lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-06-1817/54

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 23.09.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-06-1817/54
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
23.09.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
911
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-06-1817/30Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja06.06.20121-06-1817/38Viru Maakohus Rakvere kohtumaja19.08.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23. september 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-06-1817

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 19. augusti 2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Gennadi Aleksandrovi määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390: Jätta Viru Maakohtu 19. augusti 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Gennadi Aleksandrovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

ASJAOLUD

1.Gennadi Aleksandrov tunnistati süüdi Viru Maakohtu 18.01.2007 kohtuotsusega KarS § 114 p 1 järgi ja karistati 10 aasta pikkuse vangistusega.
2.Viru Maakohtu 19.08.2013 määrusega jäeti G. Aleksandrov temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.1 Kohus märkis, et G. Aleksandrov ei ole vangistuses viibides olnud motiveeritud osalema sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening ega omandama riigikeelt. Lisaks ei soovi ta 18.03.2013 määratud tööd teha, millest võib järeldada, et isik ei ole motiveeritud muutuma. 2.2 G. Aleksandrovi puhul on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 7% ning vägivallakuriteo osas 10%. Tema käitumisest võivad ohustatud olla meesterahvad, kes annavad põhjust isikul armukade olla. Oht seisneb võimalikus füüsilises ründes, raskete kehavigastuste tekitamises, surma põhjustamises. Oht on kõige tõenäolisem,

kui isik on alkoholijoobes ning leiab põhjust armukadeduseks. Sellest võib järeldada, et isik võib ohustada oma käitumisega avalikkust. 2.3 Kohus leidis, et kui isikul ei ole positiivset suhtumist tingimisi enne tähtaega vabanemisse, oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudus veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. 2.4 Kohus märkis täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSTE SISU

3.Viru Maakohtu määruse peale esitas kaebuse G. Aleksandrov, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse esitaja märgib, et kannab esimest vangistust ja kõik tema distsiplinaarkaristused on kustunud. Samuti on tasutud kohtuhagid. Prokuröri väide sotsiaalvõrgustiku puudumisest on vale. G. Aleksandrovi parim sõber elab Narvas, ta on kohtulikult karistamata ja nõus pakkuma ajutist elamispinda ning käendust. Sotsiaalprogrammist ütles G. Aleksandrov ära põhjusel, et ta ei pea end alkohoolikuks. Riigikeele kursustel osalemist ei võimaldanud aga töö vangla metallitsehhis, kus G. Aleksandrov töötas alates 2008. a novembrist kuni 2013. a jaanuarini treialina, et tasuda hagisid ja koguda raha vabanemisfondi. Vanglasisesest koristustööst ütles G. Aleksandrov ära tervislikel põhjustel ja omab selle kohta ka arsti antud vabastust. Viimase aasta jooksul on G. Aleksandrovi tervis muutunud järjest halvemaks, mille põhjuseks on Tšernobõli Aatomielektrijaama likvideerimisel viibimine. G. Aleksandrov märgib, et on vanglas viibitud aja jooksul aru saanud toimepandud kuriteo raskusest ja ennast parandanud. Ta lubab hakata elama seaduskuulekat ja karsket elu.
4.Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti prokurörile aega esitada oma seisukohad G. Aleksandrovi määruskaebuse osas kuni 19. septembrini. Seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole võimalik G. Aleksandrovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise otsustamisel peab kohus KarS § 76 lg 3 alusel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
6.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud seisukohtadega, et G. Aleksandrovi käitumises on märgata mitmeid positiivseid asjaolusid – tal on motivatsioon edaspidi õiguskuulekalt elada, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, ta on vangistuses töötanud ja tasunud hagisid. Sellegipoolest leiab ringkonnakohus, et G. Aleksandrovi karistuse eesmärgid ja tema ennetähtaegseks vabastamiseks kõik eeldused ei ole täidetud.

Ringkonnakohus rõhutab, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Kohtukolleegium märgib, et süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima nii veendumus sellest, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Ringkonnakohus leiab, et hoolimata G. Aleksandrovit iseloomustavatest positiivsetest asjaoludest, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine tema poolt toimepandud raske kuriteo asjaolusid ja ärakantud karistuse pikkust arvestades veel põhjendatud.

7.Ringkonnakohus märgib, et G. Aleksandrov mõisteti süüdi KarS § 114 p 1 järgi selles, et ta tappis teise inimese julmal viisil. Ehkki seadus lubab vabastada ka raske kuriteo toimepannud isikuid tingimisi enne tähtaega, riivaks just toimepandud teo raskust ja karistuse lõpuni jäävat pikka aega arvestades G. Aleksandrovi ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ringkonnakohus leiab, et kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku süü suurusel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal ning kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka isiku käitumist enne ja pärast vangistust, ei saa süüdimõistetut vabastada vaid lubadustele tuginedes. Süüdimõistetul on vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatud seisukohale küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus märgib, et süüdlase ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus raske kuriteo toime pannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda.
8.Ringkonnakohus arvestab G. Aleksandrovi põhjendustega kursusest ja tööst äraütlemisel, ent leiab, et osalemine sotsiaalprogrammis oleks isikule, kelle süüteo üheks põhjuseks oli sõltuvusprobleem, väga oluline. See võimaldaks tulevikus probleemkäitumist ennetada ja otsida konfliktsituatsioonis mittevägivaldseid lahendusi.
9.Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.