Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
19. august 2013, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-12-12124
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 25. juuli 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Ingrid Schmidti (Schmidt) määruskaebus
Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu 25. juuli 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu Ingrid Schmidti määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
4.1 I. Schmidtile oli Tartu Maakohtu 18.12.2012 otsuse kohaselt määratud kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. Lõuna prefektuuri Põlva politseijaoskonna vanemkomissar R.R. teatest ning alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollist nähtub, et 23.06.2013 on I. Schmidtil tuvastatud alkoholijoove 2,0 mg/liitri kohta ning 15.07.2013 0,503 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Kohus on varem läbi vaadanud I. Schmidti kohta kaks erakorralist ettekannet seoses alkoholi tarvitamisega (08.02.2013 ja 28.04.2013). Esimese ettekande läbivaatamisel määras kohus 19.03.2013 süüdimõistetule täiendava kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, mille süüdimõistetu läbis grupitööna 25.03.2013. 02.07.2013 kohtumäärusega kinnitas kohus täiendava kohustusena alluda ravile alkoholisõltuvusest vabanemise eesmärgil, millise kohustuse on I. Schmidt täitnud, viibides ajavahemikul 23.05.- 05.06.2013 Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakonnas ravil. Vaatamata kohaldatud abinõudele on I. Schmidt jätkanud alkoholi tarvitamist. 4.2 Eeltoodut arvestades asus kohus seisukohale, et esinevad KarS § 74 lg 4 sätestatud alused mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Kuigi osundatud säte võimaldab rikkumise korral määrata süüdimõistetule ka täiendavaid kohustusi või pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra, ei pidanud kohus I. Schmidti puhul nimetatud abinõude kohaldamist enam põhjendatuks, kuna täiendavaid kohustusi on süüdimõistetule senise katseaja – seitsme kuu jooksul, määratud juba kahel korral, ent need ei ole tema käitumist alkoholi tarbimise suhtes suutnud mõjutada. Ka katseaja pikendamine ei ole antud juhul otstarbekas, sest kohtul puudus veendumus, et süüdimõistetu ei jätka vabaduses alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. 02.07.2013 kohtumääruses, millega kohus kinnitas I. Schmidtile katseajaks kohustuse alkoholisõltuvusest vabanemise ravile allumise kohta on kohus märkinud, et kui I. Schmidt jätkab kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumist, on karistuse täitmisele pööramine möödapääsmatu. I. Schmidt on korduvalt ignoreerinud tema suhtes kehtestatud keeldu, tema sõnade ja käitumise vahel on suuri lahknevusi. Ka alla 3-aastase lapse eest hoolitsemise kohustus ei ole I. Schmidti mõjutanud oma käitumises korrektiive tegema – seda isegi vaatamata asjaolule, et Põlva Linnavalitsus on esitanud kohtule avalduse temalt isikuhooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks lapse suhtes. Nimetatud kohtumenetluses on kohus 17.06.2013 kohtumäärusega esialgse õiguskaitse abinõuna kohustanud I. Schmidti kohtumenetluse ajal mitte tarvitama alkoholi.
Ringkonnakohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole kahtlust selles, et süüdimõistetu on rikkunud temale Tartu Maakohtu 18.12.2012 otsusega § 75 lõikes 2 p-s 2 sätestatud kohustust: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 pst 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud õigustatud järeldusele, et isiku puhul, kellele on katseajal juba kahel korral seitsme kuu jooksul pandud täiendavaid kohustusi ja kes sellele vaatamata jätkab alkoholi tarvitamist, ei ole mõttekas panna täiendavaid kohustusi ega pikendada tingimisi karistuse tähtaega, kuna puudub veendumus, et süüdimõistetu ei jätka vabaduses alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Sellisel puhul on karistuse täitmisele pööramine möödapääsmatu. Karistuse asendamist üldkasuliku tööga KarS § 74 lg 4 ette ei näe.
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.