Kohtulahend

mõisteti vangistus kolmeks aastaks viieks päevaks. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud seitse päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 9. november 2012. a. O.Z-ilt mõisteti välja tsiviilhagi 190,50 eurot AS ABC King kasuks ja kriminaalmenetluse kuluna sundraha 480 eurot. Menetluskulu kuulub tasumisele ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult

J. Duduva tunnistati süüdi veel viies varguse episoodis, mille ta pani toime ajavahemikul 9. augustist 2012. a kuni 9. novembrini 2012. a Tallinnas asuvatest kauplustest, kuid nende kuriteoepisoodide osas kohtuotsust ei vaidlustata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

2(3)

Seejuures peab kohtukolleegium vajalikuks osundada veel järgnevale. Maakohtu istungil ei ole süüdistatav tsiviilhagi suurusele ega selle temalt väljamõistmisele vastu vaielnud (I kd tl 176-179). Kirjeldatud olukorras on tegemist hagi õigeksvõtmisega TsMS § 440 tähenduses ning vastavalt osundatud paragrahvi lg-le 1 peab kohus sellisel juhul hagi rahuldama ning selliselt on maakohus ka toiminud. Seejuures tuleb märkida, et kohus on hagi õigeksvõtuga seotud, välja arvatud juhul, kui ei esine TsMS § 440 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mis on aluseks menetluse jätkumisele. Käesolevas kriminaalasjas hagi õigeksvõttu takistavaid asjaolusid TsMS § 440 lg 4 tähenduses ei esinenud ning kohus on mõistnud tsiviilhagi O.Z-ilt välja. Kohtul puudusid selles osas teised käitumisalternatiivid. Tuleb märkida veel sedagi, et hagi õigeksvõtu korral võib kohus otsusest välja jätta nii kirjeldava kui ka põhjendava osa (TsMS § 444 lg 4). Vaatamata sellele on maakohus käesolevas kriminaalasjas oma motiivid tsiviilhagi väljamõistmise osas esitanud. 4.2 Menetluskulude tasumise ajatamisega seonduva osas on asjassepuutuv KrMS § 423, mis sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Kuivõrd rahalise karistuse täitmisele pööramist reguleerib KrMS § 417, mille kolmandas lõikes viidatakse KrMS §-le 424, saab menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni ühe aasta võrra. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et maakohus ongi kehtestanud menetluskulude tasumiseks maksimaalse tähtaja, so üks aasta. Seega pikema menetluskulude tasumise tähtaja määramist kehtiv seadusandlus ei võimalda. Kohtukolleegium ei nõustu O.Z väitega, et talle on pandud kohustus, mida ta ei saa täita. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 7. detsembri 2012. a otsuses nr. 3-1-1-120-12 selgitanud, et hoolimata sellest, et vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalust töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Juhul kui isik menetluskulusid siiski õigeaegselt ei tasu, tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku regulatsioonist. KrMS §-s 424 sätestatu kohaselt võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega kui süüdistatav O.Z pärast menetluskulude tasumise üheaastase tähtaja möödumist jätkuvalt leiab, et tal puuduvad rahalised vahendid menetluskulude tasumiseks, siis on tal õigus pöörduda vastavasisulise taotlusega maakohtu täitmiskohtuniku poole.

Meelika Aava

Ivi Kesküla

Malle Preimer

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.