Süüdimõistetule täiendava kohustuse määramise kohta Kohus
Pärnu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
24.september 2013 Rapla
Kriminaalasja number
1-12-4620
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv
Arutatav asi
Tallinna Vangla Rapla Talituse Vainula erakorraline ettekanne
kriminaalhooldaja Rita
Süüdimõistetu
V.D xxx elukoht: xxxxx, xxxxxxxx xxx.xx-x
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Jätta taotlus V.D-le mõistetud täitmisele pööramiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord
karistuse
Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule.
Asjaolud Pärnu Maakohtu 27.09.2012 otsusega tunnistati V.D süüdi KarS § 118 lg.1 p.1 järgi ja katsitati 2 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega, mida ei pööratud täitmisele 3-aastase katseajaga. Süüdimõistetule määrati KarS § 75 lg.2 p.2 ettenähtud täiendav kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. 5.02.2013 saabus Pärnu Maakohtule kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, taotlusega määrata süüdimõistetule täiendav kohustus. Ettekande kohaselt on V.D täitnud kontrollnõudeid kogu katseaja vältel eeskujulikult, kuid 29.12.2012 tarvitas ta avalikus kohas alkoholi, rikkudes sellega talle määratud lisakohustust. Süüdimõistetule, kes oma viga tunnistas, tehti suuline hoiatus.
1.02.2013 ilmus V.D alkoholijoobes kriminaalhooldusametniku juurde registreerima. Peale nimetatud juhtumit on süüdimõistetu tunnistanud, et ei suuda ilma kõrvalise abita oma alkoholiprobleemiga toime tulla ja 4.02.2013 antis V.D kirjaliku nõusoleku alkoholismivastase ravi läbimiseks. Kriminaalhooldaja taotles süüdimõistetule KarS § 75 lg.2 p.5 ettenähtud lisakohustuse määramist. 6.02.2013 määrusega kohustas kohus V.D alluma alkoholivastasele sundravile. 19.04.2013 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekane, taotlusega V.D-le mõistetud karistuse täitmisele pöramiseks. Taotluse põhjuseks oli asjaolu, et 7.04.2013 toimetati alkoholijoobes V.D Tallinnas kainestusmajja. Seega rikkus süüdimõistetu taas talle kohtuotsusega pandud kohustust. V.D selgituste kohaselt käis ta peale eelmist kohtu istungit psühhiaatri vastuvõtul alkoholismivastase ravi alustamise eesmärgil ning talle kirjutati tabletid. Kuna tabletid olid kallid, ei ostnud ta neid kohe välja. 7.04.2013 käis ta koos sõpradega Tallinnas korvpalli vaatamas ja tarbis alkoholi. Kainestusmajja sattumise asjaolusid ei mäleta. 13.04.2013 ostis ta tabletid välja ning on alustanud nende võtmist. Kuna nii kriminaalhooldusametnik kui prokurör pidasid võimalikuks kriminaalhooldust jätkata, jättis kohus 30.04.2013 määrusega karistuse täitmisele pööramata. 30.08.2013 saabud kohtule kriminaalhooldusametniku taotlus V.D-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Taotluse põhjuseks oli asjaolu, et 20.07.2013 tabati süüdmõistetu alkoholijoobes (73 mg/l) autoroolist. V.D seletuse kohaselt tuli ta tennisevõistlustelt, kus jõi koos teistega spordijooke. Teadlikult ta alkoholi ei tarvitanud. Alkohol võis olla mõne kaaslase spordijoogi sees. Kohtuistungil kinnitas kriminaalhooldusametnik, et muus osas on V.D katseaeg kulgenud hästi. Süüdimõistetu töötab ning käesolevaks ajaks on vormistatud ka alaline tööleping. Vabal ajal tegeleb V.D spordiga ja väga palju oma lastega. Süüdimõistetu tunnistab oma alkoholiprobleemi ja peab vajalikuks ravi jätkata. Õige vahendi valimise eesmärgil on ta otsustanud minna konsultatsioonile Wismari Haiglasse. Kriminaalhooldusametnik kinnitab, et vaatamata järjekordsele rikkumisele on ta valmis V.D-ga kriminaalhooldus jätkama, kuna see võib osutuda tulemuslikuks. Prokurör toetab kriminaalhooldusametniku seisukohta. Kuna V.D katseaeg kestab veel kaks aastat, on otstarbekas temaga tööd jätkata. Karistuse täitmisele pööramine ajal, kui süüdimõistetu on teinud palju, et oma elu korda saada, ei tooks kellelegi kasu. Kohtu seisukoht Vastavalt KarS § 74 lg.4 võib kohus juhul, kui süüdimõistetu ei täida katseajaks talle pandud kohustusi, määrata talle täiendavaid kohustusi, pikendada katsaega või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus
V.D-le
mõistetud vangistuse
täitmisele pööramiseks on õiguslikult põhjendatud, kuid ei teeniks kõnesoleval juhul karistuse eesmärke. KarS § 56 lg.1 kohaselt on karistuse eesmärgiks mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kui alkoholiprobleem kõrvale jätta, on V.D-le määratud katseaeg muus osas karistuse eesmärke paremini täitnud kui reaalne vangistus, mis teatavasti komplitseerib süüdlase suhteid ühiskonnaga. Alkoholism on haigus, mille ravimisel ei piisa alati ainult isiku tahtest, vaid vajalik on profesionaalne abi. V.D on pöördunud abi saamiseks spetsialistide poole ning kavatseb ravi jätkata. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et vangistuse täitmisele pööramine ei tuleks käesoleval momendil kasuks V.D-le ega seeläbi ka ühiskonnale.
Anne Randjärv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.