Kohtulahend

Esitatud süüdistus Käesolevas kriminaalasjas on tõendatud, et P.R 16.08.2012 kella 17:16 paiku Tallinnas Pärnu mnt 238 asuvas kaupluses Järve Selver võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS-le Selver kuuluvat kaupa ja nimelt: 2 karpi tervisemune väärtusega 1,14€/tk, koguväärtusega 2,28€, 3 pudelit Jägermeister (1,75l) väärtusega 33,50€/tk koguväärtusega 100,50€, kurk väärtusega 1,66€, tualettpaber väärtusega 2,36€, 4 tk kebabi varrast väärtusega 2,19€/tk koguväärtusega 8,76€, keefir väärtusega 0,99€, coca-cola 6 pakk väärtusega 2,59€ + pant 0,48€, paberkäterätik väärtusega 2,45€, hommikusöök väärtusega 3,35€, 2 tk lihapallid toorjuustuseguga väärtusega 1,88€/tk koguväärtusega 3,76€, 2 tk, joogijogurt kirsi väärtusega 1,49€/tk koguväärtusega 2,98€, 3,5% piim väärtusega 0,99€. Kaupa koguväärtusega 133,15 eurot ning läbis kassaderivi ja turvaväravad kauba eest tasumata, tekitades nimetatud summas kauplusele varalist kahju. Samuti tema, uuesti 20.05.2013 kella 17:37 ajal Tallinnas Endla 45 asuvast kauplusest Prisma võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS-le Prisma Peremarket kuuluvaid kaupu ja nimelt: 2 pudelit 0,5l viskit Jack Daniels väärtusega 16,99€/tk koguväärtusega 33,98€, 2 pdl 0,5l alkohoolset jooki Bulbash Vodka väärtusega 8,69€/tk koguväärtusega 17,38€, 2 pdl 0,5l alkohoolset jooki Parliament Vodka väärtusega 9,49€/tk koguväärtusega 18,98€. Kaupa koguväärtusega 70,34 eurot ning möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Oma sellise tegevusega pani P.Roime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud korduvalt, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Menetl us kä ik j a ko htuo ts us e põ hj en du s ed J uhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kairi Kaldoja, süüdistatav P.R ja tema kaitsja Madis Mahlapuu sõlminud kokkuleppe selles, et vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör P.R karistamist KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 20.05.2013 kuni 21.05.2013 (s.o 2 päeva) karistusaja hulka, mõistes P.R-ile lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel mitte pöörata mõistetavat karistust täitmisele, kui P.R ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 täidetud kontrollnõudeid. Nimelt on P.R kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et P.R kuulub KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud välja alljärgnevalt: • KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 108 eurot (sada kaheksa eurot); • KrMS § 179 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; • KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti). Süüdistatav esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd ta on perekonna ainus toitja ning perekonna ülalpidamise ja pangalaenu tasumise kõrvalt ei ole võimalust menetluskulude korraga tasumine 1-kuu jooksul. Süüdistava sissetulek on ligikaudu 900 eurot, millest tuleb tasuda pangalaenu ligikaudu 600 eurot. Prokurör toetas esitatud taotlust. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Süüdistataval ei ole tema sissetulekuid arvestades võimalik kohtukulude kohene tasumine, küll on see võimalik suhteliselt lühikese aja jooksul. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks süüdistatavale kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Menetluskulud tuleb KrMS § 424 alusel tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et 11 kuul tasuda iga kuu 10-ndaks kuupäevaks 49 eurot (nelikümmend üheksa eurot ja 12.kuul 49.45 eurot (nelikümmend üheksa eurot ja nelikümmend viis senti) Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „P.R, 1-13-5654, kaitsjatasu, sundraha, koopiakulu“. Ingrid Kullerkann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.