Kriminaalasi nr 1-13-7670
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht 05. september 2013. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number
1-13-7670 (13260102585)
Kohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Kriminaalasi
Kokkuleppemenetluses L.M-i süüdistus KarS § 424 järgi
Prokurör
Margit Luga
Süüdistatav
L.M
Kaitsja
Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx xxx, Eesti Vabariigi kodanik, 10 klassi haridusega, emakeel: eesti keel, töökoht: Puurmani PÜ (traktorist), kriminaalkorras karistatud ühel korral: 21.05.2012 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt KarS § 424 järgi rahalise karistusega 120 pm s.o 744 eurot (tasutud) ja lisakaristusena kohaldatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks, väärteokorras kehtivaid karistusi ei oma, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 25.07.2013 advokaat Mihkel Gaver
Süüdi tunnistada L.M KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui L.M 18 (kaheksateist) kuu jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda 1(3)
registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata L.M katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta L.M-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neli) kuuks, mida arvestatakse kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse 127 tulenevalt on L.M kohustatud 5 (viis) päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda menetluskuludena L.M-ilt riigituludesse 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot ja määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul kohustades tasuma menetluskulusid igakuiselt hiljemalt 05-ndaks kuupäevaks alates 2013.a oktoobrist vähemalt 30 eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 2800049874. Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. L.M-i suhtes kohaldatud tõkend, milleks on elukohast lahkumise keeld, tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
L.M-ile on KarS § 424 järgi esitatud süüdistus selles, et tema olles alkoholijoobes (ühes liitris väljahingatavas õhus 0,77 mg/l alkoholi), juhtis 22.07.2013. a kella 08.18 ajal Jõgevamaal Puurmani alevikus Jõgeva maanteel mootorsõidukit - ratastraktor MTZ 82L reg nr 3988 EK. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetavat karistust täitmisele mitte pöörata, kui L.M 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast 2(3)
lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu -, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada talle esitatud süüdistuse järgi ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel nõutakse süüdimõistetult riigituludesse sisse menetluskulud, milleks käesolevas asjas on sundraha 480 eurot, ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele kokku 191,52 eurot. Kaitsja taotles menetluskulude vähendamist ja ka vähendatud kujul sissenõutava osade kaupa tasumisele määramist. Taotlust põhjendas kaitsja asjaoluga, et L.M-i sissetulekud ei ole suured, tema ülalpidamisel on elukaaslane ja 5-kuune laps ning perre on oodata täiendavat järelkasvu. Kuna lisakaristuseks on mõistetud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teatud perioodiks, on sel ajal ka sissetulekud piiratud. Kogu menetluskulude sisse nõudmine süüdimõistetult oleks talle ilmselt ülejõukäiv. Prokurör toetas esitatud taotlust. Kohus leiab, et esitatud taotlused on põhjendatud neis välja toodud asjaoludel. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kulud hüvitatakse ositi. Süüdimõistetu ütlustest nähtub, et tema sissetulekud on miinimumpalga lähedal ja tal on kaks ülalpeetavat. Kuigi registri andmetele L.M lapsi ei ole, ei ole kohtul alust kahelda tema ütlustes, mille kohaselt on süüdimõistetul elukaaslane ja 5-kuune laps, kelle ülapidamisest ta osa võtab. Kogu menetluskulu sissenõudmine võiks seada põhjendamatult raskesse olukorda süüdimõistetu pere teised liikmed. Ühe maksena ka vähendatud menetluskulude tasumine ei oleks süüdimõistetule jõukohane tema töötasu suurust arvestades ning oleks põhjendamatult koormav ka tema lähedastele. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamine – süüdimõistetult sissenõutavaid menetluskulusid tuleb vähendada ja nende tasumine määrata ositi ühe aasta jooksul. Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.