Kohtulahend

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu V.R-i süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud vargusi,

20.11.2012 varastas Tallinnas Telliskivi tänaval XXX kuuluva rahakoti väärtusega 10 eurot, milles oli sularaha 100 eurot, XXXnimele välja antud dokumendid ning Swedbank`i pangakaart. 21.11.2012 ajavahemikul kell 09.02-09.03 Igor X abiga kasutas V.R Tallinnas, Kopli 4 asuvas Swedbank ́i sularahaautomaadis nr HAN00462 ilma loata XXXkuuluvat Swedbank ́i pangakaarti nr XXX (konto nr: XXXXXXXXXXX), võttes kolmel korral kannatanu arvelt sularaha summas 160 eurot, kokku 480 eurot. Samuti tema, olles isik, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi, võttis 02.04.2013 kell 14.47 ajal Tallinnas, Pinna 21 asuvas AS OG Elektra kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 1,5-liitrise pudeli Gin Long Drink, maksumusega 2,78 eurot, möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega pani V.R toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süstemaatilise varguse. II Kaitsja seisukoht Kohtuistungil leidis kaitsja, et süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kaitsja leiab, et reaalne vangistus ei annaks oodatavaid tulemusi, kuna vangla inimest ei paranda. V.R on tunnistanud sõltuvust narkootikumidest ning kuu aja jooksul vabaneb Viljandi rehabilitatsioonikeskuses koht, kuhu V.R saaks minna 1-aastasele ravile. Arvestada tuleks, et V.R on olemas töökoht. Seetõttu on tema suhtes võimalik kohaldada tingimisi vangistusest vabastamist. III Kohtu põhjendused ja seisukoht Kohus leiab, et esinevad lühimenetluse kohaldamise alused KrMS § 233 järgi. Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et V.R vastutab KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt KrMS §-le 60 lõikele 2 on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. KrMS § 61 lõigete 1 ja 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. 20.11.2012 varguse episood KarS § 199 lg 1 järgi karistatakse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. V.R-i poolt 20.11.2012 Tallinnas Telliskivi tänaval XXXkuuluvate vallasasjade vargus on tõendatud: V.R-i poolt kohtuistungil antud ütlusega, mille kohaselt tunnistab ta end nimetatud teos süüdi; XXXpoolt tunnistajana antud ütlustega (tl 5-7), mille kohaselt 20.11.2012 Tallinnas Telliskivi tänaval möödusid temast kolm meesterahvast nii lähedalt, et toimus füüsiline kontakt; pärast seda avastas XXX , et kadunud oli tema rahakott, milles olid dokumendid, sularaha ja Swesbank`i pangakaart; XXX hagiavaldusega (tl 10), millest nähtub, et rahakott oli väärtusega 10 eurot, milles oli sularaha 100 eurot, Swedbank`i pangakaardi abil oli võetud sularaha kokku 480 eurot;

20.11.2012 kontoväljavõttega (tl 9), millest nähtub, et ajavahemikul kell 09.02-09.03 on kolmel korral XXXkontolt nr XXXXXXXXXXX välja võetud 160 eurot, kokku 480 eurot; Igor X poolt kahtlustatavana antud ütlustega (tl 40-42), mille kohaselt kohtas ta koos Aleksei X 21.11.2012 Balti Jaamas V.R-i, kes ütles, et tal on pangakaart ja teab PIN-koodi, aga ei oska seda kasutada. Koos läksid nad Kopli 4, Tallinn asuva sularahaautomaadi juurde, kus Igor X võttis automaadist välja kolm korda sularaha summas 160 eurot ning andis pangakaardi V.R-ile tagasi. Raha jagati kolmeks, peale seda V.R lahkus. Igor X ei tundnud huvi, kust V.R pangakaardi enda valdusesse sai. V.R-i poolt võetud rahakott, sularaha, dokumentid, Swedbank`i pangakaart ja pangaautomaadist võetud sularaha ei kuulunud temale, seega oli tegemist süüdistatava jaoks võõraste vallasasjadega. XXX ilt asjade äravõtmisega kehtestas ta nendele uue valduse. Valdus kandus üle V.R-ile XXXvaateulatusest kadumisega. Pangakaardi äravõtmisega kehtestas V.R valduse pangas olnud rahale. Pangaautomaadis oleva sularaha valduse ülekandumine toimus automaadist raha väljavõtmisega. V.R palus sularaha välja võtta Igor X , öeldes, et tal on pangakaart ja PIN-kood, aga ta ei oska seda kasutada. Seega kasutas V.R sularaha väljavõtmiseks Igor X abi, kes ei teadnud, et pangakaart on varastatud. Välja võetud sularaha otsustas V.R jagada kolme inimese vahel. Asjade võtmiseks puudus V.R XXXnõusolek, mida tõendab kannatanu hagiavaldus (tl 10). Seega on täidetud varguse objektiivne teokoosseis. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. V.R teadis, et võetud asjad ei kuulu temale, kuid võttis need sellegipoolest. Tema poolt kahtlustatavana antud ütlustest (tl 49-51) nähtub, et rahakotis olnud raha ligikaudu summas 100 eurot kulutas ta ära. Pangakaardiga raha kättesaamiseks palus ta Igor X abi, raha jagati V.R-i, Igor X ja Aleksei X vahel võrdselt. Seega oli V.R-i poolt asjade ebaseadusliku omastamise eesmärgiks oli rahalise kasu saamine. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab V.R varguse toimepanemise eest. 02.04.2013 varguse katse episood Kriminaalasja materjalidest nähtub, et V.R-i poolt 02.04.2013 kell 14.47 ajal Tallinnas, Pinna 21 asuvas AS-i OG Elektra kaupluses pudeli varastamine jäi lõpule viimata tema tahtest olenematul põhjusel – turvatöötaja pidas V.R-i vahetult pärast poe kassadest möödumist kinni, ning isiku poolt võetud maksmata kaup on tagastatud kauplusele. KarS § 25 lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele vahetult alustab süüteo toimepanemist. V.R-i poolt kohtueelses menetluses antud ütluste (tl 101-102) kohaselt läks tema 02.04.2013 kell 14.40 paiku kauplusesse Grossi, mis asub Pinna tänaval, et varastada alkoholi enda tarbeks. Selleks võttis ta kaupluse müügisaalis letilt 1,5-liitrise pudeli Gin Long Drink, pani selle oma varrukasse ja möödus kassadest, kuid ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega oli V.R-i ebaseadusliku omastamise eesmärgiks tarvitada jooki enda tarbeks. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule

vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. V.R seadis alkoholi varastamise endale eesmärgiks KarS § 16 lg 2 tähenduses. V.R-i poolt 02.04.2013 kell 14.47 ajal Tallinnas, Pinna 21 asuvas AS-i OG Elektra kaupluses 1,5-liitrise pudeli Gin Long Drink, maksumusega 2,78 eurot, varguse katse on tõendatud: V.R-i poolt kohtuistungil antud ütlustega, mille kohaselt tunnistab ta end nimetatud teos süüdi; AS-i OG Elektra avaldusega politseile varguse kohta (tl 88), mis kinnitab, et 02.04.2013 kell 14.47 peeti turvatöötaja poolt kinni V.R , kes võttis kaupluse Grossi Toidukaubad müügisaalist pudeli Gin Long Drink maksumusega 2,78 eurot, kaup rikkumata tagastatud kauplusele; XXX poolt kohtueelses menetluses tunnistajana antud ütlustega (tl 90-94), mille kohaselt nägi ta tööl olles 02.04.2013 kaupluses Grossi Toidukaubad, kuidas meesterahvas võttis letilt pudeli Gin Long Drink ja pani oma varrukasse; kassadest väljumise ajal oli kell 14.47. Kassadest möödumisega jõudis V.R-i tegu katsestaadiumisse. Kaupluse omanikul ei olnud enam võimalik võetud asjade üle valdust teostada. Siiski märkas tema lahkumist turvatöötaja ning V.R-i valdus oli ajutine – ta ei saanud hakata asju oma äranägemise järgi segamatult kasutama või käsutama, kuna ta peeti kinni ning võetu tuli tagastada. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab V.R KarS § 199 lg 1 ja KarS § 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et V.R-i on karistatud Harju Maakohtu 11.04.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 27.11.2012 otsusega karistati teda 29.08.2012 toime pandud varguse eest. Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 21.12.2012 otsusega karistati V.R-i 22.11.2012 toime pandud varguse eest. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistatakse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-87-08 leidnud, et süstemaatiline vargus eeldab vähemalt kolme vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 või KarS § 218 alla. Kuna vargused on toime pandud väikesel ajavahemikul – loetud kuude jooksul – vastutab V.R KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et V.R on 12 kehtivat kriminaalkaristust, millest vähemalt üheteistkümnel korral on ta süüdi tunnistatud varastamise eest, sealhulgas on teda hulgaliselt karistatud väärteokorras, korduvalt ka KarS § 218 alusel. Seega on varguste ja

muude korrarikkumiste toimepanemised V.R-i elustiiliks, mistõttu leiab kohus, et kohaldada tuleb raskemat karistuse liiki – reaalset vangistust. KarS § 45 lõike 1 kohaselt on vangistuse alammäär kolmkümmend päeva. Seega on KarS § 199 lg 2 p 9 sanktsiooni keskmine määr 30, 5 kuud, s.o 2 aastat 6 kuud 30 päeva vangistust. Harju Maakohtu 11.04.2012 otsusega mõisteti V.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 10 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Käesoleva kuriteo episoodi pani V.R toime 20.11.2012, s.o üldkasuliku töö teostamise ajal. Lisaks pani ta üldkasuliku töö ajal toime vargused 29.08.2012 ja 22.11.2012. Karistusregistrist nähtub, et kuigi V.R on olnud vastutustundetu ja ignorantne õiguskorra suhtes, on teda kahel viimasel korral järjekordselt kriminaalkorras karistatud tingimisi vangistusega, mis pole oodatavaid tulemusi andnud, vaid isik on jätkanud isegi käitumiskontrolli ajal uute varguste toimepanemist. Kohtu hinnangul on V.R tekkinud karistamatuse tunne. V.R-i poolt on õigusrikkumised saanud harjumuseks, varasematest karistustest ei ole ta järeldusi teinud ega õiguskuulekaks hakanud, mille tõttu on vajadus ta ühiskonnast isoleerida. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et V.R on end toime pandud tegudes süüdi tunnistanud. Kohtuistungil on ta öelnud, et kahetseb tehtut. Kohus tuvastas alkoholi varguse katse episoodis tahtluse vormiks kavatsetuse. Kuigi iseenesest ei välista süütegude korduvus puhtsüdamlikku kahetsust, leiab kohus, et käesolevalt puudub puhtsüdamlik kahetsus kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. Käitumiskontrolli ajal mitme varguse toimepanek ei anna tunnistust sellest, et isikul oleks südamest kahju oma käitumise pärast. V.R-i kahtlustatavana antud ütluste kohaselt otsustas ta, et läheb ja varastab poest alkoholi. Sellest nähtub, kui lihtne oli sisemiselt V.R teha otsus loata teise isiku vara võtta. Kuna V.R ei soovi vangistust kandma asuda, leiab kohus, et ta väljendas kahetsust vaid seetõttu, et kergemat karistust saada. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 tähenduses puuduvad. Märkimist väärib ka asjaolu, et V.R palus varastatud pangakaardi abil raha välja võtta teisel isikul, segades viimase teadmata teda varastamise protsessi. Asjaolu, et V.R on olemas töökoht, pole piisava kaaluga reaalse vangistuse kohaldamata jätmiseks. Töökoha olemasolu ei ole taganud V.R-i õiguskuulekat käitumist. On positiivne, et V.R soovib minna sõltuvusravile kuid eelnevalt tuleb vastutada toime pandud süütegude eest ja kanda vangistust. Karistuse kandmise ajal on V.R kinnises asutuses järelevalve all, kus pole võimalik tarvitada narkootilisi aineid. Arvestades, et V.R on oma süüd tunnistanud, karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 tähenduses puuduvad, ühes episoodis oli tegemist varguse katsega, ning asjaolu, et pikaajaline reaalne vangistus mõjub pigem desotsialiseerivalt, leiab kohus, et V.R-i tuleb karistada KarS § 199 lg 2 p 9 alusel vangistusega 9 kuud. Kannatanu XXX on esitanud V.R-i vastu tsiviilhagi summas 590 eurot, mis sisaldab rahakoti maksumust summas 10 eurot, rahakotis olnud sularaha 100 eurot, Swedbank`i pangakaardiga pangaautomaadist välja võetud sularaha summas 480 eurot. Kohus leiab, et XXXtsiviilhagi tuleb rahuldada ja VÕS § 1045 lg 1 p 5, § 1050, § 128 lg 3 ja TsMS § 440 lg 1 alusel V.R-ilt välja mõista 590 eurot varalise kahju hüvitamiseks.

KrMS § 180 lg 1 alusel tulbe välja mõista V.R-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 480 eurot, koopiakulu 0,45 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 64,80 eurot ja kohtumenetluses 72 eurot. Kuna V.R on käesoleva otsusega tekkinud suured rahalised kohustused, võib korraga menetluskulude tähtajaks tasumine olla raskendatud. Seetõttu KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et V.R võib menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. CD-R plaat videosalvestusega jätta kriminaalasja materjalide juurde. Anne Rebane Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.