Kohtulahend

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Süüdistus J.S. it süüdistatakse selles, et tema 06. aprillil 2013.a ajavahemikul kella 23.20 kuni 23.45 võttis ära ebaseadusliku omastamise eemärgil Tartus aadressil Tähe 106 asuva firma Treilamehed OÜ valvuri ruumist Fiat Ducato reg nr XXX (omanik OÜ Beninna) süütevõtme koos signalisatsiooniga koguväärtuses 317 eurot ja Fiat Ducato reg nr XXX (omanik OÜ Beninna) süütevõtme koos signalisatsiooniga koguväärtuses 317 eurot. Sellega pani J.S. toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Veel süüdistatakse J.S. it selles, et tema 23. mail 2013. a ajavahemikul kell 18.30-19.00 avalikus kohas Tartu maakonnas Puhja vallas Puhja alevikus Puhja Gümnaasiumi (Viljandi tee 28, Puhja) ja Piilu baari (Viljandi tee 24, Puhja) vahelises Puhja pargis asuva puhkekoha juures lõi ühel korral rusikaga 16-aastasele R.K. näo piirkonda. Oma tegevusega põhjustas J.S. R.K. füüsilist valu. Sellega pani J.S. toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud kuritegude kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 199 lg 1 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale J.S. ile karistuseks 2 kuud vangistust ja KarS § 263 p 1 kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista J.S. ile liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 03. – 04. mai 2013. a, s.o 2 päeva ja 25. – 26. juuni 2013. a, s.o 2 päeva, kokku 4 päeva, karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas

ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja , prokurör ja seaduslik esindaja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. J.S. tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 1 ja § 263 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõend – CD-plaat, millel

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.