Kriminaalasi nr. 1-13-8578
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.10.2013.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja)
Kohtunik
Merle Parts
Sekretär
Aive Uueni
Tõlk
Oksana Mametova
Prokurör
Kelly Kruusimägi
Kaitsja
kaitsjast on loobutud
Menetluse liik
kokkuleppemenetlus
Süüdistatav: M.L, ik: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: Valgevene Vabariik; emakeel: vene keel; haridus: keskharidus; töökoht või õppeasutus: XXX; kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati: 27.03.2008.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 333 lg 2 p 1- § 22 lg 3 alusel vangistusega 1 aasta, KarS § 68 lg 1, KarS § 73 lg 1, 3 alusel vangistusega 11 kuud ja 25 päeva katseajaga 3 aastat. Katseaja lõpp 26.03.2011.a.; Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 23.08.2013.a. süüdistuses KarS § 120, § 121, § 266 lg 1 järgi;
Süüdi tunnistada M.L KarS § 120 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) kuu. Süüdi tunnistada M.L KarS § 121 järgi ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) kuud. Süüdi tunnistada M.L KarS § 266 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.
KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 3 kuud vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 04.10.2013.a. Määrata M.L Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. M.L-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista M.L-ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 480 eurot; - kaitsjatasu summas 120 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-13-8578, M.L ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulude tasumist tõendav kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised: 1 CD-plaat salvestisega – jätta kriminaalasja materjalide juurde.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
M.L-i süüdistatakse selles, et tema 29.04.2013.a. kella 21.00 ajal tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt kannatanu XXXkorterisse Tallinnas, aadressil XXX. Süüdistuse kohaselt, Seega M.L, valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimisega pani toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. M.L-i süüdistatakse selles, et tema 29.04.2013.a. kella 21.00 ajal Tallinnas, aadressil XXX asuvas korteris haaras ühe käega kõrist kannatanul XXX, põhjustades sellise tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse- vastavalt isiku läbivaatuse protokollile tuvastati kannatanul punetus kaela peal. Süüdistuse kohaselt, seega M.L, teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. M.L-i süüdistatakse selles, et tema 29.04.2013.a. kella 21.00 ajal Tallinnas, aadressil XXX asuvas korteris peale seda, kui oli kannatanut XXX kõrist haaranud, ähvardas kannatanut tervisekahjustuse tekitamisega, millise ähvarduse täideviimist oli kannatanul tulenevalt M.L-i eelnevast käitumisest alust karta. Süüdistuse kohaselt, seega M.L, tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega ärvardamisega, kui kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi esitatud ei ole. M.L-i, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on M.L-i karistuseks KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 kuu vangistust, KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust ning KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 3 kuud vangistust, mis tuleb jätta KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui M.L ei pane 18-kuulise katseaja jooksul uut kuritegu ning täidab katseajal KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse
korral peab ta tasuma kriminaalmenetluse kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava M.L-i süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et M.L tuleb süüdi tunnistada KarS § 120, § 121 ja § 266 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad temalt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 120 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 480 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. Merle Parts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.