Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.oktoober 2013.a. Rapla
Kohtuistungi aeg
08.oktoober 2013.a
Kriminaalasja number
1-13-7225
Kohtunik
Indrek Saar
Kohtuistungi sekretär
Aivi Meister
Prokurör
Milvi Pruus
Kriminaalasi ja menetluse liik
Siim Rahneli süüdistusasi KarS §§ 424 ja 329 järgi lühimenetluses
Süüdistatav
Siim Rahnel, isikukood 38701180270, EV kodanik, emakeel eesti, põhiharidusega, AS Amaks tööline, varem kriminaalkorras viis korda karistatud, viimati 16. septembril 2010.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi vangistusega viis (5) kuud, milline loeti kantuks Harju Maakohtu poolt 17.juunil 2010.a.mõistetud ühe (1) aasta ja kümne (10) kuulise vangistusega, ärakandmisele kuulus vangistusest kuus (6) kuud ja ülejäänud osa kandmisest vabastati KarS § 74 lg. 1 alusel kahe 82) aastase katseajaga, mille kandmisest vabastati KarS § 74 lg. 1 kohaselt katseajaga, elukoht xxxxxx vald xxxxxxxxxxküla xxxxx- xxxxx talu, alates 21.juunist 2013.a. vahistatud
Kaitsja
vandeadvokaat Eve Jundas Kohaldatud menetlusnormid
KrMS §§ 238 lg 1 p 4 ja lg 2, 310 lg 1, 311-313, 315 lg 1, 4 ja
Süüdi tunnistada Siim Rahnel kuriteos KarS § 424 järgi.
Süüdi tunnistada Siim Rahnel kuriteos KarS § 329
järgi.
KarS § 63 lg.1 kohaselt mõista raskemat karistust ette nägeva KarS § 424 järgi karistuseks vangistus üks (1) aasta ja kuus (6) kuud, mida KrMS § 238 lg. 2 kohaselt vähendada ühe kolmandiku võrra s.o. ühe (1) aastani. Tõkend vahistamine jätta muutmata ja karistuse tähtaega arvestada 21.juunist 2013.a. Lisakaristusena võtta Siim Rahnelilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks ja kuueks (6) kuuks. Karistus kehtib kogu vangistuse kandmisel viibimise ajal ja kohtuotsusega mõistetud tähtaega arvestatakse vangistuse kandmiselt vabanemise päevast. Välja maksta riigi eelarvest Eesti Advokatuuri juhatuse kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Eve Jundase tasuks kohtuistungist osavõtu ja istungiks ettevalmistumise eest 168.- eurot. (summa sisaldab käibemaksu) Vabastada Siim Rahnel pooles ulatuses sundraha tasumisest ja välja mõista Siim Rahnelilt riigi tuludesse 240 eurot sundraha. Vabastada Siim Rahnel pooles ulatuses riigile kaitsja tasu hüvitamisest ja mõista Siim Rahnelilt riigi tuludesse kaitsja tasu hüvituseks 138 eurot. Vabastada Siim Rahnel riigi tuludesse ekspertiisitasu hüvitamisest. Sundraha ja kaitsja tasu on võimalik tasuda vabatahtlikult ositi kaheteist (12) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumist s.o. ühes kuus 20 eurot sundraha ja 11.50 eurot kaitsja tasu. Summasid saab tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 333416110002 Danske Bank AS-i Eesti filiaalis, kontole nr 10220034796011 SEB Pank AS-is või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-is. Tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium, viitenumber 2800049696 ja selgituseks kohtuasja nr 1-137225. Esimese osamakse mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Tühistada sõiduauto BMW 520I registrimärgiga xxx xxx arest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Pärnu Maakohtu (Rapla kohtumaja) kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast, maakohtule teatada. Apellatsioon tuleb esitada viieteistkümne päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus kohtuotsusega tutvuda. Apellatsioonist mitteteatamise korral kohtuotsust täismahus ei koostata. Apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse 15. päevaks pärast teate saabumist. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu
Siim Rahnelit süüdistatakse selles, et ta 21.juunil 2013.a. kella 00:02 paiku juhtis Rapla maakonnas Rapla vallas Kuusiku külast kuni Mõisaaseme külani sõiduautot BMW 5201 registreerimisnumbriga xxx xxx alkoholijoobe seisundis- tema veres sisaldus ühe grammi kohta 1.55 milligrammi alkoholi. Siim Rahneli tegu on kvalifitseeritud KarS § 424 ette nähtud kuriteona. Olles 06.mail 2013.a. karistatud Harju Maakohtu poolt Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi arestiga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega neljaks kuuks, juhtis 21.juunil 2013 kella 00:02 paiku Rapla maakonnas Rapla vallas Kuusiku külas sõiduautot BMW registreerimisnumbriga xxx xxx, millega rikkus temale kohtuotsusega kehtestatud mootorsõiduki juhtimise keeldu ja hoidus kõrvale kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest. Siim Rahneli tegu on kvalifitseeritud KarS § 329 ettenähtud kuriteona. Kaitsja seisukoht ja süüdistatava ütlused Kaitsja ei esitanud süüdistusele vastuväiteid ja süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta oli 20.juunil k.a. Rapla maakonnas Kuusikul kohtu poolt määratud üldkasulikku tööd tegemas. Süüdistatav oli seal oma autoga. Teda sõidutas tuttav, kellel oli juhtimisõigus. Töö tegemise ajal kohtus süüdistatav ühe tuttavaga, kes elab muidu Soomes. Nad hakkasid koos õlut ja siidrit jooma. Selle ostmiseks sõitsid nad süüdistatava autoga Raplasse, kuid seda juhtis siis veel sama tuttav. Alkoholi joomine kestis südaööni, mil tuli plaan sõida Hagudisse. Selleks ajaks enam ühtegi kainet autojuhti ei olnud ja süüdistatav asus ise auto juhtima. Esmalt sõitsid nad Märjamaale, kus ostsid alkoholi ja käisid tanklas. Seal märkas teenindaja, et süüdistatav oli joobes. Süüdistatav sõitis koos tuttavaga tagasi Rapla suunas. Tee peal läks autol rehv katki ja nad jäid seisma. Selle aja sees sõitis neist Rapla suunas mööda politseiauto. Süüdistatav sai oma auto korda ja nad sõitsid samuti Rapla poole. Kuusikul hakkas neile järgi sõitma politseiauto. Süüdistatav ehmus ja hakkas eest ära sõitma. Ta sõitis mööda kruusateid kuni Mõisaaseme külani, kus auto läks teelt välja. Seejärel jooksis süüdistatav politseinike eest ära. Süüdistatav teab, et Harju Maakohtu otsusega oli temalt mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud. Kohtuotsuse sai ta kätte. Aresti kandmiselt vabanes ta 30.mail k.a. Kohtu seisuskoht Mõlema süüks arvatud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on S.Rahneli tegevuses tõendatud ja puuduvad süüd ning õigusvastasust välistavad asjaolud. Tegemist on KarS § mõttes kavatsetult toime pandud kuritegudega. KarS § 424 ette nähtud kuriteo objektiivsed tunnused S.Rahneli tegevuses on tõendatud järgmiselt:
oli BMW kiirus väike, tunnistaja sai sõita kõrvale ja nägi, et autot juhtis S.Rahnel. Kui tunnistaja proovis BMW-st mööduda, siis kaldus viimane vastassuunda ja takistas. Kodila asula vahel liikus BMW ohtlikult suure kiirusega. Pärast asulat kadus BMW tunnistaja vaateväljast, kuna tee tolmas. Otsides märkasid sama BMW-d tee ääres seismas. Lähemale jõudes hakkas BMW tugevasti kiirendades liikuma ja läks vasakkurvis külg ees teelt välja. Autost väljus kaks noormeest, kes hakkasid ülepõllu ära jooksma. Tunnistaja pidas kinni juhi kõrvalt istmelt väljunud noormehe, kes oli alkoholijoobes kinnitas, et autot juhtis tema. Noormehe nimi oli AM. Reino Roosi ja välijuht Veigo Vilbas pidasid kinni Siim Rahneli, kes oli politseisõiduki juurde toimetamise ajal väga agressiivne. (t.l. 7-8) Tunnistaja Reino Roosi ütlused langevad kokku J.Juuriku ütlustega. R.Roosi kinnitab, et pärast seda, kui BMW oli teelt välja sõitnud ja põllule seisma jäänud, asus ta jälitama juhikohalt väljunud heledates riietes noormeest, kes ei allunud korraldusele seisma jääda ja kadus silmist. Kella 03.25 paiku õnnestus tunnistajal koos välijuht V.Vilbasega S.Rahnel maas lamavana leida, kuid S.Rahnel jooksis uuesti ära. Pärast tagaajamist õnnestus S.Rahnel tabada. S.Rahnel käitus väljakutsuvalt ja agressiivselt. (t.l.8-9) Tunnistaja Veigo Vilbase ütlused langevad kokku R.Roosi ja J.Juuriku ütlustega. Tunnistajate ütluste põhjal saab lugeda tõendatuks, et autot juhtis just S.Rahnel ja mitte keegi teine.
arest. Süüdistuses märgitud päeval vahetult enne autoga sõitmaminekut oli S.Rahnel tegemas aresti asenduseks ette nähtud üldkasulikku tööd. Kriminaalkorras on S.Rahnel karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest neli korda. Viimati karistas S.Rahnelit KarS § 424 järgi Pärnu Maakohus 16.septembril 2010.a. Mõistetud vangistus loeti kantuks Harju Maakohtu poolt 17.juunil 2010.a.mõistetud ühe aasta ja kümne kuulise vangistusega, millest kuus kuud kuulus ärakandmisele ja vangistuse ülejäänud osa kandmisest vabastati S.Rahnel kahe aastase katseajaga. 23.juulil 2008.a. Kars § 424 järgi karistust mõistes kohaldas kohus S.Rahneli suhtes samuti vangistuse kandmisest vabastamist vastavalt KarS § 74 lg.1. Seega on S.Rahneli suhtes juba kohaldatud piisavalt muid karistamise võimalusi. KrMS § 180 lg. 3 kohaselt võib kohus süüdistatava osaliselt menetluskulude kandmisest vabastada, kui nende tasumine ei ole süüdistatavale ilmselgelt jõukohane. Kohus leiab, et antud juhul tuleb seda teha.
Indrek Saar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.