Kohtulahend

J.D-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud 4 kuu ja 27- päevalist vangistust ei pöörata täitmisele, kui J.D ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata J.D-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxx x, xxxxx xxxxxxxx; 1.2 tunnistada D.T süüdi KarS § 257 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 (neli) kuud; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 2 (kaks) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda D.T-le kandmata karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva; KarS § 65 lg 1 alusel Tartu Maakohtu 21. septembri 2012 otsusega mõistetud karistus (v angistus 1 kuu ja 27 päeva) lugeda kaetuks k äesoleva kohtuotsusega mõistetud raskemaga karistusega ja mõista D.T-le liitkaristus 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistuses jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata D.T-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud 3 kuu ja 28- päevalist vangistust ei pöörata täitmisele, kui D.T ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata D.T-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxx x, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx. Muud otsustused

esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest; 3.2 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.3 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB P angas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viite number 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-131221“); 3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaid lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392).

1) J.D KarS § 257 järgi ja karistamiseks vangistusega 5 (viis) kuud ning KarS § 121 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 (kolm) kuud; KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 5 kuud, lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.02-02.03.2012, so 3 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 4 kuud ja 27 päeva. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistus vangistus 4 kuud ja 27 päeva jääb täielikult tingimisi täitmisele pööramata, määrata J.D-le katseaeg 18 koos allutamisega KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. 2) D.T KarS § 257 järgi ja karistamiseks vangistusega 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.06-05.06.2012, so 2 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 3 kuud ja 28 päeva. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda Tartu Maakohtu 21.09.2012 otsusega mõistetud karistus, s.o vangistus 1 kuu ja 27 päeva, kaetuks käesolevas asjas mõistetud karistusega ning liitkaristuseks mõista vangistus 3 kuud ja 28 päeva. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistus vangistus 3 kuud ja 28 päeva jääb täielikult tingimisi täitmisele pööramata, määrata D .T-le katseaeg 18 kuud koos allutamisega KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile.

isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. S.A. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi summas 160 eurot. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 ning VÕS § 1045 lg 1 p 5 ning VÕS § 137 alusel rahuldada ning välja mõista solidaarselt J.D-lt ja D .T-lt 160 eurot S.A. kasuks.

Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale D.T-le sisulise õigusabi teenuse osutamine kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses advokaat Otto Preemi poolt kokku summas 144 eurot ning õigusabi osutamiseks sõidukulud ja selleks kulutatud aeg kokku 225 eurot. Sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi andmise kulud. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutused sõitudele summas 156 eurot jätta süüdimõistetult välja mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdimõistetult riigile tagasi välja mõistmata. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt on põhjendatud arvestada süüdimõistetud D.T menetluskuluna õigusabi eest 144 eurot. Kriminaalmenetluses on süüdistatavatele arvestuslikult menetluskuludeks kokku: 1) J.D: sundraha 480 eurot, riigi õigusabi tasu 81,60 eurot ja koopiate tegemise kulu 0,45 eurot; 2) D.T : sundraha 480 eurot, riigi õigusabi tasu 144 eurot ja koopiate tegemise kulu 0,45 eurot; KrMS § 180 ( ) lg 1 Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § -s 182 ( ne) sätestatud erandeid. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Samuti võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et kriminaalasja menetluskulude täies ulatuses tasumine käib D .T-le , arvestades tema tervislikku ning majanduslikku seisundit, üle jõu ning seetõttu tuleb D.T-lt jätta sundraha välja mõistmata ning kriminaalmenetluse kulud summas 69,45 eurot jätta riigi kanda. D.T-lt tuleb menetluskuludena välja mõista 75 eurot, mis tuleb tasuda ositi 10 kuu jooksul. Kohus on seisukohal, et J.D majanduslikku seisundit arvestades on põhjendatud jätta ka J.D-lt sundraha välja mõistmata ning mõista J.D-lt menetluskulude na välja õigusabi ning koopiate tegemise kulu 82,05 eurot, mis tuleb tasuda ositi 10 kuu jooksul. Kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabiga seonduv tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt järgnevalt: advokaa t Otto Preemile 48 eurot ning advokaat Margo Normannile 24 eurot.

68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kus juures ühele eelvangistus päevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni - või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

Toomas Lillsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.