lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-11902/20

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 03.09.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-12-11902/20
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
03.09.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
797
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-11902/6Viru Maakohus Rakvere kohtumaja11.12.20121-12-11902/16Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja09.08.20131-12-11902/30Viru Maakohus Rakvere kohtumaja14.04.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. september 2013 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-11902

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 9. augusti 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu H.S-i (H.S) kaitsja Monica Meristo määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu 9. augusti 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu H.S-i kaitsja Monica Meristo määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1.Viru Maakohtu 11.12.2012 otsusega mõisteti H.S süüdi KarS § 424 järgi ning karistati 6 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 15.07.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 21.01.2013 ja lõpp 21.05.2014.
2.Viru Maakohtu 09.08.2013 määrusega jäeti H.S tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
3.
Maakohus leidis, et H.S tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Teda on 10 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Kinnipeetavat on esimesel kuuel korral karistatud varavastaste kuritegude

toimepanemise eest ning kolmel korral karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest (k. a viimane kuritegu). Viimane kuritegu on toime pandud katseajal. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel, elukoha omamine ja lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat ilmset kriminaalset tausta. H.S-i karistusaeg lõpeb 21.05.2014, seega ärakandmiseks on veel üle poole aasta, mis on küllaltki pikk aeg. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohtu hinnangul on H.S-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

4.H.S-i kaitsja M. Meristo taotleb maakohtu määruse tühistamist ja H.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilisele valvele allutamisega.
4.1.Määruskaebuses leiab kaitsja, et maakohtu määrus on motiveerimata ja liiga üldsõnaline. 4.2 Kaitsja märgib, et H.S puuduvad distsiplinaarkaristused. Alates 11.03.2013 töötab ta vanglas majandustöödel. Kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning tegelenud iseseisvalt alkoholi teemalise töövihiku täitmisega. 4.3 Kaitsja rõhutab määruskaebuses, et vabanemisel saaks H.S asuda elama elukaaslase juurde üürikorterisse ning elukaaslane on nõus teda materiaalselt toetama. H.S on nõus pöörduma psühhiaatri poole vajaliku alkoholivastase ravi saamiseks. 4.4 Kaitsja on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt esinevad kõik alused H.S-i ennetähtaegseks vabastamiseks. H.S soovib enda suhtes elektroonilise valve kohaldamist ja on nõus täitma KarS § 75 lg 2 p 2, 5, 8 ja 9 toodud käitumiskontrolli nõudeid. See näitab, et ta soovib oma elu muuta ja hakata seaduskuulekalt käituma. Kaitsja leiab, et elektrooniline valve on sisuliselt ka vangistus, kuigi seda kantakse kodus. Kaitsja arvates elektrooniline valve distsiplineerib isikut rohkem kui vangistuses viibimine, sest sellega kaasneb käitumiskontroll ja vastavad keelud. Vangistusest tähtaegselt vabanedes poleks tal mingeid kohustusi ja ta saab jätkata vana eluviisi, elektrooniline valve aga sunniks teda alkoholist võõrduma. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et H.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema allutamisega elektroonilisele järelvalvele ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. Täiendavalt ringkonnakohus märgib järgmist.
6.Kolleegiumi hinnangul on H.S-i puhul tegemist süstemaatilise õigusrikkujaga, keda on kriminaalkorras karistatud 10 korral ning kes hoolimata eelnevatest karistustest on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Seega ei ole H.S aru saanud temale määratud sanktsioonide eripreventsioonist, milleks on tema käitumise allutamine ühiskonna poolt kehtestatud reeglitele.
7.Kaitsja väide, et esinevad kõik alused H.S-i ennetähtaegseks vabastamiseks, on küll sanktsiooniõiguse materiaalsetest alustest lähtuvalt õige, kuid kolleegium rõhutab, et -2-

ennetähtaegne vabastamine tähendab H.S-i subjektiivset õigust enda ennetähtaegset vabastamist taotleda, mitte tema õigust ennetähtaegselt vabaneda (RKKK nr 3-1-1-91-06). Lisaks juhib kolleegium tähelepanu, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid pole tuvastatud. Kaitsja poolt välja toodud positiivsed asjaolud ei kaalu üles H.S-i iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, milleks on eelkõige korduv kriminaalkorras karistatus, mis näitab isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi. Viru Vangla poolt koostatud iseloomustuse kohaselt on H.S endiselt ühiskonnale ohtlik ning tõenäosus, et H.S paneb järgneva 2 aasta jooksul toime vägivalla komponendiga uue kuriteo, on 43%.

8.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et H.S tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilisele valvele allutamisega vabastamata ja tema kaitsja esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

-3-

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.