Kohtulahend

Kuriteokaebuse kohaselt on Ü.P. takistanud õigusvastaste toimingute sooritamisega menetluse läbiviimist. Õigusvastaseks toiminguks peab J. Reinomägi kohtuniku poolt esitatud kaebuse tagastamist, mille põhjuseks on toodud asjas kohustusliku vaidemenetluse läbimata jätmine. Kaebuses on leitud ka, et kohtunik Ü.P. on 21.05.2013 määruses, millega palus J. Reinomägil kõrvaldada kaebuses väidetavalt esinevad puudused, sõnastanud selliselt, et see võimaldab asjas hiljem teha kohtunikule soodsa otsuse. 2.1 30.08.2013 jättis uurimisasutus juhindudes KrMS § 199 lg 1 p 1 oma motiveeritud teatega kriminaalmenetluse alustamata. Kaitsepolitseiamet tõi oma teates välja, et tulenevalt KrMS § 193 lg 1 alustatakse kriminaalmenetlus juhul, kui selleks on ajend (s.o kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave) ja alus (s.o kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis). Kriminaalmenetluse alustamist tuleb taunida olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline (RKKK 3-1-1-60-10 p-d 9, 11). Liiga kergekäeliselt menetluse alustamine võib kujutada endast kuriteos väidetavalt kahtlustatava mitmete põhiõiguste sedavõrd intensiivset riivet, mida on raske võrrelda mis tahes muudes eluvaldkondades asetleidvate põhiõiguste riivetega. Erinevate isikute põhiõiguste tasakaalustatud kaitse huvides on seetõttu oluline tagada, et kriminaalmenetlus alustataks alles pärast väidetava kuriteo tunnuste põhjaliku analüüsi õigusküsimustes pädeva isiku poolt. Madalama astme kohtuotsuse tühistamine kõrgema astme kohtu poolt või kohtuotsuses sisalduv võimalik kirjaviga ei anna alust eeldada otsuse teinud kohtuniku teadlikku minetust kohtunikukohustuse täitmisel, millisel juhul tõusetuks küsimus kohtuniku tegevuse subsumeerimise kohta KarS § 311 sätestatud kuriteo kooseisu alla (s.o kohtuniku poolt teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemine).

kriminaalmenetluse

alustamata

jätmise

Viru

3.1 18.09.2013 määrusega jättis ringkonnaprokuratuur kaebuse rahuldamata, nõustudes uurimisasutuse seisukohaga kriminaalmenetluse alustamata jätmisel, rõhutades veelkord, et asjaolu, et isik ei ole rahul kohtulahendiga ja on saanud kõrgema astme kohtus alamaastme kohtulahendi tühistamise, ei tähenda seda, et kohtunik oleks toime pannud kuriteo.

nagu oleks kohtunik Ü.P. teinud kõnealusel juhul tahtlikult seadusvastase kohtumääruse, on põhjendamatud. Eelnevad menetlejad on asjakohaselt selgitanud, et alama astme kohtu lahendi muutmine või tühistamine ei täida KarS § 311 ega ühegi teise karistusseadustiku eriosas sätestatud süüteokooseisu tunnuseid. Mõna sõna puudumine kohtumäärusest võib küll muuta konkreetse lause segasemaks või arusaamatuks, kuid ei kujuta endast tahtlikult seadusvastase kohtulahendi tegemist. Käesoleval juhul on kuriteokaebuses tsiteeritu näol ilmselgelt tegemist kohtuniku hooletusega tekstitöötluse käigus. 4.4 Mis puutub kohtuniku osas KarS § 311 alusel kriminaalmenetluse alustamist laiemalt, siis märkis riigiprokuratuur, et tulenevalt võimude lahususe printsiibist on vastavalt PS § 146 kohus oma tegevuses sõltumatu. See tähendab muuhulgas, et täitevvõim (sh prokuratuur) sekkub kohtu ja kohtunike ametialasesse tegevusse ja iseäranis nende poolt langetatud otsuste õiguspärasuse hindamisse vaid siis, kui kohtuniku poolt on toime pandud äärmiselt kaalukas õiguserikkumine. Kriminaalmenetluse alustamine kohtuniku poolt õigusvastase kohtuotsuse tegemise osas saab tulla kõne alla vaid äärmiselt erandlikel asjaoludel. Eesti Vabariigi kohtusüsteem on üles ehitatud kolmeastmelisena (teatud juhtudel kaheastmelisena), mis peab muuhulgas tagama selle, et iga isik saab edasikaebe korras realiseerida oma põhiseaduslikke õigusi ning alama astme kohtute võimalikud vead õigeksmõistmisel kuuluvad korrigeerimisele kõrgema astme kohtus. Taoline süsteem tagab kohtu alla antud või kohtu poole pöördunud isiku õigustele piisava kaitse.

on Riigiprokuratuuri määruse kohaselt piisavalt põhjalikult tuvastatud kaebuse esemeks oleva sündmuse asjaolud ning sellest ei tulene viiteid võimalikule kuriteo toimepanemisele. 9.1 Uurimisasutus leidis, et käesoleval juhul puudub kohtunik Ü.P. i teos KarS § 311 või mõne muu karistusseadustiku eriosa järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis. Kaitsepolitseiamet on selgitanud, et madalama astme kohtuotsuse tühistamine kõrgema astme kohtu poolt või kohtuotsuses sisalduv võimalik kirjaviga ei anna alust eeldada otsuse teinud kohtuniku teadlikku minetust kohtunikukohustuse täitmisel, millisel juhul tõusetuks küsimus kohtuniku tegevuse subsumeerimise kohta KarS § 311 sätestatud kuriteo kooseisu alla (s.o kohtuniku poolt teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemine). Haldusasja lahendamist reguleerib halduskohtumenetluse seadustik, kus on tagatud isikule võimalus halduskohtus tehtud otsuste ja määruste edasikaebamine ja teistmine. Samuti on viidatud seaduses reguleeritud kohtu poolt kaebuse tagastamise ja menetlusabi andmise tingimused ja kord.

Paavo Randma

Mati Kartau

-4-

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.