Kohtulahend

1-13-6259 Mõista Z.Z-ilt välja KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel menetluskuludena riigituludesse: - sundraha II astme kuriteo toimepanemise 480 € (nelisada kaheksakümmend eurot); - kriminaaltoimiku koopia kulud 0,45 € (45 eurosenti ); - surnu kohtuarstlik ekspertiis 222 € (kakssada kakskümmend kaks eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskuludest jätta riigi kanda kohtuarstliku ekspertiisikulu summas 222 eurot, ülejäänud menetluskulud tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Z.Z, 1-13-6259, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid CD plaat häirekeskuse kõnesalvestusega, mis asub kohtutoimikus, KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta kriminaalasja materjalide juurde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk. 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4), 15 /viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroos alustati 26.10.2012 kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr 12230115208 KarS § 422 lg 1 tunnustel selles, et Z.Z juhtis 14.10.2012 kella 12.30 ajal mootorsõidukit Nissan Qashqai registreerimismärgiga XXX, liikudes Tallinnas mööda Majaka tänavat Peterburi tee poolt kesklinna suunas esimesel sõidurajal, lähenedes Majaka tänaval maja nr 57 läheduses asuvale reguleerimata ülekäigurajale, mis oli tähistatud liiklusmärkidega nr 543 ja nr 544 /ülekäigurada/ ja teemärgisega nr 945 /vöötrada/, ei vaadanud ülekäigurada ületava vähekaitstud liikleja /jalakäija/ poole, kes oli ülekäigurada ületanud rohkem kui 10.5 meetrit, jättis kohandamata oma sõiduki kiiruse selliseks, et oleks arvestanud kõikide tekkida võivate muude liiklusoludega /jalakäijate liikumine ülekäigurajal/, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama, milleks pidi olema teadmine, et ülekäigurajal võib liikuda jalakäijaid, sõitis ülekäigurajale välja ja otsa mööda reguleerimata ülekäigurada autojuhi suhtes vasakult paremale liikuvale jalakäijale AB’ile, kes saadud löögist paiskus asfaldile pikali, saades tervisekahjustusi, millesse ta suri haiglas 18.10.2012 kell 22.50. Z.Z rikkus järgmisi liiklusnõudeid: LS § 33 lg 1 /juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liiklejate suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist/; § 35 lg 1 /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes/; § 35 lg 4 /reguleerimata ülekäigurajale lähenedes

1-13-6259 peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijale sõiduteed ületada/; § 50 lg 3 p 1 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama/. Z.Z pani toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklus- ja käitumisnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus KarS § 422 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 1 /üks/ aasta 6 /kuus/ kuud, mis jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 /kolme/ aastase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta süüdimõistetult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 /kaheksaks/ kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Z.Z nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava Z.Z-i selgituse ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav Z.Z on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Z.Z temale esitatud süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Z.Z-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, võib jätta osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdistatav taotles osa menetluskulude riigi kanda jätmist ja ülejäänud menetluskulude ajatamist. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Kuna Z.Z on pensionär, on ilmselge, et kohtukulude kohene tasumine käib talle ülejõu. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks süüdistatavale kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud.

1-13-6259 Eeltoodut arvesse võttes tuleb osa menetluskuludest s.o. ekspertiisimaksumus jätta riigi kanda ja ülejäänud menetluskulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Z.Z, 113-6259, menetluskulu“.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.