Kohtulahend

SÜÜDISTUS

Z.H süüdistatakse selles, et tema 09.septembril 2013a. kella 04.00 ajal juhtis Võru linnas Räpina mnt 22 juures mootorsõidukit xxxxxxxxxxx registreerimismärgiga xxxxxxx olles alkoholijoobes so alkoholisisaldus Z.H väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna oli 1,32 mg/l (-/+ 0,12 mg/l) kohta. Antud teoga rikkus Z.H Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2; § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani Z.H toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo - mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kiirmenetluses sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus Z.H süüditunnistamist KarS § 424 järgi ning karistamist 5 kuulise vangistusega, mida KarS § 73 alusel ei pöörata täielikult täitmisele, kui Z.H 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb tasuda menetluskulud, milleks on pool sundrahast ning määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai Z.H aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil selgitas Z.H kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, märkis, et kokkulepe oli tema vaba tahe. Z.H nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Z.H nõustus menetluskulude tasumisega osadena 10 kuu jooksul. Süüdistatav selgitas, et töökohal saab miinimumtöötasu. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle aluseks võtta otsuse tegemisel. 2 (3)

Kaitsja leidis kohtuistungil, et kokkulepe vastab seadusele, toimepandud tegu on kuritegu ja kokkulepitud karistus on KarS § 424 ette nähtud. KarS § 424 näeb karistusena ette rahalist karistust, mida süüdistatav ei oleks võimeline täitma, samas ei ole põhjendatud ka reaalse vangistuse mõistmine, sest isikut ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Kaitsja esitas taotluse võimaldada süüdistataval menetluskulud tasuda 1 aasta jooksul, kuna menetluskulude tasumine 1 kuu jooksul käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. Prokurör leidis, et menetluskulud tuleks tasuda 8 kuni 10 kuu jooksul. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava Z.H käitumine KarS § 424 järgi, tema süü inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada kokkuleppes näidatud kuriteos ja karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175 lg 1 p-d 4, 9, § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel nõuab kohus Z.H-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud so. sundraha 240.00 eurot, määratud kaitsjale makstud kulud ja tasu 146.40 eurot, kokku 386,40 eurot. Süüdistatava taotlus menetluskulude tasumiseks osadena 10 kuu jooksul kuulub rahuldamisele. KrMS § 180 lg 3 järgi menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades Z.H majandusklikku olukorda, leiab kohus, et Z.H tuleb menetluskulud tasuda 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Heiki Kolk kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.