Kohtulahend

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002.a. määruse nr 70 „Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile“ § 2 lg 3 ja 4 toodud nõuetele ehitusloa nr 18277 ning ootamata ära Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kooskõlastust arhitekt X poolt esitatud teisele eelprojektile, andis X ja X koostöös vastu võetud otsuse alusel, viimase teadmisel ja järelevalve all nimetatud kinnitamata projekti alusel, milles sisalduv teave oli ehitustöödeks puudulik ja mis ei vastanud ülaltoodud nõuetele, ehitustöölistele korralduse alustada ehitustöid, rikkudes sellega ES § 12 lg 1, mille kohaselt peab ehitamine toimuma vastavalt ehitusprojektile ning ES § 48 p 1, mille kohaselt on ehitusettevõtja kohustatud tagama ehitusprojektikohase ehitamise ning ES § 3 lg 1 p 1, mille kohaselt ehitis peab olema ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule või tervisele. Samuti, X ja X koostöös vastuvõetud otsuse alusel, viimase teadmisel ja järelevalve all, andis töölistele korralduse lõigata osad AS XXX poolt valmistatud puitmetall- sõrestiktalad lühemaks, muutes selliselt talade pikkust ja vöö laiust ning andis seejärel korralduse paigutada talad objektil AS XXX poolt koostatud paigutusskeemist erinevalt ja kinnitada need ajutiste tugedega, millest tulenevalt ei olnud tagatud hoone ruumiline stabiilsus ja sai võimalikuks talade deformeerumine ja nihkumine, rikkudes selliselt ES § 5 lg 3, mille kohaselt peavad ehitusmaterjal ja ehitustoode ehitisse püsivalt paigaldatuna võimaldama majanduslikult mõistliku aja jooksul ehitisel tervikuna vastata § 3 lõigetes 2–7 sätestatud nõuetele ning ES § 48, mille kohaselt ehitusettevõtja on kohustatud paigaldama ehitisse nõuetele vastavaid ehitustooteid ja tagama ehitamise nõuetekohase kvaliteedi. Samuti, X ja X koostöös vastu võetud otsuse alusel kasutada AS XXX esitatud projektis ettenähtud puitpõranda asemel, mille järgi olid teostatud vajalikud arvutused, hoones betoonpõrandaid, andis töölistele X teadmisel ja järelevalve all eelmärgitud vastuvõetud otsuse alusel korralduse paigaldada vahelagedele/põrandatele OSB plaadid, nende peale 30 mm paksune vesipõranda küttetorustiku alune soojusplaat, mille peale vesikütte plasttorud, mille peale omakorda valada betoonkiht. Kuivõrd põranda ja seinakonstruktsioonide taluvuskoormus oli väljaarvutatud puitpõranda järgi ega olnud ettenähtud kandma betoonpõranda raskust, millele lisandub veel elamispinna kasutusele võtu korral normkoormus, siis toimus 13.06.2007.a. kella 09.30 ajal Tallinnas XXX /XXX ehitusobjektil II ja III korruse vahelae/põrandakihile betooni valamise käigus hoone varing. Varingu tulemusena kukkus kokku maja üks tiib ning kergeid kehavigastusi said XXX ja XXX , kes jäid varingu alla. Oma sellise tegevusega rikkus osaühing XXX ES § 3 lg 2, mille kohaselt ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud ei või põhjustada ehitise või selle osa varisemist; samuti ei või ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud põhjustada ehitise või selle osade kahjustusi konstruktsioonide suure deformeerumise tõttu; ES § 3 lg 4, mille kohaselt ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu ja tervist ning ES § 48, mille kohaselt ehitusettevõtja peab tagama ehitamise nõuetekohase kvaliteedi ( p 5) ja tagama ehitamise ohutuse ( p 6). Ehitusnõuetele mittevastava ehitamise tagajärjel toimunud varinguga põhjustas osaühing XXXotsese ohu XXX ja XXX elule ja tervisele ning samuti oli ohustatud teiste objektil tööd teinud tööliste elu ja tervis. Kõik märgitud otsused ja rikkumised olid teostatud firma kulude kokkuhoidmise eesmärgil, tegutsedes selliselt osaühingu huvides. Seega pani juriidiline isik osaühing XXX, tema organi ja juhtivtöötaja poolt, juriidilise isiku huvides, toime ehitusnõuetele mittevastava ehitise ehitamise, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele, so KarS § 408 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu seisukoht Harju Maakohus, tutvunud esitatud süüdistusega ning äriregistri 23.09.2013 päringu vastustega, leiab, et kriminaalmenetlus tuleb lõpetada vastavalt KrMS § 274 lg-le 1 ja § 199 lg 1 p-le 4. Kohtu poolt 23.09.2013 äriregistri teabesüsteemi teostatud päringule saadud vastuse kohaselt on osaühing XXX 26.04.2013 äriregistrist kustutatud ÄS § 60 lg 3 alusel. Sellest tulenevalt

saab järeldada, et on möödunud ka ÄS § 60 lg 31 sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaeg, kuivõrd registrikannet ei tehta enne kui see tähtaeg on möödunud. Vastavalt ÄS § 68 lg 1 ja 2 sätetele on elektrooniliselt peetava äriregistri kanne tehtud ja õigusliku tähendusega alates hetkest, mil üldkasutatavas arvutivõrgus on avaldatud viide kande tegemise kohta. Seega on registrikanne eelmärgitud äriühingu registrist kustutamise kohta õigusliku tähendusega. KrMS § 274 lg 1 kohaselt juhul, kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse KrMS § 199 lg 1 p-des 2-5 sätestatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu, kriminaalmenetlus tuleb lõpetada seoses mõistliku aja möödumisega KrMS §-s 2742 sätestatud alusel või kui KrMS 199 lg 1 p-s 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnusele, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. KrMS § 199 lg 1 p 4 sätestab kriminaalmenetluse alustamise keelu, kui kahtlustatav või süüdistatav on surnud või juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav on lõppenud. TsÜS § 39 p 7 ja § 40 lg 1 p 4 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega sundlõpetamise kohta kui juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele. Seega, kuna juriidilisest isikust süüdistatav osaühing XXX on majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu sundlõpetatud ÄS § 60 lg 3 alusel ja õiguslikus mõttes on tegemist juriidilise isiku lõppemisega, siis tuleb kriminaalmenetlus osaühingu XXX suhtes tema süüdistuses KarS § 408 lg 2 järgi lõpetada vastavalt KrMS § 274 lg-le 1 ja § 199 lg 1 ple 4. Seonduvalt menetluskuludega märgib kohus, et käesoleval juhul on kriminaalmenetluse kuludeks määratud kaitsja tasu kogusummas 300,16 eurot (kohtueelsel menetlusel 495,60 krooni, so 31,67 eurot ja kohtumenetluses 268,49 eurot) ja ekspertiisitasu summas 668,64 eurot (10462 krooni). KrMS § 183 kohaselt hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik. Kuna käesolev kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele seoses juriidilise isiku lõppemisega, siis jäävad kriminaalmenetluse käigus tekkinud menetluskulud riigi kanda. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku menetluse käigus kuulutati juriidilisest isikust süüdistatava seaduslik esindaja XXX Harju Maakohtu 22.09.2011 ja 18.05.2012 määrustega tagaotsitavaks, siis kuulub tagaotsimismenetlus kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu lõpetamisele.

Märt Toming kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.