Kohtulahend

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 02.07.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikolai Dubrovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Ühtlasi juhtis Vangla tähelepanu, et kinnipeetav N. Dubrovski on võimalusel nõus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanema ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Harju Maakohtu 02.06.2011.a kohtuotsusega tunnistati Nikolai Dubrovski süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning mõisteti karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistuse aja hulka. Karistuse kandmise algus oli 02.03.2011.a ja lõpp on 02.09.2014.a. Nikolai Dubrovski kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et N. Dubrovski on kriminaalkorras karistatud neljal korral, kuritegusid paneb toime rahalise kasusaamise eesmärgil. Karistuse kandmise ajal on N. Dubrovski läbinud A1, A2 ja B1 taseme riigikeele kursused ning osalenud sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste arendamine. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisjärgselt olemas elu- ja töökoht. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist. Nikolai Dubrovski kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on N. Dubrovski kindlustatud elukohaga ning tema suhted abikaasaga on head ja toetavad. Abikaasa on nõus kinnipeetavat igati toetama. Kinnipeetaval on ennetähtaegse vabanemise korral olemas garanteeritud töökoht OÜs EDM. Nikolai Dubrovski taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega.

Prokuröri abi Annika Vanatoa edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokuratuur toetab Nikolai Dubrovski ennetähtaegset vabanemist. Arvestades tema karistusaja lõppu ja asjaolu, et vangistuses viibides on ta olnud hõivatud mitmete programmide ja gruppide tööga, annab kinnitust, et tema suhtes oleks ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Varasemalt on ta küll karistatud ja tema suhtes on kriminaalhoolduse nõudeid kohaldatud, kuid ta on neid ka korrektselt täitnud. Tal on olemas potentsiaalne tööpaik ning elupaik ja toetav võrgustik lähedastest. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud N. Dubrovski arvamuse, leiab, et N. Dubrovski võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik N. Dubrovski isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. N. Dubrovski on kriminaalkorras karistatud neljal korral, praegust karistust kannab narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kohus usub, et praeguseks rohkem kui kaks ja pool aastat vangistust on mõjutanud N. Dubrovskit õiguskuulekale käitumisele ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. N. Dubrovski püüdlusi asuda järgima kehtivaid reeglid näitab ka tõsiasi, et N. Dubrovskil distsiplinaarkaristused puuduvad. N. Dubrovski ennetähtaegset vabastamist toetab ka prokurör, samuti Vangla, hinnates üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosust kahe aasta jooksul – 11% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust kahe aasta jooksul 15%, mis on madalad näitajad. Kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele ühes elektroonilise järelevalvega võimaldab kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas N. Dubrovskile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on N. Dubrovskil olemas ka kindel elu- ja töökoht ning abikaasa igakülgne toetus, samuti on kriminaalhooldusega nõustunud N. Dubrovski, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa N. Dubrovski edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Soovi oma elu muuta kinnitab ka N. Dubrovski osalemine sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste arendamine“ ning riigikeele kursuste edukas läbimine. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.