Kohtulahend

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

1 (3)

A.P on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 13.02.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-1369 KarS § 424 järgi ja karistuseks on mõistetud rahaline karistus 250 päevamäära, s.o 6700 eurot. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrati rahaline karistus tasumisele ositi 1 aasta jooksul, kohustades A.P tasuma igakuiselt hiljemalt 25 -ndaks kuupäevaks alates 2012. a märtsist vähemalt 559 eurot kuus, kuni kogu karistuse tasumiseni. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti A.P-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks. Kohtuotsus jõustus 28.02.2012. a. Tartu Maakohtu 31.08.2012. a määrusega pikendati süüdimõistetu taotlusel temale mõistetud rahalise karistuse tasumise tähtaega. Kohus määras, et A.P tuleb rahalise karistuse jääk summas 3346 eurot tasuda ühe aasta jooksul osade kaupa hiljemalt 25.09.2013. a, tasudes igakuiselt 25-ndaks kuupäevaks vähemalt 279 eurot kuus, kuni kogu väljamõistetud summa tasumiseni. 13.09.2013. a esitas A.P kohtule avalduse rahalise karistuse tasumiseks määratud tähtaja pikendamiseks. Taotluse põhjal on süüdimõistetu olnud pikemat aega töötu, mistõttu ei olnud tal võimalik kohtu poolt määratud tähtajaks rahalist karistust maksta. Tasumata rahalise karistuse jääk on ca 2700 eurot. Süüdimõistetu taotleb, et kohus pikendaks tasumise tähtaega veel ühe aasta võrra. Kohtu nõudmisel esitas A.P 02.10.2013. a kohtule enda majandusliku seisundi tõendamiseks pangakonto väljavõtte viimase kaheksa kuu kohta.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et taotlus rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. KrMS § 424 alusel saab kohus rahalise karistuse tasumise tähtaega pikendada või ajatada üksnes mõjuva põhjuse olemasolul. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-2-12 antud suunistes leidnud, et mõjuva põhjusena, mis takistab kriminaalasjas kohtu määratud tähtajaks loetletud rahaliste sissenõuete tasumist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav kohtu määratud rahalisi kohustusi tähtaegselt täita. Kohtu hinnangul esineb avalduses esitatud asjaolude põhjal mõjuv põhjus rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamiseks. Tartu Maakohtu 31.08.2012. a kohtumääruse alusel kohustus A.P tasuma temale mõistetud rahalise karistuse ära osade kaupa vähem alt 279 eurot kuus ühe aasta jooksul hiljemalt 25.09.2013. a. Riigi Tugiteenuste Keskuse andmetel on A.P-le mõistetud rahalise karistuse tasumata jääk 2788 eurot. Süüdimõistetu teatel ei olnud tal võimalik karistust ettenähtud tähtajal tasuda, kuna ta oli pikemat aega töötu. Kohtule esitatud AS-i SEB Pank väljavõttest nähtub, et alates 01.02.2013. a tema pangakontol tehingud puuduvad. Rahaliste vahendite jääk 02.10.2013. a seisuga on 0,03 eurot. Kontol on broneeritud inkassonõue summas 573,22 eurot. A.P ei ole teada sissetulekuid või vara, mida oleks suuremate raskusteta võimalik rahalise karistuse tasumise eesmärgil realiseerida. Kohus eeldab esitatud andmete õigsust ja hindab, et arvestades A.P varalist seisundit, oli

2 (3)

tal rahalise karistuse osamaksete tasumine nõutavas määras ilmselt objektiivselt võimatu või liigselt koormav. Eelnevast tulenevalt pikendab kohus rahalise karistuse tasumise tähtaega ning määrab, et A.P tuleb rahalise karistuse jääk summas 2788 eurot tasuda ühe aasta jooksul igakuiste osamaksetena, tasudes alates 2013. a oktoobrist iga kuu 25. kuupäevaks vähemalt 232,34 eurot kuni kogu summa tasumiseni. Rahaline karistus peab olema täielikult tasutud hiljemalt 25.09.2014. a. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS §§-de st 424, 432.

Liivi Loide kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.