1-13-5581/8 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 lg 1 alusel hakata L.I katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. Määrata L.I katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista L.I-lt kannatanule S.R. (isikukood: XXX, arveldusarve: XXX, SEB Pank) kahju hüvituseks nelisada neli (404) eurot ja 60 senti. Asitõendid – T-särk, kampsun ja teksapüksid, mis on tagastatud kannatanule – vabastada asitõendi staatusest, vabastada vastutava hoiu alt. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista L.I-lt riigituludesse sundraha nelisada kaheksakümmend (480) eurot, kaitsjatasu kuuskümmend seitse (67) eurot ja 20 senti, postikulu viis(5) eurot ja 22 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et L.I on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kümne kuu jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Süüdistus L.I süüdistatakse selles, et tema, kasutas 21. märtsil 2013. a kella 03.30 paiku Tartus Narva mnt 27a ööklubi Tallinn tualetis füüsilist vägivalda S.R suhtes, pekstes viimast korduvalt rusikaga näkku ja lüües seejärel kukkunud kannatanu peaga vastu wc potti, millise tegevusega tekitas L.I S.R. füüsilist valu ja tervisekahjustused. Sellega pani L.I toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese peksmise ja tervise kahjustamise. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetavat karistust täielikult täitmisele ei pöörata kui süüdimõistetu ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. L.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõendid – T-särk, kampsun ja teksapüksid, mis on tagastatud kannatanule – vabastada asitõendi staatusest. Kuriteoga on tekitatud kannatanule S.R. otsest varalist kahju summas 90 eurot ja saamata jäänud sissetulekuna kahju 314,60 eurot, s.o kokku 404,60 eurot, mille osas on kannatanu esitanud ka tsiviilhagi. L.I on avaldanud sõlmitud kokkuleppega nõusolekut tsiviilhagi 404,60 eurot väljamõistmisega kannatanu kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati