Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-13-9152

Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4).

Kriminaalasi nr 1-13-9152 Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsioon esitatakse kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel Apellatsioon jäetakse läbivaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsiooni tähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus N.U’ t süüdistatakse selles, et tema isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus (rikkudes sellega LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid), juhtis 12.10.2013 a kella 15.12 ajal *** ristmikul sõiduautot Audi A8 registreerimise märgiga *** *** alkoholijoobe seisundis. Tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 nr 80-005399 mõõdetuna oli tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,22 mg/l, laiendmääramatus +/0,12 mg/l, lõplik tulem 1,10 mg/l. Tulenevalt Liiklusseaduse § 69 Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund lõige 4 p 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani N .U toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus N.U’ ele nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus üks (1) aasta (9) kuud. KarS § 68 alusel kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg 12.10.2013 kuni 14.10.2013, s.o. 3 päeva, arvata karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulub karistus üks (1) aasta kaheksa (8) kuud 27 päeva. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga kaks aastat ühes KarS § 75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Süüdistatav N.U andis kohtus ütluseid, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sõlmitud kokkuleppega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetseb toimepandut. Palub määrata menetluskulu ositi tasumisele 12 kuu jooksul. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde.

Kriminaalasi nr 1-13-9152

Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. N.U nõustus kohtus nii kiirmenetluse kui kokkuleppemenetlusega. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et N.U on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. N.U karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavateks asjaoludeks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava N.U vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks. Tsiviilhagi - puudub. Asitõendid -puuduvad. Tõkend – tõkendit kohaldatud N .U suhtes ei ole. Menetluskulud: Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 320.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x320 eurot=480 EUR-i. KrMS § 2565 lg2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks vähendada sundraha suurust poole võrra , so. 240-le eurole. KrMS § 180 lg3 alusel peab kohus põhjendatuks määrata sundraha tasumisele ositi ühe (1) aasta jooksul. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt. N.U’ ele riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kohtueelses menetluses ja kohtus osalemise eest kaitsjale arvestanud põhjendatud tasuks kokku 168,00 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus määrab kaitsjatasu tasumisele ositi 1 aasta jooksul (KrMS § 180 lg3).

Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.