1-12-7613/57 - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

2.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav ja tema kaitsja, kes vaidlustavad J.Malõškini süüdimõistmist KarS § 141 lg 1 järgi. 2.1 Süüdistatav esitab apellatsioonis oma versiooni toimunust ja selgitab, et see on tema meelest vajalik, sest prokurör ja kohus ei võimaldanud tal maakohtumenetluses rääkida, kuidas asjad olid. Ta leiab, et ta mõisteti KarS § 141 lg 1 järgi süüdi põhjusel, et M. X valetas uurijale ja kohtule. J. Malõškin leiab, et keegi pidi M. Xt selleks ässitama, et temast vabaneda. Kohus tugines vaid kannatanu, tema vanema poja ja ema ütlustele. Viimane toimunu kohta ütlusi anda ei saa. Ei X Xi ega X Xi ei kuulatud kohtus üle, kuigi otsuses on seda väidetud. Süüdistatav leiab, et M. X ütlused on vastuolus tunnistaja S. Xi ütlustega. M. X andis ütlusi, et J. Malõškin lõi S. Xi, S. X aga kinnitas, et mingit löömist ega üldse konflikti ei olnud. S. X rääkis selle kohta tõtt. J. Malõškini väitel sisenesid nad M. Xga koos korterisse, istusid köögis, suitsetasid, ajasid rahulikult juttu. M. X pakkus J. Malõškinile, et ta võib ööseks jääda. Läksid koos voodisse ja M. X ei olnud vahekorra vastu. Nad olid vabatahtlikult vahekorras. Kui ta oleks tarvitanud vägivalda, oleks see lapsed üles ajanud. Pärast vahekorda jäid nad magama. Tüli X. Xga, mille käigus ta lõi M. Xt, oli neil hommikul, kui M. X vanem poeg hakkas kooli minema. 2.2 Kaitsja taotleb J. Malõskini õigeks mõistmist KarS § 141 lg 1 järgi või alternatiivselt talle kergema karistuse mõistmist. Apellant leiab, et kannatanu J. Malõškinit süütavad ütlused ei ole järjepidevad ning on vastuolus tunnistaja X. Xi ütlustega. Näiteks ei löönud J. Malõškin X. Xi ütluste kohaselt teda, kannatanu väitel aga lõi. Asjaolu, et tunnistaja oli joobes, ei ole piisav argument, väitmaks, et X. X ei mäletanud tema löömist. Kaitsja leiab, et tõendatud on see, et J. Malõškin X. Xi ei löönud ja kannatanu on andnud tegelikkusele mittevastavaid ütlusi, et näidata süüdistatavat võimalikult halvas valguses. Kannatanu ütluste kohaselt oli J. Malõškin väga purjus, kuid ka kannatanu ise oli väga purjus. Kannatanu on ise tunnistanud, et J. Malõškin ostis talle 200g kanget alkoholi. Tunnistaja X. Xi ütluste kohaselt ostis ka tema kannatanule alkoholi, kannatanu seda aga eitab. Apellant leiab, et X. Xil ei olnud mingit põhjust anda valeütlusi X Xga alkoholi tarvitamise kohta, kannatanu püüab aga end näidata tegelikust paremas valguses. Kaitsja märgib ära, et tunnistaja X X eitab, et süüdistatav käitus baaris agressiivselt.

4.Mõlemas apellatsioonis vaidlustatakse J. Malõskini vägistamises süüdi mõistmist. Vaidlust ei ole seejuures selles, et J. Malõskin ja X. X sugulises vahekorras olid, erinevad on poolte ütlused aga küsimuses, kas see toimus mõlema osapoole nõusolekul või mitte. Ses küsimuses on ainsateks tõenditeks J. Malõškini ja X X endi ütlused. Mõlema apellatsiooni keskne väide ongi see, et kannatanu ei räägi tõtt ja tema ütlused ei ole usaldusväärsed. Võtmaks seisukohta küsimuses, kumma ütlusi tuleb lugeda usaldusväärsemaks, tuleb vaadata ütlustes kirjeldatud sündmuste käiku tervikuna ja hinnata seda, kuidas sobituvad J. Malõskini ja X.X ütlused ülejäänud tõenditega. Nimelt, kuigi kannatanu ja süüdistatava ütlused mõnede asjaolude kohta langevad kokku, kirjeldavad nad sündmuste käiku tervikuna diametraalselt erinevalt. J. Malõskini väitel said nad X Xga baaris kokku ja veetsid koos meeldivalt aega, pärast mida läks ta X. X nõusolekul viimase koju, kus nad ka vestlesid, läksid koos magama ja olid lõpuks sugulises vahekorras, millega olid mõlemad osapooled nõus. Alles hommikul tekkis neil tüli ja selle käigus ta tarvitas tõepoolest kannatanu suhtes vägivalda. X. X ütluste kohaselt olid tema ja J. Malõškini suhted halvad, kokku sai ta J. Malõškiniga põhjusel, et viimane ei olnud maksnud elatist ja pidi Eestist ära sõitma. J. Malõškini ta endale külla ei kutsunud, vastupidi, kuna ta kartis, et baarist varem lahkunud J. Malõškin ootab teda kodu juures, kartis ta üksi koju minna ja palus ühe meesterahva end saatma. Kui ta kodu juurde jõudis, ootaski J. Malõškin teda seal. Korteris tekkis koheselt tüli, kuna J. Malõškin uuris lastelt X. X võimalike uute suhete kohta. Tüli käigus J. Malõskin lõi teda, kägistas ja kiskus juustest, pärast aga astus J. Malõškin temaga sugulisse vahekorda, ilma et ta sellega nõus oleks olnud. Ringkonnakohtu tähelepanu pälvis see, et süüdistatava ja kannatanu ütlused erinevad oluliselt küsimuses, mis kellast kumbki neist baarist lahkus. J. Malõskini ütluste kohaselt sai ta X Xga kokku õhtul kümne-üheteist paiku, baarist lahkus ta umbes keskööl või pisut peale seda (kd II; tl 3, uuesti tl 4 ja 6). Kella ühe paiku öösel jõudis ta X X elukoha juurde (tl 7), X. X koos X. Xiga saabus kella kolme paiku (tl 4). Magama läksid nad kella neljast või viiest (tl 7). X. X sõnul helistati talle kella kesköö paiku baarist „Upalõtsa“, kus ta töötas, ja teatati, et J. Malõskin on seal purjus. Ta läks J. Malõskiniga rääkima ja kokku said nad 00:30. Tema lahkus baarist viie-poole kuue paiku, J.Malõškin „visati välja umbes 2 h varem“ (kd I; tl 43). X. X, kes oli 19.10.2012. a baaris „Upalõtsa“ tööl, andis ütlusi, et J. Malõškin tuli baari kella kümne ja üheteist vahel koos ühe noormehega. Umbes keskööl visati J. Malõškin baarist esimest korda välja, tagasi tuli ta umbes poole tunni pärast. Siis tuli ka X X. Nad istusid ja rääkisid omavahel juttu. Umbes kell kaks öösel visati J. Malõškin uuesti baarist välja, sest ta hakkas „armukadetsema X suhtes“. X. X jäi baari umbes kella kuueni hommikul. Tunnistaja X. X väitis, et tema jõudis baari umbes kell kaks, siis oli J.Malõškin veel baaris (kd I; tl 132). Seda, millal ta X Xga koos baarist lahkus, ei osanud X X täpselt öelda, selgitades, et ta kella ei vaadanud ja baaris läheb aeg kiiresti. Küll arvas ta, et oli baaris vähemalt kaks tundi (kd I; tl 133). Seega nii kannatanu kui tunnistajate ütluste kohaselt lahkus J. Malõškin baarist mitu tundi hiljem

kui ta ise väidab (J. Malõškini sõnul umbes kell 00:00, teiste isikute ütlustest tulenevalt kell 02:00 või isegi pärast seda). Vastavalt lahkus baarist hiljem (05:00-06:00 paiku) ka X. X, kes ei saanud seega jõuda koju kell üks öösel nagu väitis J. Malõskin. See erinevus on oluline, kuivõrd see, kui X. X jõudis koju kella kuuest hommikul või veidi enne seda, seab tõsise kahtluse alla J. Malõskini kirjelduse sellest, mis toimus nende sisenemisest M. X korterisse kuni X Xi kooliminekuni. Sellisel juhul on vägagi küsitav see, kuidas jõudsid J. Malõškin ja X. X veel enne laste ärkamist köögis pikalt aega veeta, suitsetada ja rahulikult vestelda, seejärel magama minna ning lõpuks ka sugulises vahekorras olla. Arvestades X. X koju jõudmise aega, on hulga usutavam tema väide, et tüli, mille käigus J. Malõškin tema suhtes vägivalda tarvitas, algas kohe, kui nad olid korterisse sisenenud, ning vahekorda astus J. Malõskin temaga alles siis, kui ta vanem poeg oli kooli läinud. Seoses sellega tuleb märkida, et kaitsja on ringkonnakohtu istungil lähtunud versioonist, mida ei ole oma ütlustes esitanud ei süüdistatav ega kannatanu. Nimelt väitis kaitsja, et pärast tüli võis toimuda „voodis leppimine“. Sellega räägib kaitsja vastu oma kaitsealuse versioonile toimunust. Ringkonnakohus leiab, et kahe vastuolulise versiooni omavahel kombineerimine viisil, kus võetakse ühe isiku poolt kirjeldatud sündmuste kulg (tüli ja sugulise vahekorra omavaheline järjekord) ja omistatakse seejärel vahekorrale teise isiku ütlustest tulenev vabatahtlikkus, ei ole võimalik. Arvestada tuleb sellega, et väide sugulise vahekorra vabatahtlikkuse kohta põhineb omakorda teistel faktiväidetel. Käesoleval juhul väitis J. Malõškin, et vahekord oli vabatahtlik, sest nad ei olnud selleks ajaks veel tülli läinud. Märkida tuleb seda, et M. X ütlused on J. Malõškini omadest eluliselt oluliselt usutavamad. J. Malõškin rõhutas ütlustes korduvalt, kuidas nad X Xga tol korral esmalt baaris ja hiljem korteris omavahel rahulikult suhtlesid ja lihtsalt meeldivalt aega veetsid. Seega ei olnud J. Malõskini versiooni järgi selles, et nad lõpuks sugulisse vahekorda astusid, midagi üllatavat, seda enam, et J. Malõskini väitel olid nad X. Xga pärast lahku minekut korduvalt vahekorras olnud. Väidetega meeldiva ühise ajaveetmise kohta ei sobi kuidagi kokku see, et J. Malõškin ja X. X ei lahkunud baarist koos ega läinud koos X. X korterisse, vaid J. Malõskin läks üksi keset ööd X. X korteri ukse taha ootama. X. X ütlused näitavad seda, et ta ei soovinud tegelikult, et J. Malõškin tema korterisse tuleb – esiteks lahkus ta baarist mitu tundi pärast J. Malõškinit, teiseks palus ta ühel meesterahval end saata, kuna kartis, et J. Malõskin ootab teda kodu juures. Tähelepanu väärib, et J. Malõskini väitel läks ta üksi X X korteri juurde ootama põhjusel, et ei näinud X. Xt enam baaris. Samas tunnistaja X. X ütluste kohaselt kästi J. Malõskinil baarist lahkuda, sest ta „hakkas armukadetsema X suhtes“. Ka X. X ütlustest nähtub, et J. Malõskin käitus armukadedalt. Nimelt küsitles X. Malõskin X. X sõnul lapsi, kas emal käib mehi külas. Ka olevat J. Malõskin temaga vahekorda astudes süüdistanud teda selles, et ta „kõigile annab“. Et X. X ja X. X ütlused J. Malõskini armukadeduse kohta on usaldusväärsed, näitavad tegelikult ka J. Malõskini enda ütlused. Nimelt, kuigi J. Malõškin esialgu ristküsitluse käigus väitis, et tarvitas X. X suhtes vägivalda tüli käigus, mis tekkis X. X vanema poja kooli saatmise üle, siis kohtule selgitas J. Malõškin peksmist nii: „On selline asi, et südamel tekib kui inimest armastad ja näed teda teiste meestega“ (kd II; tl 12). Kirjeldatud asjaolud kinnitavad M. X versiooni toimunust. Asjaolu, et X X ütlused lahknevad X Xi omadest küsimuses, kas J. Malõskin lõi X. X korteri juures trepikojas x. Xi või mitte, ei ole selline erinevus, mis seaks kannatanu ütlused kahtluse alla. Erinevate isikute ütluste lahknemine üksikutes küsimustes on tavaline ega anna tingimata alust kummagi isiku ütlusi ebausaldusväärseks lugeda. Märkida tuleb, et X. X on mitmetele X. X koju saatmist puudutavatele asjaolusid täpsustavatele küsimustele (miks x. X palus end koju saata ja korterini kaasa tulla) vastanud, et ei mäleta (kd I; tl 4, 5). Kaitsja seadis X. X ütlused kahtluse alla ka põhjusel, et X. X oli tarvitanud alkoholi ja võis kaitsja hinnangul olla sellises joobes, et ei mäleta sündmusi õigesti. Seoses sellega märgib kohtukolleegium, et kannatanu on andnud toimunut detailselt kirjeldavaid ütlusi, mis olulistes punktides langeb kokku ka tunnistajate ütlustega. Ka ei ole ükski tunnistajatest väitnud, et kannatanu oleks nähtavalt purjus olnud.

Eelöeldust tulenevalt ei ole alust kahelda x. X ütlustes selle kohta, et J. Malõškin astus temaga vahekorda pärast seda, kui neil oli olnud tüli, mille käigus oli J. Malõškin tarvitanud suhtes ka vägivalda. Suguühenduseks X. X nõusolekut ei olnud ja J. Malõskin seda saada ei üritanudki. Arvestades, et J. Malõskin astus X Xga vahekorda pärast seda, kui oli tekkinud tüli käigus vägivalda tarvitanud, ei näe ringkonnakohus küll ühtegi asjaolu, mille alusel oleks J. Malõskin võinud arvata, et X X on vahekorraga nõus. See, X X, keda oli just pekstud, aktiivselt vastu ei hakanud, on kohtukolleegiumi arvates mõistetav – sisuliselt kasutas J. Malõškin ära juba tarvitatud vägivalla mõju. Sama kehtib selle kohta, et X. X appi ei hüüdnud – on üldteada, et vägistamine tekitab ohvris vastikus- ja häbitunnet, mistõttu on pigem mõistetav, et kannatanu ei soovinud, et köögis olev noorem poeg toimuvast teada saaks. Mis puutub kaitsja väitesse, et kuna J. Malõškin oli eelnevalt baaris x Xle alkoholi ostnud ja nad olid isegi tantsinud, võis J. Malõškin eeldada, et x X kui tema endine abikaasa on nõus temaga vahekorda astuma, siis on see, arvestades tuvastatud asjaolusid, ilmselgelt kohatu. Kaitsja on apellatsioonis palunud juhul, kui ringkonnakohus ei mõista J. Malõškinit KarS § 141 lg 1 järgi õigeks, vähendada tema karistust, käsitades apellatsioonis toodud argumente J. Malõškini süü suurust vähendavatena. Kohtukolleegium leiab, et J. Malõskinile KarS § 141 järgi mõistetud karistuse kergendamiseks alust ei ole. Kohtukolleegium mingeid J. Malõškini süüd vähendavaid asjaolusid ei näe. Kuna tõendatud on see, et J. Malõškin astus kannatanuga vahekorda pärast seda, kui oli tema suhtes vägivalda tarvitanud ja vahetult enne vahekorda mingit sellist suhtlust, millest oleks võinud jääda mulje, et kannatanu võiks olla vahekorraga nõus, ei oma mingisugust tähtsust see, et tegemist oli endiste abikaasadega, kes on varem omavahel suguelu elanud, ega ka see, et nad mitmeid tunde varem baaris omavahel suhelnud ja ühiselt alkoholi tarvitanud. Seega ei saa rääkida sellest, et J. Malõškini süü oleks väike.