lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-8242/5

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 24.09.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number
1-13-8242/5
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
24.09.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
998
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-13-8242

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.septembril 2013.a Tallinn

Kriminaalasja number

1-13-8242 /13230102543/

Kohtukoosseis

Kohtunik Helve Särgava

Kohtuistungi sekretär

Ülle Karna

Tõlk

Anneli Helmann

Kriminaalasi

M.M-i

(M.M) süüdistuses KarS § 424 järgi

kokkuleppemenetluses Prokuröri abi

Paul Pikma

Süüdistatav

M.M – isikukood: XXX; elukoht ja aadress: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi; haridus: keskeriharidus; emakeel: vene keel; töökoht: ei tööta, töövõimetuspensionär; karistatus: vastavalt karistusregistrile kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad.

Tõkend

Kohaldatud tõkendit – elukohast lahkumise keeld – 23.02.2013.a KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 23.02.2013.a s.o 1 päev.

Kaitsja

kohtuistungile kaitsjat ei soovinud

Kohus juhindus KrMS § 248, § 249, § 175, § 179, § 180, § 311-313, § 315

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada M.M KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel M.M-i eelvangistuses viibitud aeg 23.02.2013, s.o 1 päev arvata karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2 kuud ja 29 päeva vangistust.

1-13-8242 KarS § 73 lg 1, 3 alusel M.M-ile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui ta 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o 24. september 2013.a. M.M-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena M.M-ilt juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks.

mootorsõiduki

Liiklusseaduse § 127 alusel on M.M kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Mõista M.M-ilt välja KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel menetluskuludena riigituludesse: - sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 480 € (nelisada kaheksakümmend eurot); - kriminaaltoimiku koopia kulu 0,45 € (45 eurosenti ); - advokaadi õigusabikulu summas 96 € (üheksakümmend kuus eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „M.M, 1-13-8242, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega, teatades sellest kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

M.M on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 23.02.2013 kella 00.11 ajal Tallinnas Punane tn 14A kuni Paekaare 54 mootorsõidukit Audi A4 reg. nr XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,05 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, lõplik tulemus 0,95 mg/l). Joobeseisund liiklusseaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 4 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht

1-13-8242 kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani M.M toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 16.09.2013.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Paul Pikma, süüdistatav M.M ja tema kaitsja Toomas Bekker kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 3 (kolm) kuud. KarS § 68 lg 1 korras arvata karistusaja hulka 1 päev eelvangistust /23.02.2013/, seega karistuseks mõista 2 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 korras jätta nimetatud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui M.M ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta süüdistatavalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi.

24.septembril 2013.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil süüdistatav M.M tunnistas end KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi, kinnitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe ning, et ta nõustub sõlmitud kokkuleppega. Prokuröri abi Paul Pikma taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava M.M-i selgituse ja prokuröri abi arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav M.M on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja, et kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Süüdistatav M.M on varem kriminaalkorras karistamata, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta on töövõimetuspensionär. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et M.M tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. M.M-ile inkrimineeritud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud vastavalt KarS § 424 järgi. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, võib jätta osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

1-13-8242 Süüdistatav M.M-ilt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o joobeseisundi tuvastamise kulu, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest ning toimiku materjalidest koopia tegemise kulu ja sundraha riigituludesse. Süüdistatav M.M ei tööta, on töövõimetuspensionär, seega kohtukulude kohene tasumine käib talle ülejõu. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks süüdistatavale kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodut arvesse võttes tuleb menetluskulud tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „M.M, 1-13-8242, menetluskulu“.

Helve Särgava Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.