundi ja augustis 92 töötundi. ÜKT kontrollimiste käigus selgus 20.02.2013, 04.04.2013, 11.04.2013, 5.06.2013, et nendel päevadel Sigmar Siimann reaalselt tööd Kääpa Sotsiaalkeskuses ei teinud. Sigmar Siimann broneeriti tööle RMK Võru piirkonda alates augustist 2013, juhendajaks loodusvaht K. K. . K. K. sõnul alustas Sigmar Siimann hoogsalt töötundide tegemist, kuid ajapikku hakkas Sigmar Siimann otsima põhjuseid, miks ta ei saa töötunde teha. 29.08.2013 viibis Sigmar Siimann kriminaalhoolduses ja ütles, et ta läheb koheselt objektile tööle. Kriminaalhooldusametnik Ellen Kiilo kontrollis samal kuupäeval Sigmar Siimanni poolt antud tööobjekti, kuid teda ei viibinud tööl ja ei olnud ka näha, et seal oleks töötunde tehtud. RMK poolne tööandja ei soovinud enam, et Sigmar Siimann jätkaks tema juures töötamist. Septembris 2013 broneeriti Sigmar Siimann Võru Vallavalitsuse haldusalasse Väimela Tervisekeskuse juurde tööle. Sigmar Siimann on korduvalt teinud avaldusi, milles on avaldanud, et üldkasuliku töö tunde ei ole võimalik teha seoses töökohustuste täitmisega. Kohtumenetluse poolte seisukoht Kriminaalhooldusametnik Riina Mandel jäi kohtuistungil erakorralise ettekande juurde ja leidis, et karistus tuleb pöörata täitmisele. Kriminaalhooldaja täpsustas, et tänase päeva seisuga on Sigmar Siimannil tehtud veel 27 tundi ja seda ajavahemikul 14.10.2013.a. kuni 17.10.2013.a. Süüdismõistetul on seega kokku tehtud 844 ÜKT tundi ning tegemata tänaseks on 236 üldkasuliku töö tundi ning katseaeg on sisuliselt läbi. Kriminaalhooldusalune Sigmar Siimann selgitas kohtuistungil, et jättis üldkasuliku töö tunnid teostamata, kuna pidi käima tööl ning elamiseks raha teenima. Palub mitte pöörata karistust täitmisele ning anda võimalus teha tunnid ära. Kaitsja arvates, ei ole Sigmar Siimann üldkasuliku töö tundide tegemisest kõrvale hoidnud. Erakorralises ettekandes ei ole õigesti märgitud, et S.Siimann ei teinud tööd 04.04.2013 ja 10.04.2013. Seega on kaitsja arvates arvestamata jäänud kokku 27 tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldaja oleks pidanud tähtaja peatamist taotlema, kuid jättis selle tegemata. S.Siimannil olid perekondlikud põhjused, miks ta ei saanud teha tööd, ta pidi teenima oma kolmele lapsele raha elamiseks. Kohtu seisukoht erakorralise ettekande osas 29. mai 2008.a. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-23-08 p 9 kohaselt „ Karistuse täideviimist ei saa alustada enne kohtuotsuse jõustumist. Seega hakkab KarS § 69 lg 3 alusel määratav ühiskondliku töö tegemise tähtaeg kulgema alates üldkasuliku töö tegemise kohustuse jõustumisest, s.t kohtuotsuse jõustumisest. Kuna KarS § 69 lg 4 alusel peab süüdimõistetu üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid, algab ka kontrollnõuete täitmise kohustus

süüdistatava jaoks kohtuotsuse jõustumisega.“ Seega hakkas Sigmar Siimann’il kaheaastane tähtaeg kulgema alates 21.10.2011.a. ning kestab kuni 20.10.2013.a. KrMS § 428 lg 1 kohaselt, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. KrMS § 428 lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise karistusseadustiku § 69 lõike 6 või 7 järgi otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus, ära kuulanud kriminaalhooldaja, süüdimõistetu ning süüdimõistetu kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus Sigmar Siimann’ile Harju Maakohtu 13.10.2011.a. otsusega mõistetud ning ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalhoolduse jätkamine Sigmar Siimanni suhtes ei ole põhjendatud, kuna ta ei ole kandnud oma karistust kohtuotsuses ettenähtud tingimusel, so tehes ära 1080 üldkasuliku töö tundi kahe aasta jooksul. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldaja poolt erakorralises ettekandes kajastatud asjaolud vastavad tegelikkusele. Sigmar Siimann on kõrvale hoidnud ÜKT tundide tegemisest, ta ei ole järjepidevalt kahe aasta jooksul teinud ÜKT tunde ja tundide mittetegemiseks ei ole olnud mõjuvat põhjust. Kriminaalhooldusametniku poolt esitatud tõenditest nähtub, et Sigmar Siimann ei teinud seitsme kuu jooksul üldkasuliku töö tunde ning augustis 2013 avaldas kriminaalhooldajale ka valeandmeid töö tegemise kohta ning RMK poolne tööandja ei soovinud enam, et Sigmar Siimann jätkaks tema juures töötamist. Sigmar Siimann ei ole kinni pidanud temale kriminaalhooldaja poolt koostatud üldkasuliku töö tundide tegemise graafikust ning 23.09.2013.a. on kriminaalhooldaja teinud temale kaks hoiatust. Vaatamata hoiatustele ning koostatud graafikule ei ole Sigmar Siimann suutnud ÜKT tunde ära teha kahe aasta jooksul. Kohus on seisukohal, et kui S.Siimann oleks järjepidevalt kahe aasta jooksul üldkasulik töö tunde teinud oleks ta jõudnud need ka ära teha. S.Siimann on olnud lohakas ning lausa 7 kuu jooksul üldkasuliku töö tunde ei teinud. Kohus ei tuvastanud Sigmar Siimanni puhul mingeid põhjendatud takistusi, mis oleks Sigmar Siimannil seganud kahe aasta jooksul ära teha temale määratud üldkasuliku töö tunnid. Üldkasuliku töö tegemise üldine tähtaeg on aeg, mille jooksul peab süüdlane sooritama talle mõistetud üldkasuliku töö tundide arvu. Üldkasuliku töö tegemine on ebaõnnestunud, kui süüdlane hoiab sellest kõrvale. KarS § 69 lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud. Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel tähtaja kulgemise peatada süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil süüdimõistetu on kutsutud tegevteenistusse või õppekogunemisele kaitsejõududesse. Seega maksimaalseks üldkasuliku töö tegemise ajaks on kaks aastat, mis oligi Sigmar Siimannile määratud. Seadus näeb ette tähtaja peatamist, kuid S.Siimann ei ole seda taotlenud ning tema puhul ei ole tähtaega ka peatatud. KarS § 69

regulatsioon ei näe ette maksimaalse, so kahekümne nelja kuu pikkuse tähtaja pikendamist. Kohus on seisukohal, et töö tegemine elatise teenimiseks ei oleks olnud ka tähtaja peatamise aluseks. Üldkasulikku tööd määratakse tavaliselt vangistuse alternatiivina nimelt kõrgema riskitasemega süüdlastele, kelle puhul üldkasuliku töö kohaldatama jätmine tooks kindlasti kaasa reaalse vangistuse mõistmise. Viimane tuleneb asjaolust, et üldkasuliku töö näol on tegemist sellise vangistuse alternatiiviga, mille kohaldamata jätmise puhul tuleb isikul asuda reaalset vangistust kandma (üldkasulik töö kui reaalse vangistuse vältimise viimane võimalus) (RKKK 3-1-1-99-06). Sigmar Siimanni näol oligi tegemist just sellise isikuga, kuna uue kuriteo tema pani toime katseajal, liitkaristus moodustati KarS § 65 lg 2 alusel ning S.Siimann oleks pidanud 1 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust reaalselt kandma minema. Kohus tuli S.Siimannile vastu ja asendas vangistuse üldkasuliku tööga, millega andis S.Siimannile viimase võimaluse jääda vabadusse ning S.Siimann ei pidanud vangistust reaalselt kandma minema. Kohus andis süüdimõistetule võimaluse jätkata elu vabaduses, täites seaduses ettenähtud maksimaalse katseaja, so kahe aasta jooksul üldkasuliku töö tunde. Sigmar Siimann seda teinud ei ole ning on näidanud oma kergemeelset ja vastutustundetut suhtumist mõistetud karistuse kandmisse. Eelnevast tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks karistuse täitmisele pööramisest leebemate meetmete kohaldamist. Seega peab kohus põhjendatuks käesoleval hetkel karistuse täitmisele pööramist. Arvestades kriminaalhooldaja täpsustust, et lisaks 817 tunnile on tehtud veel 27 tundi üldkasuliku tööd ning kohtu poolt ülekontrollitud aprilli 2013.a. töötundide arvestust, milles on tegelikult tehtud töö tundide arv 157 mitte 150, siis tehtud töötundide arv on tänase päeva seisuga 851 tundi. Tänaseks on Sigmar Siimannil tegemata 229 üldkasuliku töö tundi. Harju Maakohtu 13.10.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-8420 mõisteti Sigmar Siimannile liitkaristuseks 1 üks aasta 6 kuud vangistust (so kokku 540 päeva vangistust), mis asendati (540x2=1080) 1080 tunni üldkasuliku tööga. Sigmar Siimann on teinud ära 851 tundi üldkasulikku tööd, seega on teostamata 229 üldkausliku töö tundi. Arvestades KarS § 69 lg 6 sätetatut on Sigmar Siimann’il karistusest kantud 426 päeva vangistust (851:2=425,5), seega on kandmata karistuseks (540-426=114) 3 (kolm) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.