1-12-11673/19 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. Põhjendused Harju Maakohtu 10.12.2012. a otsusega mõisteti Aleksandr Dovbõs süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 4, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise 09.11.2011. a Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 4 kuu 28 päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud 28 päeva vangistust, mille kandmise algust määrati lugeda alates 29.08.2012. a. Karistuse kandmise algus oli 29.08.2012. a ja lõpp on 27.05.2014. a. Õigus uuesti taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla tekkis 13.07.2013. a. Aleksandr Dobõs on varem kriminaalkorras karistatud enne käesolevalt kantavat karistust 4-l korral: - 12.10.2006. a Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks jäi KarS § 73 alusel 4 kuud tingimisi vangistust 3 aasta pikkuse katseajaga; - Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega KarS § 25 lg 2- § 199 lg 2 p 4 järgi 9 kuu pikkune vangistus. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks jäi 6 kuud vangistust. Lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi KarS § 65 lg 2 alusel 9 kuud 24 päeva vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel 588 tunni üldkasuliku tööga; - Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 23.03.2009. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 266 lg 2 p 1 alusel 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus 1 aasta 1 kuu 24 päeva vangistust; - Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 09.11.2011. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja KarS § 74 alusel tingimisi 5 kuud vangistust 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. Tartu Vangla 21.06.2013. a iseloomustuse kohaselt kannab Aleksandr Dovbõs teist korda reaalset vangistust. Varasemalt on karistatud varguste ja omavolilise sissetungi toimepaneku eest. Käesolevalt kannab karistust narkootilise aine suures koguses valdamise eest. Kuriteod on pannud toime tingituna sõltuvusprobleemidest ning eesmärgiga saada materiaalset kasu. On X, kes paikneb alates 14.03.2013. a Tartu Vangla 1. üksuses esimeses elusektsioonis, mis on mõeldud kinnipeetavatele, kes ei tunnista psühhoaktiivsete ainete tarvitamist või kellel ei ole tekkinud tahet tegeleda taasühiskonnastavate tegevustega ning enda X. Motivatsioon sõltuvusprobleemidega tegelemiseks on ebaselge. Aleksandr Dovbõsil on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust ning viimati karistati teda 17.05.2013. a kümneks päevaks kartserisse paigutamisega selle eest, et hoidis enda valduses tubakatooteid ja vanglas keelatud eset. Vabanemisel asub elama aadressile X mis sobib elektroonilise järelevalve rakendamiseks. Valdab riigikeelt B1 tasemel. On läbinud koha kursused Karjamaa Teeninduskoolis. Pikemaajalisem töökogemus puudub, ehitusalased kutseoskused on omandanud töö käigus. Enda sõnul on töötanud lühiajaliselt mitmetes toitlustusasutustes kokana. On töötanud ka poolteist aastat Soomes ehitusel. Enne vangistust töötas mitteametlikult Lasnamäe kiriku ehitusel ning sissetulekuks oli saadav töötasu ja lisasissetuleku hankis kuritegelikul teel. Majanduslikku toimetulekut mõjutas narkootikumide tarvitamine. Garanteeritud töökoht puudub.

Kinnipeetava sõnul tal viimastel aastatel seoses alkoholi tarvitamisega probleeme ei esinenud, varasemalt on karistatud alkoholiseaduse alusel 5 korda. Tarvitas peamiselt kanget alkoholi, enda sõnul võib juua kõike. Kuna tarvitas vabaduses regulaarselt narkootikume, siis üritas alkoholi tarvitamisest hoiduda. Ise on nimetanud narkootikumide taastarvitamise riskifaktoriks just alkoholi. Kanepit proovis esmakordselt 12-aastaselt, pärast seda proovinud mitmeid erinevaid aineid. Sõltuvus tekkis fentanüülist, mida tarvitas ajavahemikus 2009. a kuni 2010. a suurtes kogustes igapäevaselt. On korduvalt X, saanud X ning on suutnud mingi aja kaine olla, kuid siis on alustanud jälle fentanüüli tarvitamist. Tagasilanguse põhjuseks on olnud alkohol. Käesolevalt kannab karistust suures koguses narkootilise aine omamise eest, kuid enda sõnul narkootikumide müügiga ei tegelenud ja leitud kogus oli enda tarbeks. Käesolevalt on veendunud, et enam narkootikume tarvitama ei hakka, kuigi tunnistab, et varasemalt on tarvitamine tema jaoks probleem olnud. On sõnades väljendanud soovi muutumiseks, kuid vanglas toimepandud korduvad distsiplinaarrikkumised seavad kahtluse alla motivatsiooni asuda õiguskuulekale teele. Käesolevat kariostust kannab, kuna rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ja pani katseajal toime uue kuriteo. On diagnoositud X. Saab X ravi. Vangla on hinnanud uue üldise korduva kuriteotoimepanemise tõenäosuseks järgmise 2 aasta jooksul 66%. Tartu Vangla ei toeta Aleksandr Dovbõsi vabastamist enne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kuuluvad Aleksandr Dovbõsi lähivõrgustikku X. Kinnipeetava isa elab eraldi, teised lähikondlased elavad aadressil X. Suhted nimetatud sugulastega on head. Kinnipeetava X ülalpidamisel. Kinnipeetava X. Kinnipeetava ema sõnul ei olnud kinnipeetaval vabaduses olles olulisi sõpru. A. Dovbõsi X nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks aadressil X. Kinnipeetava X on enda sõnul valmis sobiva töökoha tekkimisel X OÜs tööle rakendama. X sõnul on ta valmis X kuni tema tööle asumiseni materiaalselt toetama, X selleks võimalus aga puuduvat. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt võib Aleksandr Dovbõsile vabaduses negatiivset mõju avaldada kuritegeliku tutvusringkonna olemasolu. Kriminaalhooldusametnik palub kinnipeetavale tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel panna järgmised kohustused: mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; asuda tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Elektroonilise valve kohaldamise pikkus võiks kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt olla 4 kuud. Aleksandr Dovbõs avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. Prokurör oma kirjalikus arvamuses ei toeta Aleksandr Dovbõsi vabastamist tingimisi enne tähtaega järgmistel asjaoludel. Teda on kriminaalkorras karistatud viiel korral, reaalset vangistust kannab teist korda. Viimane karistus on mõistetud suures koguses narkootilise aine omandamise ja hoidmise eest mis on pandud toime katseajal. Vangla iseloomustusest nähtub, et Aleksandr Dovbõš on alates märtsist 2013 paigutatud elusektsiooni, kus asuvad kinnipeetavad, kes ei tunnista psühhoaktiivsete ainete tarvitamist või kellel ei ole tekkinud tahet tegeleda taasühiskonnastavate tegevustega ning enda X. Aleksandr Dovbõs omab vangistuse jooksul 7 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ka range järelevalve tingimustes ei ole ta võimeline seaduskuulekalt käituma. Vangla hinnangul on tema puhul uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 66%, seega suur. Leian, et kuigi formaalselt on elektroonilise järelevalve kohaldamiseks vajalikud tingimused täidetud ei ole Aleksandr Dovbõši ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. Kaitsja arvamuse kohaselt tuleks Aleksandr Dovbõš vabastada vanglast ennetähtaegselt elektroonilise valvega vaatamata kehtivatele distsiplinaarkaristustele vanglas ja korduvatele kriminaalkaristustele. Kohtu seisukoht

Süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Kohtunik, läbi vaadanud esitatud materjalid, ära kuulanud kaitsja ja kinnipeetava seletuse ning vaadanud läbi prokuröri arvamuse leiab, et Aleksandr Dovbõs tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Aleksandr Dovbõs, kes kannab käesoleval ajal teistkordset reaalset vangistus katseajal toimepandud suures koguses narkootilise aine omandamise ja hoidmise eest, ei tunnista enda süüd antud kuriteos. Samuti viibib Aleksandr Dovbõs Tartu Vangla elusektsioonis, kuhu on paigutatud isikud, kes ei tunnista enda X ja ei soovi probleemiga tegeleda. Samas nähtub materjalidest, et Aleksandr Dovbõs tarvitas esmakordselt kanepit juba 12-aastaselt ning hiljem tekkis tal sõltuvus X, mida ta tarvitas kuni 2010. aastani suurtes kogustes ja igapäevaselt. Varasemalt on viibinud korduvalt ka X, kuid kainena on suutnud püsida vähest aega, millest tulenevalt ei ole põhjendatud alust arvata, et Aleksandr Dovbõs, kes ei ole vangistuse jooksul enda sõltuvusprobleemiga tegelenud, suudab vabaduses narkootiliste ainete tarvitamisest hoiduda. Ka ei tunnista Aleksandr Dovbõs alkoholiprobleemi, kuigi on ise 5-l korral alkoholiseaduse alusel karistatud ning on ise nimetanud alkoholi tarvitamist kui soodustegurit, mis viis tagasilangusteni, mille tagajärjel hakkas uuest tarvitama narkootilisi aineid. Lisaks puudub Aleksandr Dovbõsil vabanemisel garanteeritud töökoht, mis võib viia uute kuritegude toimepanekuni materiaalse kasu saamise eesmärgil, kuna ka enne vangistust, kui Aleksandr Dovbõs omas kindlat sissetulekut töötasu näol, pani ta lisasissetuleku saamiseks toime kuritegusid. Vaatamata Aleksandr Dovbõšile korduvalt mõistetud erinevatele kriminaalkaristustele, s.h. tingimisi karistustele ja muudele võimalustele elu muuta on ta jätkanud kuritegelikku eluviisi. Vähem kui 1 aasta jooksul vanglas saadud 7 distsiplinaarkaristust näitavad, et ka vangla tingimustes on tal ületamatud probleemid enesedistsipliiniga. Tartu Vangla on hinnanud Aleksandr Dovbõsˇil uue kuriteo toimepanemise riski väga kõrgeks 66% ja ei toeta tema vabastamist. Eeltoodu alusel jääb väheks Aleksandr Dovbõši paljasõnalistest lubadustest tema ennetähtaegseks vabastamiseks uuesti kriminaalhooldusega ja elektroonilise valve alla.