lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-329/30

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 21.08.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-13-329/30
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Psühhiaatrilise sundravi kohaldamine
Kuulutamise aeg
21.08.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
732
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

21. august 2013 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-329

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 7. augusti 2013 määrus statsionaarse psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

sundravil viibiva isiku Rene Tartu ema Elvi Tartu määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 2 p-st 2, § 339 lg 1 p-dest 3, 4; lg 2: - tühistada Tartu Maakohtu 7. augusti 2013 määrus ja saata kriminaalasi tagasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1.R. Tartule on Tartu Maakohtu 17.01.2013 määrusega kohaldatud psühhiaatrilist sundravi ja ta viibib SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus.
2.E. Tartu esitas maakohtule taotluse R. Tartule kohaldatud sundravi lõpetamiseks.
3.Tartu Maakohus jättis 07.08.2013 määrusega R. Tartu osas statsionaarse psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamata.
4.
E. Tartu esitas 14.08.2013 maakohtu määrusele määruskaebuse, milles taotleb nimetatud määruse tühistamist kriminaalmenetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Kaebaja märgib, et KrMS § 403 lg 5 nõuab taoliste asjade arutamisel kohtuistungi korraldamist, millest peavad osa võtma prokurör ja kaitsja. Kohtuistungile tuleb kutsuda ka ravil viibiv isik ja tema eestkostja, kuid nende mitteilmumine ei takista asja arutamist. Vajaduse korral kohus võib kaasata ka muid isikuid või määrata ekspertiisi. Maakohus neid nõudeid ei täitnud ja lahendas E. Tartu taotluse kirjalikus menetluses.

Kaebaja taotleb kohtuistungi korraldamist ja on lisaks määruskaebusele esitanud maakohtule ka taotluse R. Tartu suhtes kohaldatud psühhiaatrilise sundravi muutmiseks ambulatoorseks raviks ja vastava ekspertiisi määramist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja saata tagasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. KrMS § 4021 lg 3 sätestab, et psühhiaatrilise sundravi kohaldamise muutmise otsustab tervishoiuteenuse osutaja asukoha järgne kohus määrusega prokuröri ja kaitsja osavõtul. Statsionaarse sundravi asendamisel ambulatoorse sundraviga kutsutakse istungile ka ravil viibiv isik ja tema eestkostja, kuid nende mitteilmumine ei takista asja arutamist. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise muutmist otsustades võib kohus kaasata vajaduse korral muid isikuid või määrata ekspertiisi. KrMS § 403 lg 5 sätestab, et psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamise otsustab tervishoiuteenuse osutaja asukoha järgne kohus määrusega prokuröri ja kaitsja osavõtul. Kohtuistungile kutsutakse ka ravil viibiv isik ja tema eestkostja, kuid nende mitteilmumine ei takista asja arutamist. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamist otsustades võib kohus kaasata vajaduse korral muid isikuid või määrata ekspertiisi.
6.Ringkonnakohus märgib, et eelviidatud KrMS § 4021 lg-st 3 ja § 403 lg-st 5 tuleneb nõue sundravi muutmise ja lõpetamise otsustamiseks suulises istungimenetluses. Õiguskirjanduses on samuti osundatud, et sundravi kohaldamise muutmise otsustamiseks peab kohus korraldama istungi, millest peavad osa võtma prokurör ja kaitsja. On eraldi rõhutatud, et psühhiaatrilise sundravi lõpetamise või lõpetamata jätmise otsustust ei või kohus teha kirjalikus menetluses, vaid nõutav on kohtuistungi korraldamine. Maakohus on aga E. Tartu taotluse lahendanud kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit korraldamata kaitsja ja prokuröri osavõtuta. 07.08.2013 määruses on küll märgitud prokurör M. T, kuid toimikust ei nähtu, et oleks toimunud kohtuistung, sest puudub kohtuistungi protokoll, samuti pole märget kaitsja ja teiste isikute kutsumise kohta. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on sellega rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust § 339 lg 1 p 3, 4 ja lg 2 tähenduses, mistõttu tuleb kriminaalasi saata tagasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks.
7.Kuna KrMS § 43 lg 2 p 2, § 45 lg 2 p 2, § 4021 lg 3 ja § 403 lg 5 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtuistungist kohustuslik, tuleb maakohtul otsustada omal algatusel ka R. Tartule riigi õigusabi seaduses sätestatud korras kaitsja määramine.
8.Kuna ekspertiisi määramine KrMS § 4021 lg 3 ja § 403 lg 5 järgi kohustuslik ei ole, on selle määramise üle maakohtul kaalutlusõigus ning taotluse lahendamisel on võimalik tugineda ka vaid arstliku komisjoni kirjalikus vormis antud arvamusele või kutsuda R. Tartu raviarst istungile küsitlemiseks. Samuti tuleb kohtuistungile kutsuda sundravil viibib isik R. Tartu ning sundravi lõpetamise või muutmise taotluse esitanud R. Tartu ema E. Tartu, kuid nende mitteilmumine kohtuistungi läbiviimist ei takista.
9.Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja materjalid tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Kuna ringkonnakohus saadab asja tagasi maakohtule uueks arutamiseks, ei hinda kolleegium sisuliselt määruskaebusele eraldi lisatud taotlust R. Tartu sundravi lõpetamise või muutmise põhjendatuse osas.

Mati Kartau

Aarne Sarjas

-2-

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.