1-13-5896
Kohus
Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja)
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.septembril 2013.a Tallinnas,
Kriminaalasja number
1-13-5896 (13230103092)
Kohtukoosseis
Kohtunik Violetta Kõvask
Kohtuistungi sekretär
Sirje Luga
Tõlk
Anneli Helmann
Kriminaalasi
U.B süüdistuses KarS §-de 199 lg 1 25 lg 2 järgi lühimenetluses
Prokuröri abi
Žanna Morozova
Süüdistatav
U.B isikukood: xxx, Eesti Vabariigi kodakodsus, emakeel: vene keel, haridus: keskeri, töökoht: ei tööta, elukoht: xxx; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 08.03.2013.a. Varem kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras karistatud korduvalt.
Kaitsja
Leelo Viil
Juhindudes KrMS § 175, § 180 lg 1, § 238, § 311-313, § 315 kohus otsustas:
1-13-5896
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme (7) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.
U.B süüdistatakse selles, et tema 07.03.2013 kella 16.25 paiku püüdis varastada Rimi Eesti Food AS-le kuuluvast kauplusest aadressil Tallinn Lootsi 7 ühte pudelit konjakit Kelt maksumusega 69.90 eurot ja sellega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinni peetud turvateenistuse poolt. Oma tahtliku tegevusega U.B, asunud vahetult kuriteo toimepanemisele, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 1 - §25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
1-13-5896 U.B esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 04.09.2013.a toimunud kohtuistungil kinnitas U.B, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Prokurör leidis, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on U.B süü kinnitust leidnud. Karistuseks palus määrata U.B-le vangistust 45 päeva, vähendades karistust 1/3 võrra, so 30 päeva, mida täitmisele ei pöörata, kui tema ei pane 3 aastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu. U.B kaitsja Leelo Viil asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning U.B poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kaitsja avaldas, et arvestades süüdistatava varalist seisundit, toimepandud kuriteoga proportsionaalseks karistuseks oleks rahaline karistus, mida täitmisele ei pöörata, kui tema ei pane 3 aastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu. Palus kaitsjatasu jätta riigi kanda ja menetluskulude tasumist ajatada.
Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava U.B süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütluste, mis olid avaldatud kohtuistungil /tl 10-12/, mille käigus ta tunnistas end täielikult süüdi ning selgitas, et tunnistab ennast täielikult süüdi selles, et 07.03.2013.a. käis Rimi kaupluses, mis asub Lootsi tänaval. Kaupluses võttis riiulilt ühe pudeli konjakit ning pani selle enda kotti. Peale seda läks kassadest mööda, jättes kauba eest maksmata ja oli turvatöötaja poolt kinni peetud. U.B varastas enda jaoks. Tegude aset leidmine ja nende toimepanemine süüdistatavate poolt on tõendatud ka järgmiste tõenditega: tunnistaja LM ́i ütlused / tl 4 /, mis tõendavad seda, et U.B viibis süüdistuses nimetatud ajal nimetatud kohas ning nimetab isikult kinnipidamisel äravõetud eseme; samuti asjade ja isiku läbivaatuse protokolliga (t.l. 7) ning toimiku teiste materjalidega. Kohus asub seisukohale, et U.B on kohtus end temale esitatud süüdistustes süüdi tunnistanud, tema ja tunnistaja ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning U.B süü, temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud. U.B tegevus oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mida kinnitavad nii tema enda ütlused, kuid ka muud toimikus esitatud ja kohtuistungil kontrollitud tõendid. Ta on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata isik, U.B ́i tegevus jäi lõpule viimata temalt olenemata põhjusel, kuna ta oli turvatöötaja poolt kinni peetud Seega kohtueelsel menetlusel U.B käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 1 -25 lg 2 järgi.
Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus U.B isikut, tema süü suurust, toimepandud kuritegude ohtlikkust ja laadi, karistuse raskendavate asjaolude puudumist, karistust kergendavaks asjaoluks kohus loeb U.B poolt oma süü
1-13-5896 tunnistamist. Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus arvestab asjaolu, et U.B on isikuks, kes on varem kohtulikult karistamata. KarS § 199 esimese lõike sanktsioon näeb ette karistuse alternatiivina rahalist karistust, kuid kohus ei pea võimalikuks U.B karistamist rahalise karistusega, kuna isik ei oma kindlat sissetulekult, lisaks sellele temal tuleb hüvitada menetluskulud. Kohus leiab, et U.B poolt toime pandud II astme kuriteo eest, tuleb mõista karistusena tähtajaline vangistus KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Arvestades asjaolu, et U.B on varem kohtulikult karistamata, siis kohus peab võimalik karistada U.B sanktsiooni alammäära lähedase tähtajalise vangistusega katseajaga. Teo õigusvastasust välistavad asjaolusid ei tuvastatud. U.B on süüvõimeline ning süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele ka sundraha ja kaitsjatasud riigi kasuks. Kohus mõistab U.B-lt menetluskulud alljärgnevalt: •
KrMS § 179 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot;
•
KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu vandeadvokaat Leelo Viil ́ile summas 136,80 (ükssada kolmkümmend kuus eurot ja 80 senti) eurot.
Väljamõistetud menetluskulud tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „U.B, 1-13-5896, menetluskulud“.
Violetta Kõvask kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.