Kohtulahend

1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. R.P vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Harju kriminaalhooldusosakonnale ja R.P-le . Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 03.09.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava R.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 26.07.2011.a kohtuotsusega tunnistati R.P süüdi KarS § 386 lg 1, § 281 lg 1, § 385 lg 2 järgi ning KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1 ning § 65 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 2 aastat, 9 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 10.10.2011.a ja lõpp on 30.07.2014.a. R.P kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korda, vanglas viibib esimene kord. Vangistuse ajal õpib XXXerialal ning töötab väljaspool vanglat XXX OÜ-s, distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemise korral asub elama XXX, peale vabanemist jätkab töötamist OÜ XXX. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist. R.P kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava suhted lähedastega on head ja toetavad. Kinnipeetav taotleb vabastamist aadressil XXX, kus elab kinnipeetava perekond. Peale vabanemist on kinnipeetaval võimalus asuda tööle OÜ-s XXX ning kinnipeetava abikaasa on valmis abikaasat moraalselt ja materiaalselt toetama. R.P taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Žanna Morozova edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt Vangla toetab kinnipeetav R.P vabanemist tingimisi enne tähtaega allumisega käitumiskontrollile. Prokurör toetab Vangla seisukohta ja toetab R.P ennetähtaegset vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et R.P võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R.P isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. R.P on kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimase kohtuotsusega mõisteti süüdi maksude väärarvutuste, notarile ebaõigete andmete esitamise ja vara varjamise eest. Kuna kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda ning tema käitumine vanglas on olnud õiguskuulekas, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine, usub kohus, et praeguseks ligikaudu 2 aastat vangistust on pannud R.P aru saama, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Arvestades, et R.P karistusaja lõpuni on vähem kui aasta vangistust, võimaldab kohtu hinnangul R.P tingimisi ennetähtaegne vabastamine 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas R.P-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on R.P olemas ka kindel elu- ja töökoht, samuti lähedaste toetus, mis samuti aitavad kohtu hinnangul kaasa R.P edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. R.P ennetähtaegset vabastamist toetab ka prokurör, samuti Vangla, märkides, et arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 24%, mis on madal näitaja. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.