lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-12124/19

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 19.08.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-12-12124/19
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
19.08.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
991
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-12124/6Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas18.12.20121-12-12124/10Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas19.03.20131-12-12124/17Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas25.07.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. august 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-12124

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 25. juuli 2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Ingrid Schmidti (Schmidt) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu 25. juuli 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu Ingrid Schmidti määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1.Tartu Maakohtu 18.12.2012 otsusega mõisteti Ingrid Schmidt süüdi KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses ning karistati 10 kuu pikkuse vangistusega, mida ei pööratud tingimisi täitmisele, kui I. Schmidt ei pane kahe aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 ja lg 2 p 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.
2.Kriminaalhooldusametnik esitas Tartu Maakohtule erakorralise ettekande I. Schmidti karistuse täitmisele pööramiseks põhjusel, et viimane on rikkunud Tartu Maakohtu 18.12.2012 otsusega pandud lisakohustust: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. I. Schmidt on teadlik tagajärgedest, mis võivad järgneda alkoholi tarvitamisele, kuid sellest olenemata ei ole ta alkoholi tarvitamist lõpetanud. Alkoholi tarvitamise tagajärjel on ta hooletusse jätnud oma alla 3aastase lapse ning I. Schmidti lubadused käitumise muutmise osas on vähetõenäolised.
3.Tartu Maakohtu 25.07.2013 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja pöörati I. Schmidtile Tartu Maakohtu 18.12.2012 otsusega mõistetud karistus, 10 kuud vangistust, täitmisele.

ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUSE SISU

4.Maakohus, osundades KarS § 74 lg 4 sätestatule, märkis järgmist.

4.1 I. Schmidtile oli Tartu Maakohtu 18.12.2012 otsuse kohaselt määratud kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. Lõuna prefektuuri Põlva politseijaoskonna vanemkomissar R.R. teatest ning alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollist nähtub, et 23.06.2013 on I. Schmidtil tuvastatud alkoholijoove 2,0 mg/liitri kohta ning 15.07.2013 0,503 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Kohus on varem läbi vaadanud I. Schmidti kohta kaks erakorralist ettekannet seoses alkoholi tarvitamisega (08.02.2013 ja 28.04.2013). Esimese ettekande läbivaatamisel määras kohus 19.03.2013 süüdimõistetule täiendava kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, mille süüdimõistetu läbis grupitööna 25.03.2013. 02.07.2013 kohtumäärusega kinnitas kohus täiendava kohustusena alluda ravile alkoholisõltuvusest vabanemise eesmärgil, millise kohustuse on I. Schmidt täitnud, viibides ajavahemikul 23.05.- 05.06.2013 Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakonnas ravil. Vaatamata kohaldatud abinõudele on I. Schmidt jätkanud alkoholi tarvitamist. 4.2 Eeltoodut arvestades asus kohus seisukohale, et esinevad KarS § 74 lg 4 sätestatud alused mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Kuigi osundatud säte võimaldab rikkumise korral määrata süüdimõistetule ka täiendavaid kohustusi või pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra, ei pidanud kohus I. Schmidti puhul nimetatud abinõude kohaldamist enam põhjendatuks, kuna täiendavaid kohustusi on süüdimõistetule senise katseaja – seitsme kuu jooksul, määratud juba kahel korral, ent need ei ole tema käitumist alkoholi tarbimise suhtes suutnud mõjutada. Ka katseaja pikendamine ei ole antud juhul otstarbekas, sest kohtul puudus veendumus, et süüdimõistetu ei jätka vabaduses alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. 02.07.2013 kohtumääruses, millega kohus kinnitas I. Schmidtile katseajaks kohustuse alkoholisõltuvusest vabanemise ravile allumise kohta on kohus märkinud, et kui I. Schmidt jätkab kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumist, on karistuse täitmisele pööramine möödapääsmatu. I. Schmidt on korduvalt ignoreerinud tema suhtes kehtestatud keeldu, tema sõnade ja käitumise vahel on suuri lahknevusi. Ka alla 3-aastase lapse eest hoolitsemise kohustus ei ole I. Schmidti mõjutanud oma käitumises korrektiive tegema – seda isegi vaatamata asjaolule, et Põlva Linnavalitsus on esitanud kohtule avalduse temalt isikuhooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks lapse suhtes. Nimetatud kohtumenetluses on kohus 17.06.2013 kohtumäärusega esialgse õiguskaitse abinõuna kohustanud I. Schmidti kohtumenetluse ajal mitte tarvitama alkoholi.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSTE SISU

5.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu I. Schmidt, kes taotleb asja uut läbi vaatamist, tingimisi karistuse tähtaja pikendamist või ühiskondliku kasuliku töö määramist. Määruskaebuse esitaja palub arvestada, et tal on 2-aastane poeg, kellest ta ei taha ilma jääda. Sügisest on plaan panna laps lasteaeda, vahetada elukohta ja elu korda seada. I. Schmidt soovib tööle minna. Määruskaebuse esitaja ei soovi perest lahutamist, kahetseb kogu südamest tehtut ja lubab, et midagi sellist enam ei juhtu, kuna ta on oma vigadest õppinud. Perekond ja tervis on talle tähtsad, mistõttu lubab alkoholist loobuda. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
6.KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Ringkonnakohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole kahtlust selles, et süüdimõistetu on rikkunud temale Tartu Maakohtu 18.12.2012 otsusega § 75 lõikes 2 p-s 2 sätestatud kohustust: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 pst 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud õigustatud järeldusele, et isiku puhul, kellele on katseajal juba kahel korral seitsme kuu jooksul pandud täiendavaid kohustusi ja kes sellele vaatamata jätkab alkoholi tarvitamist, ei ole mõttekas panna täiendavaid kohustusi ega pikendada tingimisi karistuse tähtaega, kuna puudub veendumus, et süüdimõistetu ei jätka vabaduses alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Sellisel puhul on karistuse täitmisele pööramine möödapääsmatu. Karistuse asendamist üldkasuliku tööga KarS § 74 lg 4 ette ei näe.

7.Ka määruskaebuses märgitud asjaolud – I. Schmidti emadus, kahetsus ja lubadused, ei anna alust määruse tühistamiseks. I. Schmidt on samad asjaolud esimese astme kohtus esitanud (protokoll tlk 103) ja määrusest nähtub, et maakohus on nendega ka arvestanud, ent leidnud, et I. Schmidt on korduvalt ignoreerinud tema suhtes kehtestatud keeldu, tema sõnade ja käitumise vahel on suuri lahknevusi ja ka alla 3-aastase lapse eest hoolitsemise kohustus ei ole teda mõjutanud käitumises korrektiive tegema.
8.Kuivõrd tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramine on kohtu kaalutlusõigus – maakohtu määrusest aga nähtub, et kõiki asjaolusid on arvesse võetud, puudub ringkonnakohtul alus maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuses esitatud motiividel.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.