Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-13-6583
Kohtukoosseis
kohtunik Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Kriminaalasi
P.A süüdistuses 199 kokkuleppemenetluses
Prokurör
prokuröri abi Jüri Vissak
Süüdistatav
P.A
lg
p
järgi
isikukood: XXX; elukoht: XXX Kriminaalkorras karistatud ühel korral: Tartu Maakohtu 29.06.2010. a otsusega KarS § 199 lg 1 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga Tõkend: elukohast lahkumise keeld oli kohaldatud alates 13.08.2012 kuni 13.08.2013 Kaitsja
Vandeadvokaat Anu Pärtel
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada P.A KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada P.A-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 29.06.2010. a otsusega mõistetud 3 kuu pikkuse vangistuse võrra ja mõista P.A-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada P.A-le karistuseks mõistetud 6 kuu pikkune vangistus 360 (kolmsada kuuskümmend) tunni üldkasuliku tööga. P.A üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata KarS § 69 lg 3 alusel 1 (üks) aasta.
KarS § 69 lg 4 alusel kohustada P.A üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:
I Kokkuleppe sisu P.A süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem varguse, võttis ajavahemikul 13.04.2012 kell 15.00 kuni 16.04.2012 kell 12.00 Tartus XXX korterist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära K.P. le kuuluva digitaalse fotoaparaadi Nikon Coolpix L-110 väärtusega 149 ja 90 senti. Sellega pani P.A toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kannatanu K.P. on esitanud tsiviilhagi summas 149.90 eurot. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. KarS § 199 lg 2 p 4 jär gi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust, liites sellele Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja poolt 29.06.2010 mõistetud 3 kuud vangistust ja mõista P.A-le liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada P.A-le mõistetud 6 kuud vangistust 360 tunni üldkasuliku tööga, mille P.A on kohustatud ära tegema üheaastase tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et P.A on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse P.A süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kannatanu K.P. on esitanud P.A vastu tsiviilhagi. Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
III Kohtu seisukoht menetluskulu osas P.A menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 43,20 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 24 eurot, kokku 64,80 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2013. a 320 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. P.A on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi ühe aasta jooksul. P.A sõnul on tema töötasu 800 eurot kuus, kuid tal on tasumata rahalisi kohustusi, mistõttu oleks võimeline igakuiselt maksma menetluskuludest 100 eurot. Kohus leiab, et P.A taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle ilmselgelt üle jõu ja seaks ohtu tema igapäevase normaalse toimetuleku.
Ingeri Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.