Kohtulahend

riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi 13E-AN517 tegemisel tekkinud kulu 252 (kakssada viiskümmend kaks) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Aleksei Rovenski, 1-13-6093, aineekspertiis, ositi tasumine“.

korteris Tallinnas, XXX, kust viidatud kanepiõisikud korteris teostatud läbiotsimise käigus kümnesse minigripp kilekotti pakendatuna Aleksei Rovenski poolt vabatahtlikult politseitöötajatele välja anti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja ning kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašis, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad osundatud I nimekirja. Kanepi puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 grammist marihuaanast ning fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1,3 milligrammist fentanüülist. Seega piisanuks Aleksei Rovenski kinnipidamisel tema valdusest leitud ning tema elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud 0,027 grammist fentanüülist (puhtal kujul) ning 6,94 grammist marihuaanast narkojoobe tekitamiseks kokku ca 216 inimesele. Suures koguses narkootilise aine (fentanüüli ja marihuaana) ebaseadusliku omandamisega ja valdamisega pani Aleksei Rovenski toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Vahur Verte, süüdistatav Aleksei Rovenski ja tema kaitsja Sven Sillar enne kriminaalasja kohtulikku arutamist sõlminud järgneva kokkuleppe: Vastavalt kokkuleppele taotleb prokurör Aleksei Rovenski karistamist KarS § 184 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka Aleksei Rovenski poolt eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse algust hakata seega arvestama alates 23.04.2013, mil Aleksei Rovenski peeti kahtlustatavana kinni ja tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 9; 179 lg 1 p 1; 180 lg 1, 3; 248 lg 1 p 4, 249; 311; 313; KarS § 68 lg 1; 83 lg 4; 191; 184 lg 1 asub kohus seisukohale, et Aleksei Rovenski kuulub temale KarS § 184 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista nii ekspertiisitasu kui ka sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Kohus möönab, et süüdistataval puudub ametlik töökoht või muu legaalne sissetulek, mis tagaks talle igakuised legaalsed elatusvahendid, kuid siinkohal ei saa jätta märkimata, et süüdistatava näol on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle puhul kohus eeldab tööle asumist. Samuti märgib kohus, et ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja

läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist ja nende osalist jätmist riigi kanda - seega tuleb menetluskulud süüdistatavalt täies ulatuses sisse nõuda. Süüdistatavale inkrimineeritakse tahtliku kuriteo toimepanemist, millest järeldub, et kuriteo toimepanek on olnud Aleksei Rovenski enda vaba ja teadlik valik ning eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli ta teadlik sellest, et kuritegude toimepanemiste ning kriminaalasja(de) menetlemisega kaasnevad vältimatult tema enda kanda jäävad menetluskulud. Märkida tuleb sedagi, et seaduse kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna Aleksei Rovenskit on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet Aleksei Rovenski resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta Alesei Rovenski kanda. Samas leiab kohus, et isiku vabadust piirava karistuse kandmine viitab sellele, et süüdistataval puuduvad lähiajal sissetulekud, mistõttu on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid pikema aja, so kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel, kohaldades KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p 7 ja 12 sätteid.

Märt Toming kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.