Kohtulahend

kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Ühiseks jooneks on soov saada materiaalset kasu ning soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetav on vanglas lõpetanud 6-nda ja 7-nda klassi. Enne vangistust töötas kinnipeetav suulise kokkuleppe alusel metsatöödel, peale vabanemist ametlik töökoht puudub. Kinnipeetaval on tasumata võlanõudeid 8411,83 € ulatuses, vabanemisfondis on 226,60 €. Kinnipeetava perekonna moodustavad ema, noorem vend, vanem õde ja vanem vend, viimased elavad perest eemal. Vabaduses kuulus kinnipeetava sõpruskonda kriminaalse taustaga isikuid, kelle poolt on kinnipeetav olnud mõjutatav. Vabaduses olid kinnipeetaval probleemid alkoholi tarvitamisega, kriminaalhoolduse ajal rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Kuigi kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, ei ole ta ise kindel, kas suudab järgida kainet eluviisi. Kinnipeetav on proovinud amfetamiini ja kanepit. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus, psühhiaatrilised probleemid ning enesekahjustamise oht. Kinnipeetav tegutseb impulsiivselt tagajärgedele mõtlemata, tajub probleemide olemasolu, kuid pisendab oma osa probleemide tekkimises, süüdistab väliseid tegureid. Kinnipeetav ei teadvusta endale probleemide tõsidust, tal on raskused õigete lahendusstrateegiate valikul, eelistab minna kergema vastupanu teed, tal on raskusi põhjus-tagajärg seoste analüüsimisega. Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Korduvad väärteod viitavad ükskõiksele suhtumisele ühiskonnas kehtestatud normidesse. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava päritoluperekonna moodustavad ema, 2 venda ja õde. Pere ainsaks toitjaks on ema, kes on 70% töövõimetuspensionär. Kinnipeetava ema sõnade kohaselt on sündis kinnipeetaval koos elukaaslasega 27.05.2013 poeg, kes on kinnipeetava teine laps, esimese lapse emaga on kinnipeetava suhted minimaalsed ja ta ei ole esimese lapse kasvatamises osalenud. Kinnipeetava praegune elukaaslane elab koos lapsega xxx oma vanaema juures. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama xxx. Eluase asub maanteest kilomeetri kaugusel, majani viib põllutee, mis on talvisel ajal läbitav vaid jalgsi. Eluase on halvas seisus, puuduvad pesemisvõimalused. Maja kuulub kinnipeetava emale, seal on 2 tuba ja köök, kus praegu elavad kinnipeetava ema ja noorem vend, kes õpib ametikoolis ja nädala sees elab õpilaskodus. Vabanemisjärgselt puudub kinnipeetaval ametlik töökoht. Eelmist katseaega kinnipeetav ei läbinud, rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, ei ilmunud registreerimisele, ei hüvitanud igakuiselt tekitatud kahju.

Maakohtu istung Kinnipeetav Endel Tank ei soovinud maakohtu istungil midagi öelda. Prokuröri abi Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming palus taotlus rahuldada, kuna kinnipeetaval on vaid 1 distsiplinaarkaristus ja see ei ole raske rikkumise eest ning tal on olemas elukoht ja toetav sotsiaalne võrgustik. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust muuhulgas kehtival katseajal toimepandud kuritegude eest. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et varasemalt on kinnipeetav kriminaalhooldusel viibinud, kuid katseaeg ebaõnnestus. Kinnipeetavale tingimisi mõistetud vangistus oli Viru Maakohtu 17.10.2012 määrusega pööratud täitmisele, kuna kinnipeetav rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, ei ilmunud registreerimisele ja ei asunud igakuiselt hüvitama tekitatud kahju. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste täitmisega. Kuna eelmisel korral pöörati karistus täitmisele vähem, kui aasta tagasi, puudub maakohtul veendumus, et kinnipeetav seekord on niivõrd palju muutunud, et seekord suudab 1-aastase katseaja läbida nõuetekohaselt, täidab kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja ei pane kehtival katseajal toime uusi kuritegusid. Vangistuses on kinnipeetaval käesoleval ajal 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda õiguskuulekalt käituda isegi range järelevalve tingimustes. Siinjuures ei ole oluline see, millise distsiplinaarrikkumisega on tegemist. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval probleemid alkoholi kuritarvitamisega. Maakohus tunnustab kinnipeetavat sotsiaalprogrammi xxx läbimise

eest vanglas, kuid leiab, et tagasilanguste vältimiseks ja sotsiaalprogrammis saadud teadmiste kinnistamiseks tuleb kinnipeetaval jätkata karistuse kandmist vanglas. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama tema emale kuuluvasse eramusse, mis asub maanteest kaugel ja milleni tee on talvel läbitav vaid jalgsi. Samuti ei ole eramu heas seisukorras. Maakohus leiab, et resotsialiseerumise huvides ei ole mõistlik, kui kinnipeetav asub vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel elama sellisesse elukohta. Asjaolu, et talvel võib tee olla kohati üldse läbimatu, hakkab takistama kriminaalhoolduse teostamist. Vastuseks kaitsja küsimusele maakohtu istungil seletas kinnipeetav, et tegelikkuses asuks ta hoopis elama ja xxx oma elukaaslase juurde. Kuhu ta elama ja tööle asub, seda ei olnud tal veel teada. See tähendab aga seda, et kinnipeetav planeerib ja prognoosib juba käesoleval ajal ette, et ei hakka kriminaalhoolduse nõudeid (alalises kohtu poolt määratud elukohas elamise nõue) taas täitma. Karistuseks vangistuse mõistmise puhul on vangistuse lõpuni ärakandmine reegel ja kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine selgelt erandiks. Maakohus ei tuvastanud käesoleval juhul ühtegi sellist asjaolu, mida võiks käesolevas asjas pidada erandiks. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 85,20 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks, mõistab kinnipeetavalt välja 48 € ja jätab 37,20 € Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.