1-11-12523/11 - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

4.Määrus anda süüdimõistetu U.A-le ja kriminaalhooldajale ning saata Tartu Vanglale teadmiseks. Edasikaebamise kord Määrusele on menetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtus tuvastatud asjaolud Tartu Maakohtu 15.11.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-12523 tunnistati U.A süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 10 kuud 29 päeva vangistust, mis asendati 658 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga kaks aastat, so kuni 21.11.2013.a. Seisuga 18.09.2013 on U.A teinud 338 tundi. Teha on veel 320 tundi. 03.10.2013.a. esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru talituse kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande U.A kohta (ettekanne nr 55892), kuna U.A hoidub kõrvale üldkasuliku töö tundide tegemisest. Tulenevalt eelnimetatud asjaolust teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku pöörata Tartu Maakohtu 15.11.2011 otsusega U.A-le mõistetud karistus täitmisele. U.A on kõrvale hoidunud ÜKT tundide tegemisest, ta ei ole järjepidevalt kahe aasta jooksul teinud ÜKT tunde ja tundide mittetegemiseks ei ole olnud mõjuvat põhjust. Ta ei jõua tunde ära teha kohtu poolt määratud tähtajaks. U.A seletusest nähtub, et ta on teinud vahel juhutöid, et teenida endale elatusvahendeid ja ei ole jõudnud tunde teha. U.A broneeriti tööle 15.12.2011.a. Võru Linnavalitsuse Võru kalmistule. U.A-le on selgitatud ÜKT tundide järjekindla tegemise tähtsust, kuid U.A ei ole seda järginud. 28.02.2013 seisuga oli U.A teinud 127 üldkasuliku töö tundi. Talle tehti esimene hoiatus ja ajavahemikuks märts kuni oktoober 2013 koostati ÜKT tundide ajakava, mille järgimine igakuiselt oli U.A-le vajalik ja kohustuslik. Talle on tehtud veel teine ÜKT tundide tegemise rikkumise akt ja hoiatus. Ka peale viimast hoiatust 18.09.2013.a. ei ole U.A asunud tunde tegema. Tundide mittetegemiseks ei ole tal mõjuvat põhjust. Käesoleval ajal ei ole järgides Töö- ja puhkeaja seadust võimalik ÜKT tunde ettenähtud tähtajaks ära teha. Kohtumenetluse poolte seisukoht Kriminaalhooldusametnik Ellen Kiilo jäi kohtuistungil erakorralise ettekande juurde ja leidis, et karistus tuleb pöörata täitmisele. Ellen Kiilo täpsustas, et U.A jõudis tänaseks juurde teha veel 10 tundi ning seega on süüdismõistetul U.A tehtud 348 ÜKT tundi ning tegemata tänaseks on 310 üldkasuliku töö tundi ning on mõeldamatu, et ta suudab need teostada kohtu poolt määratud tähtajal. Kriminaalhooldusalune U.A selgitas kohtuistungil, et jättis üldkasuliku töö tunnid teostamata, kuna olid alkoholi probleemid. Kas pöörata karistus täitmisele ei oska öelda, jätab kohtu otsustada. Käis prokuratuuris ning seal sõlmis kokkuleppe, milles on see kandmata karistus täitmisele pööratud.

Kohtu seisukoht erakorralise ettekande osas KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus, ära kuulanud kriminaalhooldaja ja süüdimõistetu seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus U.A-le Tartu Maakohtu 15.11.2011.a. otsusega mõistetud ning ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalhoolduse jätkamine U.A suhtes ei ole põhjendatud, kuna ta ei ole kandnud oma karistust kohtuotsuses ettenähtud tingimusel, so tehes ära 658 üldkasuliku töö tundi kahe aasta jooksul. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldaja poolt erakorralises ettekandes kajastatud asjaolud vastavad tegelikkusele. Kriminaalhooldusametniku poolt esitatud tõenditest nähtuvalt on U.A tegemata 310 üldkasuliku töö tundi. Kohus nõustub kriminaalhooldaja seisukohaga, et süüdimõistetu ei suuda kohtuotsuses määratud tähtaja jooksul tegemata üldkasuliku töö tunde ära teha. U.A-le on tehtud mitu hoiatust katseajal ning koostatud ka graafik ÜKT tundide tegemiseks, kuid vaatamata hoiatustele ning koostatud graafikule ei ole U.A asunud ettenähtud viisil ÜKT tunde tegema. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetluses on U.A suhtes uus kriminaalasi nr 13260102348, milles on alus kahtlustada teda uues kuriteos KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ja § 266 lg 1 järgi, mille ta on toime pannud katseajal. Eeltoodust järeldab kohus, et süüdimõistetu ei sobi kriminaalhoolduse alla ning mõistetud vangistus tuleb pöörata täitmisele. Kohus ei tuvastanud U.A puhul mingeid põhjendatud takistusi, mis oleks U.A seganud kahe aasta jooksul ära teha temale määratud üldkasuliku töö tunde. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 15.11.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-12523 mõisteti U.A-le liitkaristuseks 10 kuud 29 päeva vangistust (so kokku 329 päeva vangistust), mis asendati(329x2=658) 658 tunni üldkasuliku tööga. Kriminaalhoolduametniku andmetel on U.A teinud 348 tundi üldkasulikku tööd, seega on teostamata 310 üldkausliku töö tundi. Arvestades KarS § 69 lg 6 sätetatut on U.A karistusest kantud 174 päeva vangistust (348 :2 = 174), seega on kandmata karistuseks (329-174= 155) 5 (viis) kuud ja 5 (viis) päeva vangistust. U.A on tänaseks kriminaalkorras karistatud 5-l korral. U.A pani käesolevas kriminaalasjas kuriteo toime 03.11.2011.a., so katseajal, mis oli temale mõistetud 09.06.2011, so lühikest aega peale katseaja määramist. Kohus andis süüdimõistetule võimaluse jätkata elu vabaduses, täites seaduses ettenähtud maksimaalse katseaja, so kahe aasta jooksul üldkasuliku töö tunnid. U.A seda teinud ei ole ja oma kergemeelse suhtumisega on ta näidanud oma vastutustundetut suhtumist mõistetud karistuse kandmisse. Eelnevast tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks karistuse täitmisele pööramisest leebemate meetmete kohaldamist. Seega peab kohus põhjendatuks käesoleval hetkel karistuse täitmisele pööramist. Marju Persidskaja kohtunik