Kohtulahend

Süüdi tunnistada alaealine A.V KarS § KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Süüdi tunnistada alaealine A.V KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, liitkaristuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

1 (4)

1-13-7234 KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 26.04.2013 so 1 (üks) päev, lugeda lõplikuks karistuseks 3 (kolm) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 3 kuud 29 päeva vangistust 28.12.2012 Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 121, § 215 lg 2 p 1 järgi mõistetud ärakandmata karistuse 3 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 6 (kuus) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada vangistus 418 tunni üldkasuliku tööga (6 kuud 29 päeva so 209 päeva ehk 418 tundi). Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata A.V kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kohustada täitma KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja – kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemiseks määrata tähtaeg 1 (üks) aasta. Kohustada vastavalt KarS § 75 lg 2 p-dele 2, 4, 7 A.Vt käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; - otsima endale töökoht või asuma õppima kutsehariduse/keskhariduse omandamiseks hiljemalt 01.10.2013.a; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a. pereliikmed. Asitõendid, võtmekimp 7 võtmega (pakend nr 1), mündihoidja koos sentidega, pealamp, universaalne taskunuga, kaks võtmekimpu (pakend nr 2) KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Välja mõista A.Velt kannatanu A OÜ kasuks tsiviilhagi summas 65,64 €, milline kanda A K OÜ arveldusarvele nr xxx. Välja mõista A.Velt KrMS § 173 lg 2 ja § 180 lg 3 alusel riigituludesse sundraha 240 € ning tasu riigi õigusabi eest 153.60 €. Alaealisel rahaliste vahendite puudumisel summad sisse nõuda seaduslikult esindajalt L V. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „A.V 1-13-7234 menetluskulud“ Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. 2 (4)

1-13-7234 Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Alaealist A.Vt kahtlustatakse selles, et tema olles varem toime pannud varguse, olles KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isik, 16.01.2013 kella 00:00 ajal Pärnu linnas x tungis koos alaealiste O P ja R S aiaga piiratud territooriumile, kus kohast võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A KM OÜ-le kuuluvast veoautost DAF registreerimismärgiga xxx 74 liitrit diiselkütust maksumusega 1,36 eurot liiter, kogusummas 100,64 eurot. Sellega tema, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, sissetungimisega, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungimise, tungis valdaja tahte vastaselt valevõtmega ukse avamise teel 26.04.2013 ajavahemikul kell 00:46 kuni 00:55 Pärnu linnas x lähedusse pargitud I P kuuluvasse sõiduautosse Opel Vectra registreerimismärgiga xxx, so tungis võõrasse sõidukisse valdaja nõusolekuta ning püüdis sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta makkraadio Kenwood esipaneeli väärtusega 60 eurot kuid peeti sündmuskohal kinni. Sellega tema, valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse ebaseadusliku tungimisega, kui see on toime pandud vähemalt teist korda, pani toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör taotles A.Ve süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistuseks 4 (neli) kuud vangistust; KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, liitkaristuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 26.04.2013 so 1 päev, lugeda lõplikuks karistuseks 3 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 3 kuud 29 päeva vangistust 28.12.2012 Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 121, § 215 lg 2 p 1 järgi mõistetud ärakandmata karistuse 3 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 6 (kuus) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada vangistus 418 tunni üldkasuliku tööga (6 kuud 29 päeva so 209 päeva ehk 418 tundi). Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata A.V kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kohustada täitma KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja – kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3 (4)

1-13-7234 Üldkasuliku töö tegemiseks määrata tähtaeg 1 (üks) aasta. Kohustada vastavalt KarS § 75 lg 2 p-dele 2, 4, 7 A.Vt käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; - otsima endale töökoht või asuma õppima kutsehariduse/keskhariduse omandamiseks hiljemalt 01.10.2013.a; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, va pereliikmed. Kannatanu Arde KM OÜ esitas tsiviilhagi summas 176,80 eurot, sh 16.01.2013 varguses 100,36 eurot. /tl 5/

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kannatanu Arde KM OÜ esitas tsiviilhagi summas 100,64 €, millest on tasutud 35 €. Seega kuulub tsiviilhagi summas 65,64 € rahuldamisele ja VÕS § 1043 alusel süüdlaselt sissenõudmisele. Asitõendid, võtmekimp 7 võtmega (pakend nr 1), mündihoidja koos sentidega, pealamp, universaalne taskunuga, kaks võtmekimpu (pakend nr 2) KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 480 € ja tasu riigi õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 129.60 €. Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 20 €, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 4 €. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 24 €. Eesti Advokatuuri juhatuse 18.06.2013.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 20 eurot iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Kokku kuulub süüdlaselt välja mõistmisele riigi õigusabi eest 153.60 €. Alaealisel rahaliste vahendite puudumisel summad sisse nõuda seaduslikult esindajalt L V.

Rubo Kikerpill Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.