lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-2439/40

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 02.10.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-11-2439/40
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.10.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1593
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-2439/31Viru Maakohus Rakvere kohtumaja27.05.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. oktoober 2013, Tartu, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-11-2439

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Kriminaalasi

Kristiina Šterni süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 2 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 27. mai 2013 otsus

Apellatsiooni esitaja

Kannatanu A.A. a esindaja Monica Meristo

Prokurör

Marge Voogma

Süüdistatav

Kristiina Štern, isikukood 48207265219, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, elukoht XXX, viibib lapsehoolduspuhkusel, varem kriminaalkorras karistamata,

Kaitsja

vandeadvokaat Arri Tooming

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 27. mai 2013 otsus muutmata ja kannatanu A.A. a esindaja Monica Meristo apellatsioon rahuldamata. Edasikaebe kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on prokuratuuril, advokaadist kaitsjal ja teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel.

Esimese astme kohtu otsus

1.Tartu Maakohtu 27.05.2013 otsusega üldmenetluses mõisteti K. Štern KarS § 209 lg 2 p 2 järgi õigeks ning tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistati kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 310 lg 2 alusel jäeti kannatanu A.A. a tsiviilhagi summas XXX eurot (XXX krooni) läbi vaatamata. Riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt mõisteti Advokaadibüroo Arri Tooming OÜ kasuks välja 748,54 (s.h on käibemaks) eurot v.-adv. Arri Toominga poolt määratud korras süüdistatava K. Šterni kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 181 lg 1 alusel jäeti menetluskulud riigi kanda. Kannatanu A.A. a poolt OÜ-le Meristo Õigusbüroo makstud tasu summas 1150 eurot seoses lepingulise esindaja Monica Meristo osavõtuga kohtuistungist jäeti tema enda kanda.
2.Süüdistuse kohaselt K. Štern, varalise kasu saamise eesmärgil, luues A.A. ale E.A. e nimel laenu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse ning esitades A.A. ale E.A. e nimel tegelikkusele mittevastava võlakirja, pettis 30.09.2008 Lääne-Virumaal Rakvere linnas Laia ja Parkali tänavate ristmiku lähedal, s.o AS SEB Panga ja AS Krediidipank majade vahel, A.A. alt välja XXX krooni nagu üleandmiseks E.A. ele, kusjuures tal ei olnud kavatsustki saadud raha E.A. ele anda, kuna viimane ei ole A.A. alt soovinudki laenu saada. Seega K. Štern, saades tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel suures ulatuses varalist kasu, pani toime KarS § 209 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2.1 Maakohus märkis, et KrMS § 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui KrMS § 268 lg-tes 2-6 ei ole sätestatud teisiti. Seega on kohtuliku arutamise piirid ära määratud esitatud süüdistusega. Süüdistuse kaks olulist elementi on: 1) selle teo võimalikult täpne kirjeldus, mille isik menetleja veendumuse kohaselt on toime pannud ja 2) selle teo karistusõiguslik kvalifikatsioon. KrMS § 268 lg-st 2 lähtuvalt järeldas maakohus, et süüdistuse muutmise või täiendamise üle otsustab prokurör. Maakohus asus Riigikohtu 04.11.2005 otsuse nr 3-1-1-24-05 p-le 14 viidates seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas on tegemist olukorraga, kus K. Šternile esitatud süüdistus on puudulik, s.o konkretiseerimata. Kohtu kohaldatava kuriteokoosseisu tunnustele vastavad faktilised asjaolud peavad aga olema isikule esitatud süüdistuses kirjeldatud. 2.2 Tuginedes Riigikohtu 26.11.2009 otsuse nr 3-1-1-98-09 p-s 13 öeldule ja KarS § 209 lg 1 tõlgendusele asus maakohus seisukohale, et süüdistusaktis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Süüdistuses kirjeldatud kujul ei ole K. Šternile etteheidetava teo faktilised asjaolud kuriteokoosseisu realiseerimiseks piisavad. Süüdistatav ei pea ennast kaitstes arvestama võimalusega, et kohus võtab tema süüküsimuse lahendamisel arvesse selliseid faktilisi asjaolusid, mida süüdistuse sisu ei kajasta. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu
3.Maakohtu otsuse vaidlustas A.A. a esindaja M. Meristo, kes palub tühistada Viru Maakohtu 27.05.2013 otsuse ning teha uus otsus, millega mõista K. Štern süüdi. Apellandi põhiväited on seejuures järgmised. 3.1 Apellant ei nõustu kohtu järeldustega ja leiab, et tegelikkuses ongi kannatanul tekitatud ebaõige ettekujutus sellega, et K. Štern palus laenu nende ühisele tuttavale ja kuna tegemist oli usaldusega, siis süüdistatav kasutas ära A.A. a usaldust ja lõi kujutluse nagu tahaks E.A. laenu ja A.A. saaks raha väljalaenamisega suure vaheltkasu. Samas tekkis süüdistava pangakontole märkimisväärne summa just samal ajal kui ta sai A.A. a käest raha. See on kontrollitud faktiline asjaolu ja selle raha kohta selgitus puudub. Pole mingit kahtlust, et raha sai süüdistatav A.A. a

käest ja tegemist oli petmisega süüdistava poolt. Apellant leiab, et antud juhul ei saa süüdistuse konkreetne sisu olla õigeksmõistva otsuse aluseks. Läbi on viidud põhjalik kohtulik uurimine ja süüdistuse koosseis on tuvastamist leidnud. 3.2 Apellant leiab, et kelmuse koosseis on igati realiseerunud. Kohus on asja menetlenud ühekülgselt ja teinud valed järeldused. Kohus on leidnud, et kelmuse näol on tegemist tagajärjedeliktiga, mille puhul koosseisutegu on petmine. Samas on kohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et petmine süüdistatava poolt toimus, kuna ka E.A. on tunnistanud, et laenu ta polnud tahtnud ega võlakirja allkirjastanud. Raha sai süüdistatav A.A. alt aga võlakirja alusel, ja toimuski petmine. A.A. teadis, et raha läheb E.A. ele, paraku aga läks vähemalt osa sellest K. Šterni arvele. Apellant leiab, et kohtuotsus ei vasta tegelikult tuvastatud ja kindlaks tehtud faktidele asjaoludele.

4.Ringkonnakohtus tegi 01.08.2013 määruse, mille kohaselt vaadatakse kriminaalasi läbi kirjalikus menetluses ning apellatsioonimenetluse pooltel oli õigus esitada ringkonnakohtule seisukohti esitatud apellatsiooni osas kuni 25.08.2013. Nimetatud tähtajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, sealhulgas maakohtu istungi protokolli ja apellatsiooni väidetega, leiab, et esitatud apellatsioon ei kuulu rahuldamisele ning maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1, vaid käsitleb järgnevalt üksnes peamisi apellatsioonis esitatud väiteid.
6.Esitatud apellatsioonis taotleb A.A. a esindaja K. Šterni süüditunnistamist, leides, et läbi on viidud põhjalik kohtulik uurimine ja süüteokoosseis on tuvastatud. Ringkonnakohus uuris käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditebaasi, sealhulgas kohtuistungi protokolli ning asus seisukohale, et apellatsioonis esitatud põhjendused ei veena ringkonnakohut apellatsiooni rahuldama ja maakohtu otsust tühistama ning süüdistatavat süüdi tunnistama. Sisuliselt on maakohtu otsuse põhistusi ümberlükkav põhjendus apellatsioonis ainult poolel lehel (lk 112). Maakohus on põhjendatult jõudnud järeldusele, et süüdistuses kirjeldatud kujul ei ole K. Šternile etteheidetava teo faktilised asjaolud kuriteokoosseisu realiseerimiseks piisavad. Väärib ka märkimist, et prokurör pole maakohtu õigeksmõistvat kohtulahendit vaidlustanud ja seega edasiselt süüdistust toetanud. 6.1 KrMS § 268 lg 5 sätestab üheselt mõistetavalt, et kohtul ei ole võimalik isikule omistada süüdistuses nimetamata karistusõigusliku vastutuse eeldustele vastavaid faktilisi asjaolusid. Nimetatud seisukohta on rõhutanud ka Riigikohus otsuse nr 3-1-1-97-11 p-s 15.3. Muuhulgas on Riigikohus otsuse nr 3-1-1-31-10 p-s 14 leidnud, et eeltoodu kehtib isegi siis, kui sellised süüdistuses kajastamata asjaolud on ära toodud süüdistusakti põhiosas. Seega, kui süüdistus on puudulik, ei saa kohus isiku süü tuvastamisel lähtuda kohtumenetluses tuvastatud asjaoludest, mida süüdistuses kajastatud ei ole. 6.2 Käesoleval juhul ei sisalda süüdistus faktilisi asjaolusid mahus, mis vastaks kelmuse eeldustele. Nagu maakohus on märkinud, on kelmuse näol tegemist tagajärjedeliktiga, mille puhul koosseisutegu on petmine. Seega tulnuks süüdistuses esitada asjaolud, mille tuvastamisel võiks kinnitust leida, et K. Štern lõi tegelikust asjaolust A.A. ale ebaõige ettekujutuse, mille tulemusena viimane tegi varakäsutuse ehk kohus saaks jõuda veendumusele, et kelmuse objektiivne ja subjektiivne koosseis on täidetud.

Kuivõrd kohus saab isiku karistusõigusliku vastutuse eelduste sisustamisel tugineda ainult sellistele faktilistele asjaoludele, mida on tõendamiseseme asjaoluna piisava selguse ja täpsusega kirjeldatud süüdistuse sisus, siis nende puudumisel ei saa kohus lähtuda teistes süüdistusakti osades toodud asjaoludest. Sellisel juhul poleks tagatud süüdistatava kaitseõigus. Seega on maakohus õigesti leidnud, et süüdistatav ei pea ennast kaitstes arvestama võimalusega, et kohus võtab tema süüküsimuse lahendamisel arvesse selliseid faktilisi asjaolusid, mida süüdistuse sisu ei kajasta. Samuti välistab selline piirang süüdistusfunktsiooni ülemineku kohtule – kohus ei või ühelgi juhul tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest – ja tagab kohtumenetluse võistlevuse. 6.3 Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et süüdistus on puudulik – selles ei ole kajastatud asjaolusid, mis vastaksid kelmuse eeldustele. Süüdistuses on märgitud, et K. Štern „ ... varalise kasu saamise eesmärgil, luues A.A. ale E.A. e nimel laenu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse ning esitades A.A. ale E.E. e nimel tegelikkusele mittevastava võlakirja, pettis 30.09.2008... A.A. alt välja XXX krooni nagu üleandmiseks E.E. ele....“. Veelgi enam, arvestades kohtumenetluses ilmnenud asjaolu, et süüdistuses viidatud kuupäeval, s.o 30.09.2008 toimus kannatanu väitel üksnes varakäsutuse tegemine, mitte pettuslik tegu, pole teokirjeldusest tulenevalt kohtul võimalik tuvastada, millal ja kus pandi tegelikult toime koosseisutegu. Teokirjeldus ei sisalda sedavõrd faktilisi asjaolusid, mis võimaldaks kohtul järeldada, mil viisil lõi K. Štern A.A. ale teadvalt ebaõige ettekujutuse. Analüüsimata tõendeid märgib ringkonnakohus, et maakohtus läbiviidud A.A. a küsitlemisel antud ütlustest selgus, et 2006 kuni 2009 kevad elas ta K. Šterniga kooselu ja muuhulgas tegelesid nad tuttavatele raha väljalaenamisega ning vajaliku rahasummad leidis tavaliselt A.A. ja rahasummad laekusid korralikult tagasi (lk 65). Seisukoht, et A.A. jäi 2008 septembris väidetavalt K. Šternile üleantud rahasummast ilma, ei ole käesoleva süüdistuse konstruktsiooni puhul piisav, et teha veel järeldust süüdistatava süüteokoosseisus KarS § 209 tunnustel. 6.4 Õiguskirjanduses on märgitud, et kriminaalasja arutava kohtu ülesanne ei ole mitte niivõrd tuvastada, „mida“ süüdistatav on tegelikult teinud või tegemata jätnud, vaid kontrollida kitsalt seda „kas“ süüdistuses kirjeldatud tegu (faktilised asjaolud) on täielikult või mingis osas tõendatud. Juhul kui süüdistuse sisust ei nähtu piisava selguse ja täpsusega kõigile süüdistatava karistusõigusliku vastutuse eeldustele vastavaid faktilisi asjaolusid, tuleb kohtul süüdistatav õigeks mõista (RKÜK nr 3-1-1-24-05 p-d 11-15). Arvestades eeltoodut ei saa kohus kontrollida, kas süüdistusakti põhiosas toodud või kohtuliku uurimise käigus selgunud asjaolude pinnalt võiks olla tõendatud K. Šterni poolt KarS § 209 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemine. Seega lähtuvalt KrMS § 268 lg-st 5 on maakohus õigesti K. Šterni temale esitatud süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 2 järgi õigeks mõistnud.

7.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning kannatanu A.A. a esindaja esitatud apellatsiooni rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.