Kohtulahend

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrus saata teadmiseks Harku ja kriminaalhooldusosakonnale ja Sirli Põldojale.

Murru

Vanglale,

prokurörile,

Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harku ja Murru Vangla esitas 13.06.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Sirli Põldoja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 07.09.2011.a kohtuotsusega tunnistati Sirli Põldoja süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2 alusel 3 aasta 6 kuu ja 13-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 07.09.2011.a ja lõpp on 20.03.2015.a. Sirli Põldoja kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kuriteod on muutunud raskemaks, kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vanglas viibib teist korda. Vangistuse jooksul läbinud „Sotsiaalsed oskused“, „Eluviisitreening“ ja „Suitsetamisest loobumise nõustamise“, lõpetanud ka 10-12. klassi, osales neli aastat regulaarselt MTÜ CE tugirühma tegevuses, töötanud AS EV tootmistöölisena ja majandustöödel, samuti on osalenud inglise keele kursustel ning tantsuringis. Üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanedes asub elama aadressil XXX, kus elas ka enne vangistust. Vabanemisel on olemas garanteeritud töökoht KH TP lao- ja liinitöölise ametikohale. Harku ja Murru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Sirli Põldoja kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et lähedased ootavad kinnipeetavat koju ja on valmis teda igati toetama. Elukoht peale vanglast vabanemist on aadressil XXX, eluaseme üldine seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele. S. Põldoja

omandas vanglas keskhariduse. Ennetähtaegse vabanemise korral on isikul garanteeritud töökoht OÜ-s KH TP. Sirli Põldoja taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Prokurör Marika Kreutzberg edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta Sirli Põldoja ennetähtaegset vabastamist, kuivõrd ta kannab karistust korduva narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega seotud kuriteo toimepanemise eest, teo pani toime vanglas eelmise otsuse järgi mõistetud karistuse kandmise ajal. Teda on varem vangistuse kandmiselt tingimisi vabastatud, kuid ta on katseajal toimepannud uue kuriteo. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud S. Põldoja arvamuse, leiab, et S. Põldoja võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S. Põldoja isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kuigi S. Põldoja on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning uue kuriteo sooritas ta eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise ajal, viibib ta vangistuses alates 20.12.2006.a ning kohus usub, et niivõrd pikk karistusaeg on pannud tema kui noore isiku aru saama, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. S. Põldoja valmisolekut jätkata oma elu õiguskuulekalt kinnitab ka tema osalus mitmetes sotsiaalprogrammides, samuti osalus inglise keele kursustel ning keskhariduse omandamine. S. Põldoja omab küll ühte kehtivat distsiplinaarkaristust (22.03.2013), kuid rikkumine ei olnud suur (karisuseks noomitus), mistõttu võib väita, et S. Põldoja on käesolevaks ajaks mõistnud reeglite täitmise vajalikkust ning vangistuses viibitud aeg on mõjunud talle distsiplineerivalt. Kohtu hinnangul võimaldab S. Põldoja tingimisi ennetähtaegne vabastamine katseajaga kuni 20.03.2015.a kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas S. Põldojale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on S. Põldojal olemas ka kindel elu- ja töökoht, samuti lähedaste toetus, mis samuti aitavad kohtu hinnangul kaasa S. Põldoja edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. S. Põldoja ennetähtaegset vabastamist toetab ka Harku ja Murru Vangla, hinnates uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust järgmise kahe aasta jooksul 25%. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.