Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja
11.09.2013 Tallinn
koht Kriminaalasja number
1-13-7569 (13230108735)
Kohtukoosseis
Kohtunik Janika Kallin
Kohtuistungi sekretär
Elina Huobolainen
Tõlk
Aleksandra Krasnošlõk
Kriminaalasi
P.L-i süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi kokkuleppemenetluses.
Prokuröri abi
Žanna Morozova
Süüdistatav
P.L isikukood: XXX; kodakondsuseta; emakeel: vene keel; asukoht: kannab karistust Vanglas; põhiharidus; töökoht: puudub, on invaliidsus pensionär; varem kriminaalkorras karistatud, viimati: - 05.04.2011.a Harju Maakohtu kohtuotsusega tunnistati P.L süüdi KarS § 266 lg 1 järgi ja mõisteti talle KrMS § 238 lg 2 alusel karistuseks 30 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, so 1 päev. Karistuse kandmise algus 05.04.2011.a, lõpp 05.04.2014.a..
Määratud kaitsja
Tõkend-vahistamine alates 13.07.2013.a.. Kahtlustatavana kinni peetud 10.05.2013.a.,11.06-12.06.2013.a.,11.07-12.07.2013.a. Rein Kiviloo (kohtuistungil ei osalenud)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 4 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 kohus o t s u s t a s:
ärakandmisele kuuluvat 6 (kuue) kuu pikkust vangistust eelmise, 05.04.2011.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel mõistetud ning ärakandmata karistuse 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkuse vangistuse võrra. Mõista P.L-ile lõplik liitkaristus – 6 (kuue) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkune vangistus.
Samuti 10.05.2013.a kella 02.30 paiku, viibides aadressil Tallinn XXXXasuvas korteris, hakkas hammustama XXX põske ja huuli ning XXX suud jõuga lahti tegema, tekitades kannatanule sellega füüsilist valu ja kehavigastusi. Oma tegevusega pani P.L toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis on teise inimese tervise kahjustamine, sealhulgas löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine, so pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: KarS § 121 järgi vangistusega 6 (kuus) kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust eelmise 05.04.2011.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so. 29 päeva vangistust, liitkaristuseks lugeda 6 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 11.06.2013.a.-12.06.2013.a., so. 2 päeva; 10.05.2013.a., so 1 päev ning kinnipidamisest alates 11.07.2013.a. lugeda karistusaja hulka. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et P.L-i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb P.L-ile mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 480,00 eurot. P.L pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 480,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. P.L-ile oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 129,60 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks P.L välja mõista kaitsjatasu 129,60 eurot.
KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi; menetluskulud võib osaliselt ka jätta riigi kanda. P.L on töövõimetuspensionär, seega on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Kohus leiab, et kaitsjatasu 100,00 EUR tuleb jätta riigi kanda; P.L võib ülejäänud menetluskulud ja sundraha tasuda 10 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Asitõendid: - 3 CD-plaati kõnesalvestistega- KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.