Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 15.10.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number: 1-13-932/14
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 15.10.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 914

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-13-932/8Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja13.02.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-13-932

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15.10.2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-13-932

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungi sekretär

Galina Kovaljova

Kaitsja

Valeri Gimaev

Kohtuasi

XXXVangla esitatud materjalid B.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

B.H (ik: XXX; viibib XXXVanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg,

09.10.2013.a Tallinn kaugkohtuistung

koht

Liivalaia

kohtumaja,

avalik

RESOLUTSIOON

1.Vabastada B.H karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta kohtumääruse jõustumisest, millest esimeseks 6 (kuueks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks XXXVangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Sauna 5, Rapla) ning kohustada B.H järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2.Kohaldada B.H suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul, läbida alkoholismivastane ravikuur ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 (kuus) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. B.H vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks XXXVanglale, prokurörile, Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talitusele ja B.H-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXXVangla esitas 09.09.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava B.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 13.02.2013.a kohtuotsusega tunnistati B.H süüdi KarS § 424 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel 1 aasta ja 5-kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 07.03.2013.a ja lõpp on 07.08.2014.a. B.H kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neli korda. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemise korral asub isik elama enda õe pere juurde aadressile XXX. Isik oli enne kinnipidamist tööl XXXOÜ-s, kuhu asub ka pärast vabanemist tööle. XXXVangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohtule vangla poolt esitatud teatise kohaselt on kinnipeetavale lisandunud 1 distsiplinaarkaristus 12.08.2013.a – noomitus. Kinnipeetav on alustanud osalemist sotsiaalprogrammis LOP (Liikluskäitumise hindamine ja muutmine). B.H kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressil XXX, B.H hakkab elama koos õe perega. Elukoha üldine seisukord võimaldab elektroonilise valve seadmete paigaldamist. Vabanemise korral asub B.H ametlikult tööle XXXOÜ-sse. B.H taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Prokuröri abi Žanna Morozova edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt XXX Vangla toetab kinnipeetav B.H vabanemist tingimisi enne tähtaega elektroonilise

järelevalve kohaldamisega. Prokurör toetab XXXVangla seisukohta ja toetab B.H ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetaval on vabaduses olemas kõik tingimused vabastamiseks. Isik viibib vanglas esimest korda, karistuse eesmärk on saavutatud. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud B.H ja kaitsja arvamuse, leiab, et B.H võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik B.H isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. B.H on kriminaalkorras karistatud neli korda, praegust karistust kannab liitkaristusena mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kuna vangistuses viibib kinnipeetav esimest korda ning kinnipeetava käitumist vanglas saab pidada üldjuhul korrektseks (olemas üks distsiplinaarkaristus noomituse näol), järeldab kohus, et kinnipeetav on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas ning kehtivaid reegleid austama, neist kinni pidama. Samuti usub kohus, et vangistuses viibitud aeg on pannud B.H mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. B.H püüdlusi jätkata oma elu õiguskuulekalt näitab ka tema osalus sotsiaalprogrammis LOP (Liikluskäitumise hindamine ja muutmine). Nimetatud sotsiaalprogramm on oluline, arvestades isiku järjepidevaid kuritegusid mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises. Kohus lähtub siinjuures ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusest toimepandud kuritegude üle ning lubadusest alkoholi enam mitte tarvitada. Kohus arvestab ka kinnipeetava avaldatud tahet alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda ka vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab B.H arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. B.H tingimisi ennetähtaegne vabastamine 1-aastase katseajaga ühes elektroonilise valvega võimaldab kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas B.H-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Vangla on märkinud, et kinnipeetav on valmis tegema igasugust koostööd, enda sõnul on ta aru saanud oma teo ohtlikkusest kaasliiklejate suhtes ja on valmis muutuma, tunnistab adekvaatselt oma probleeme alkoholiga ja soovib muutust. Pärast vabanemist on B.H olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus, mis samuti aitavad kaasa B.H edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. B.H vabastamist enne tähtaega toetab ka prokurör, samuti vangla. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.