Kohtulahend

äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks. K.N-i suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Välja mõista K.N-ilt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 4, 5; § 180 lg. 1 alusel menetluskuluna tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 72 (seitsekümmend kaks) eurot ning kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 0,45 € (nelikümmend viis) eurosenti, s.o kokku summas 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja 45 (nelikümmend viis) eurosenti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “K.N , kriminaalasi 1 – 13 – 8627, õigusabikulud, koopiakulud. Välja mõista K.N-ilt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p 9; § 179 lg. 1 p 2 alusel sundraha 480,00 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt 40 (nelikümmend) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “K.N , kriminaalasi 1 – 13 – 8627, sundraha“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg. 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

K.N on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 12.05.2013a. kella 01.20 ajal Tallinnas Võidujooksu tn ja Pae tn ristmikul juures mootorsõidukit BMW 525D reg.nr. XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,03 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, lõplik tulemus 0,93 mg/l), pannes seega toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sellise käitumisega rikkus süüdistatav liiklusseaduse § 69 lg. 1

/ / ja § 69 lg. 4 p. 1 / / nõudeid. Seega pani K.N toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 27.09.2013.a süüdistatav K.N, kaitsja Gennadi Kull ning prokuröri abi Paul Pikma sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab prokuröri abi kohtus KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 3 kuud, KarS § 68 lg. 1 alusel arvestada karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg, s.o 12.05.13.05.2013.a, mõistes lõplikuks karistuseks 2 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 alusel palub prokuröri abi mõistetud karistuse jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisakaristusena palub prokuröri abi KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel K.N-ilt võtta ära juhtimisõigus kolmeks kuuks. Kokkuleppe kohaselt on süüdistatavale selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on KrMS § 179 lg. 1 p. 2 kohaselt II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära ehk 480 eurot (so 1,5 x 320 eurot) ning kriminaalmenetluse kulud, mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele. Süüdistatav K.N tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 424 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav K.N selgitas, et 27.09.2013.a sõlmisid prokuröri abi Paul Pikma, tema (K.N) ja tema kaitsja Gennadi Kull kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Prokuröri abi Paul Pikma selgitas samuti, et ta jääb 27.09.2013.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde K.N-ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab , et tõendamist on leidnud süüdistatava K.N-i poolt KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava K.N-i käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava K.N-i selgituse ning prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav K.N on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb K.N temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab K.N-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

KrMS § 175 lg. 1 p. 4, 5 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et K.N esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine temale ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et K.N-ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328; 1 – 10 – 15032; 1 – 12 – 5420; 1-12-2353. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude (s.o sundraha) osas KrMS § 180 lg. 3 sätteid, s.t. määrata K.N-ilt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 5, 9; § 179 lg. 1 p. 2; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 313. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.