Kohtulahend

KrMS §-de 175 lg 1 p-de 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3; 189 lg 2 ja 256lg 2 alusel mõista H.B-lt välja menetluskulu järgmiselt:  sundraha 240 (kakssada nelikümmend) eurot;  ekspertiisitasu 14 (neliteist) eurot;  määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 96 (üheksakümmend kuus) eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel määrata, et H.B on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 7 (seitsme) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks 50 eurot. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), viitenumber 2800049874, selgituses näidata kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest tasuti. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon: H.B-le on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus selles, et tema 01.09.2013.a kella 00.14 ajal juhtis Tartumaal Puhja alevikus Reku teel mootorsõidukit Škoda Felicia r/m XXX olles alkoholijoobes. Ekspertiisi käigus tuvastati tema veres alkoholisisaldus 2,30 +/- 0,07 mg/g , mis vastab Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 nimetatud tingimustele. Seega mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani H.B toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi ei ole esitatud. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja advokaat Anne Vissak tasu 72 eurot; joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise tasu summas 14 eurot.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud: KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt on karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus. Karistuse liik ja määr: KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus H.B-le karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et H.B-le mõistetud 9 kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab temale katseajaks KarS § 75 alusel sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli ajal peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse H.B süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht õigusabi kulude ja menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 480 eurot. Samas annab KrMS § 2565 lg 2 kohtule õiguse kiirmenetluses lahendatud kriminaalasjas vähendada sundraha suurust poole võrra, so mõista välja 240 eurot. KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt välja mõista süüdimõistetult ekspertiisitasu 14 eurot ning määratud kaitsjatele väljamaksmisele kuuluv tasu summas 96 eurot. Kohus peab põhjendatuks anda juba kohtuotsuse kuulutamisel H.B-le võimaluse tasuda menetluskulu vabatahtlikult 7 kuu jooksul arvesse võttes tema igakuise sissetuleku suurust. Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.