1-13-9205/4 - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

6.Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kuiisik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras . Kui menetluskulu ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või kohtuotsusega määratud tähtajal tasutud saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsioon esitatakse kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatavale saadetakse või antakse kohtuotsuse koopia viivitamata pärast kohtuotsuse kuulutamist või kohtu kaudu teatavaks tegemist. Vahistatud süüdistatav võ tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale tervikkohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsioon jäetakse läbivaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsiooni tähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Kriminaalasi nr 1-13-9205 eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega, süstemaatiliselt, pani G.E toime KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistuse liik ja määr: KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale G. E-le karistuseks vangistus 1 kuu. KarS 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörata G. E suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 19.09.2013.a kohtuotsusega nr 1-13-8382 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi mõistetud karistus vangistus 7 kuud 28 päeva ja suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust 1 kuu vangistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuu 28 päeva võrra, mõista liitkaristus vangistus 8 kuud 28 päeva. KarS § 68 alusel eelvangistuses viibitud aeg 14.10.2013 kuni 15.10.2013 a, s.o. 2 päeva, arvata karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulub karistus vangistus 8 kuud 26 päeva. Süüdistatav G.E andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg -s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kokkulepitud karistus vastab karS §- s 56 sätestatule. G.E karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. G.E on uue kuriteo toimepannud eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistusliku karistuse kandmisest tingimisi vabastamise katseajal. KarS § 74 lg5 alusel kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § -s 65 lg2 sätestatule. G .E ei tööta pikemat aega, ta elab sotsiaalmajas. Seega rahalise karistuse mõistmine temale ei ole põhjendatud. Tsiviilhagi: puudub. Tõkend – G.E on uue kuriteo toimepannud katseajal, vaevalt ühe kuu möödumisel eelmisest kohtuotsusest. G.E on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isik. Temale on varasemalt m õistetud karistuseks vangistus. Peale vanglast vabastamist on ta jätkanud varguste toimepanemist, G.E on kahtlustatavana kinnipeetud. Eeltoodu annab alust kohtule kahtlustuseks, et vabaduses olles jätkab G. E kuritegude toimepanemist ning seetõttu on vajalik tema suhtes tõkendi kohaldamine, milliseks tõkendiks KrMS §-de 127 ja 130 alusel on põhjendatud valida vahistamine. Kuna oht jätkuvate kuritegude toimepanemisele G .E poolt on suur, siis tuleb G.E vahistada viivitamatult kohtusaalist. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos 1,5 palgaalammäära. Palgaalammääraks on 01.01.2013.a. 320 eurot ja seega on sundraha suuruseks 1,5x320=480 eurot. KrMS § 2565 lg2 kohaselt süüdimõistvata kohtuotsust tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks vähendada sundraha suurust poole võrra, so. 240 euroni. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt. G.E-le riigiõigusabi korras määratud