lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-1-1-85-13

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 16.10.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-1-1-85-13
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
16.10.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1127
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi

3-1-1-85-13 16. oktoober 2013 Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi Kriminaalasi Ilja Titovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ning § 202 lg 2 p 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 9. aprilli 2013. a määrus kriminaalasjas nr 1-13-926 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ilja Titovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Talvi Vaske, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri pooled abi Veera Kremez Asja läbivaatamise kuupäev ja 25. september 2013, kirjalik menetlus viis

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. aprilli 2013. a määrus ja saata kriminaalasi arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tibar&Partnerid määruskaebemenetluses Ilja Titovile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti (sh käibemaks 10 eurot 80 senti). Jätta see menetluskulu riigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.
Harju Maakohtu 14. veebruari 2013. a otsusega tunnistati Ilja Titov lühimenetluses süüdi ja teda karistati KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi vangistusega 1 aastaks ning KarS § 202 lg 2 p 2 järgi vangistusega 7 kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus I. Titovile liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendas kohus I. Titovile mõistetud vangistust varasema kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra, mõistes I. Titovile lõplikuks karistuseks 1 aasta 10 kuud ja 21 päeva vangistust algusega 15. augustist 2012.
2.15. veebruaril 2013 tegi maakohus omal algatusel määruse, millega vähendati I. Titovile KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust KarS § 238 lg-st 2 lähtudes 1 aasta vangistuseni ja I. Titovi lõplikuks karistuseks loeti 1 aasta 4 kuud ja 21 päeva vangistust algusega 15. augustist 2012. Maakohus märkis, et 14. veebruari 2013. a kohtuotsusesse on sattunud viga. Nimelt on süüdistatavale KarS § 64 lg 1 järgi mõistetud liitkaristus jäänud KrMS § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra vähendamata. KrMS § 306 lg 5 kohaselt võib kohus pärast kohtuotsuse allkirjastamist omal algatusel

või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu.

3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni I. Titovi kaitsja advokaat Talvi Vaske, kes taotles kohtuotsuse tühistamist karistuse mõistmise osas. Apellant palus teha uue otsuse, millega vähendatakse I. Titovile liitkaristusena mõistetud 1 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust ühe kolmandiku võrra. Samuti palus kaitsja kaaluda kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuse asendamist üldkasuliku tööga. Kaitsja hinnangul ei arvestanud maakohus, et kriminaalasja arutati lühimenetluses ega vähendanud I. Titovi põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Samuti ei ole kohus piisavalt arvestanud asjaoluga, et I. Titov tunnistas puhtsüdamlikult oma süüd ja et ainult tänu tema ütlustele osutus politseil võimalikuks varastatu kannatanutele tagastada, samuti kuriteod kiirelt avastada ja menetleda. I. Titovil on sotsiaalvõrgustik, kes teda vabaduses moraalselt ja materiaalselt toetaks. Seetõttu peaks ringkonnakohus kaaluma vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.
4.Tallinna Ringkonnakohtu 9. aprilli 2013. a määrusega jäeti kaitsja apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid järgmised. 4.1 Maakohus on 15. veebruari 2013. a määrusega parandanud oma vea ja vähendanud ühe kolmandiku võrra I. Titovile KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust ning kergendanud sellest tulenevalt ka KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel mõistetud lõplikku karistust. Osutatud määrus on kohtuotsuse lahutamatu osa. KrMS § 306 lg 5 lubab kohtul pärast kohtuotsuse allkirjastamist kas omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel kõrvaldada kohtuotsuses ilmsed ebatäpsused. 4.2 Maakohus on I. Titovile reaalse vangistuse mõistmist igakülgselt põhjendanud ja näidanud ära ka need asjaolud, mis ei võimalda I. Titovi suhtes KarS § 69 kohaldada. Kohtu põhjendused on kooskõlas KarS § 69 mõtte ja kohtupraktikaga.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5.Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse I. Titovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi T. Vaske, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks saatmist. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised. 5.1 KrMS § 313 lg 1 p 5 näeb süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosa kohustusliku elemendina ette mõistetud karistuse vähendamise KrMS § 238 lg 2 alusel. Selle nõude rikkumist ei saa käsitada kohtuotsuses sisalduva ebatäpsusena, mida oleks võimalik määrusega parandada. 5.2 I. Titov sobib kriminaalhooldusele ja on võimeline tegema üldkasulikku tööd.
6.Vastuses määruskaebusele leiab prokuratuur, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle

ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid pole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. novembri 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-86-11, p 7).

8.Kolleegium nõustub kaitsjaga, et käesolevas kriminaalasjas ei olnud ringkonnakohus õigustatud jätma apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel läbi vaatamata. I. Titovi kaitsja apellatsioonis vaidlustati maakohtu otsus muu hulgas põhjusel, et selles otsuses polnud süüdistatavale KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatud. Ringkonnakohus leidis, et lühimenetluse süüdimõistvas otsuses KrMS § 238 lg 2 kohaldamata jätmise näol on tegemist ilmse ebatäpsusega, mille maakohus oli õigustatud KrMS § 306 lg-s 5 sätestatud korras ise kõrvaldama. Kolleegium ringkonnakohtu sellist seisukohta ei jaga. KrMS § 306 lg 5 sätestab, et pärast kohtuotsuse allkirjastamist võib kohus omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega, mille koopia saadetakse isikutele, kellele on väljastatud vigase otsuse koopia. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et KrMS § 306 lg 5 kohaselt võib kohus pärast otsuse allkirjastamist parandada kohtuotsuses üksnes sellised ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Süüdistatavale mõistetud karistuse vähendamine KrMS § 238 lg 2 alusel mõjutab aga vaieldamatult kohtuotsuse sisu. Samuti ei ole KrMS § 238 lg 2 kohaldamata jätmine käsitatav kirja- või arvutusveana KrMS § 306 lg 5 esimese lause tähenduses. Seega ei anna KrMS § 306 lg 5 kohtule õigust täiendada kohtuotsust pärast selle allkirjastamist määrusega süüdistatavale mõistetud karistuse vähendamise kohta KrMS § 238 lg 2 alusel.
9.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 9. aprilli 2013. a määruse, millega jäeti I. Titovi kaitsja apellatsioon KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel läbi vaatamata, ja saadab kriminaalasja arutamiseks ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. I. Titovi kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada. Ott Järvesaar, Hannes Kiris, Lea Kivi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.