Kohtulahend

1-13-4190

Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 15.10.2013.a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ü-K.Annuk alljärgnev erakorraline ettekanne.

ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS

Kohustuste mittetäitmine - ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. V.K võeti arvele 27.05.2013 Tallinna vangla Pärnu KrHO Haapsalu talituses, olles süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 06.05.2013 KarS § 121 tunnustel. V.K-le määrati kohtu poolt kohustus - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. V.K suhtes on katseajal seoses kohustuse rikkumisega koostatud üks erakorraline ettekanne. Pärnu Maakohtu 13.06.2013 kohtumääruse alusel määrati isikule täiendav lisakohustus - osaleda * " *" tähtajaga 01.10.2013. Antud kohustus on V.K täidetud. Rikkumise faktid :

KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST

V.K kirjutas seletuskirja 30.09.2013, kus ta tunnistab alkoholi tarvitamist 28.09.2013. Selgitab , et jõi 3 - 4 pudelit õlut ühe tuttava korteris ja siis läks kaubamaja juurde kuna pidi ühe poisiga kokku saama. Tema tuttav kohale ei tulnud ja siis ajas ühtede teiste tuttavate noormeestega juttu. Sündmused toimusid õhtusel ajal. Äkki tuli politsei ja käskis nendega kaasa tulla. Kuna ta oli alkoholijoobes paigutati arestimajja kainenema ja välja sai alles järgmise päeva õhtul. Kahetseb oma süüd, kuna teab, et tal on alkoholi keeld peal (lisa 4). V.K kirjutas seletuskirja 04.10.2013, kus ta tunnistab, et libastus 03.10.2013 teistkordselt. Kohtas endist sõjaväekaaslast ja tuttav tegi ettepaneku natuke õlut juua. Tarvitasid paar pudelit õlut metsavahel ja siis läksid suurte majade juurde, kus said kellegiga veel kokku. Isiku kaaslased rääkisid valjusti ja äkki sõitis politseipatrull maja juurde ja teda viidi politseijaoskonda (lisa 5). V.K lubab enda käitumist muuta ja soovib võtta endale alljärgnevad kohustused: - hakata käima AA- rühmas, mis toimub Haapsalu Sotsiaalmajas (Kastani 7) laupäeviti kella 16 – 18; - seoses enda alkoholi kuritarvitamise probleemiga pöörduda * poole oktoobri kuu lõpus, kuna enne ei ole raha maksta visiiditasu.

KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE

Negatiivsed asjaolud: -katseajal koostatakse juba teine erakorraline ettekanne kriminaalhooldusaluse poolse korduva kohustuse rikkumise tõttu; -V.K alkoholi kuritarvitamise probleemid on kestnud aastaid/ aastakümneid ja muutuste tekitamine isiku mõtlemisse ja käitumisse on raske; -lühiajalise sotsiaalprogrammi mõju isiku käitumise muutumisse jäi uute kohustuse rikkumiste valguses küsitavaks. Positiivsed asjaolud:

1-13-4190 -V.K on katseajal registreerimistel käinud väga korrektselt (lisa 6); - V.K suhtus vastutustundlikult sotsiaalprogrammis käimisse, täitis korrektselt kõik kodutöö ülesanded; -V.K suhtes mõjus mingiks perioodiks positiivselt lühiajaline (1 kuu) reaalne šokivangistus; -V.K, kes on pikaajaline töötu ja toimetuleku toetuse saaja on hakanud aktiivsemalt oma mõtteid ja tegutsemist seadma selles vallas, et peab leidma töökoha. Üle aastate tegeleb jälle aktiivselt töökoha otsingutega; -puuduvad andmed, et V.K oleks katseajal vägivaldselt käitunud, ei ole algatatud uusi kriminaalasju. Katseaja kulgu arvestades saab öelda, et kriminaalhooldusalune vajabki pidevat kontrolli, järelvalvet, mõningast hirmu karistuse reaalsele täitmisele pööramise ees ja läbi nende järjepidevate tegevuste saab vaid teda suunata oma mõtlemist ja käitumist korrigeerima. Kuid arvestama peab, et muutused pikaaegse alkoholi kuritarvitaja juures ei toimu kiirest ja järelvalve kadumisel võib toimuda hoopis tagasilangus olukorras.

KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA

Määrata täiendavaid kohustusi. Eelpool toodud asjaoludest lähtuvalt leiab kriminaalhooldaja, et kuna katseaeg on kestnud vaid 5 kuud ja käitumiskontrolli nõudeid on isik täitnud korrektselt, oleks otstarbekas jätkata antud isiku puhul katseaega ja toetada isiku sotsiaalset kohanemist ühiskonnanormidega. V.K-le oleks otstarbekas määrata täiendavad lisakohustused, mida isik endale võtta soovis: 1) pöörduda * juurde tähtajaga 01.11.2013 *ja võimaluste selgitamiseks; 2) katseajal regulaarselt osaleda *. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) § 427 sätestab, et KarS § 74 lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KrMS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata. Erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et V.K on rikkunud talle kohtuotsusega määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Ettekandele lisatud seletuste kohaselt V.K on kriminaalhooldajale kohustuse rikkumist tunnistanud. Kohtule on esitatud ka indikaatorvahendi kasutamise protokollid, mille kohaselt on V.K suhtes politsei kasutanud indikaatorvahendit ja 28.09.2013 on näit olnud positiivne 2,49 mg/l kohta ja 03.10.2013 on näit olnud positiivne 0,66 mg/l kohta. Seega on tõendamist leidnud, et V.K on rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldaja on erakorralises ettekandes põhjalikult analüüsinud senist kriminaalhoolduse käiku. Põhiprobleem katseajal on olnud, et V.K ei täida kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kuriteod, milles V.K kohtuotsusega oli süüdi mõistetud, olid toime pandud alkoholijoobes. Seetõttu leiab kohus, et V.K suunamisel õiguskuulekale elule on oluline tähtsus sellel, et isik ei tarvitaks alkoholi. Kriminaalhooldaja leiab, et probleemiks on see, et V.K on aastakümneid kuritarvitanud alkoholi ja muutuste tekitamine isiku mõtlemisse on raske. Samas on kriminaalhooldaja välja toonud rida positiivseid asjaolusid, mis katsejala on ilmnenud. Kohus leiab, et positiivne on ka asjaolu, et V.K on oma seletuses võtnud endale seoses just alkoholiprobleemiga tegelemiseks konkreetsed kohustused. See näitab, et V.K ise on mõistnud muutuste vajadust ja proovib alkoholi kuritarvitamisest loobuda.

1-13-4190 Kohus leiab, et kriminaalhooldaja poolt esitatud katseaja tulemused annavad käesoleval hetkel aluse mitte pöörata ärakandmata karistus täitmisele, vaid jätkata katsega. Eelkõige annab alust uskuda katseaja tulemuslikkusele asjaolu, et V.K on siiani katseaega ja oma kohustustesse suhtunud kohusetundlikult. Erandiks on alkoholi mittetarvitamise kohustus, kuid kohus nõustub siinkohal kriminaalhooldajaga, et isiku puhul, kellel see probleem on olnud aastakümneid, ei saa lõplikke tulemusi oodata 5 kuu jooksul, vaid see on pikemaajalisem protsess. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja poolt taotletud täiendavad kohustused toetavad edasist positiivset muutust. Kohus leiab, et arvestades senist katseaja kulgu ning V.K isikut, on kriminaalhooldusametniku ettepanekud V.K-le täiendavate kohustuste määramiseks katseajaks igati põhjendatud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada ja V.K-le tuleb määrata katseajaks KarS § 74 lg 4, KarS § 75 lg 2 p 5, lg 4 alusel täiendavad kriminaalhooldusametniku poolt taotletud kohustused, milliste määramisega V.K ise on nõus olnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.