lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-6807/7

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 15.08.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-13-6807/7
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Riigi õigusabi taotlus
Kuulutamise aeg
15.08.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
567
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. august 2013 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-6807

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Paavo Randma, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 5. augusti 2013 määrus riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise kohta Nikolai Lebedevi (Lebedev) määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 jätta Tartu Maakohtu 5. augusti 2013 määrus muutmata ning Nikolai Lebedevi määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1.N. Lebedev esitas 25.07.2013 Tartu Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt vajab N. Lebedev advokaadi abi Tartu Vangla ametnike vastu kriminaalasja algatamiseks.
2.Tartu Maakohus jättis 05.08.2013 määrusega N. Lebedevi taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 12 alusel. Maakohtu määruse kohaselt on taotleja ise võimeline oma õigusi kaitsma ja taotlejale asjast saadav võimalik kasu on ebamõistlikult väike, kuna kriminaalmenetluse algatamiseks Tartu Vangla vastu piisab prokuratuurile lihtkirjaliku kuriteoavalduse esitamisest, mida N. Lebedev on võimeline ise tegema, ning taotlejale asjast saadav võimalik kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega riigi õigusabile.
3.
N. Lebedev esitas riigi õigusabi andmata jätmise määrusele määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt on tegemist keeruka õigusküsimusega ning N. Lebedev ei ole võimeline ise oma õigusi kaitsma, kuna tal puudub juriidiline haridus. N. Lebedevi hinnangul vajab ta advokaadi abi Tartu Vangla ametnike kriminaalvastutusele võtmiseks ning tal endal ei ole võimalik advokaaditeenuse eest tasuda, kuna ta viibib vanglas, on maksejõuetu ja invaliid. N. Lebedev palub lisaks kohtul kaebuses vastata, miks on tema riigi õigusabi taotlust käsitletud kriminaal-, mitte tsiviilasjana.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning maakohus on õigustatult keeldunud N. Lebedevile riigi õigusabi andmisest.
4.1.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et N. Lebedev on võimeline ise prokuratuurile kuriteoavaldust kirjutama ning selleks advokaadi määramine riigi õigusabi korras ei ole vajalik. Ringkonnakohus on seisukohal, et N. Lebedev suudab iseseisevalt kuriteoteates kirjeldada, milles tema hinnangul vangla kuriteotunnustele vastav tegevus seisnes, kuna kannatanult ei nõuta kuriteoavalduses teo õigesti kvalifitseerimist ja piisab vaid asetleidnud kuriteosündmuste kirjeldamisest. Prokuratuuri poolt kriminaalmenetluse alustamata jätmise korral on N. Lebedevil omakorda võimalik esitada kaebus Riigiprokuratuurile. Advokaadi vahendusel kaebuse esitamine on nõutav alles Riigiprokuratuuri määrusega mittenõustumise korral, kuna vastavalt KrMS § 208 lg-le 1 on Riigiprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise määrusi võimalik ringkonnakohtus vaidlustada vaid advokaadi vahendusel. Sellisel juhul on N. Lebedevil õigus alles Riigiprokuratuuri määruse kättesaamise ja sellega mittenõustumise järel esitada uuesti riigi õigusabi taotlus Tartu Ringkonnakohtule. Käesoleva Tartu Ringkonnakohtu määruse vaidlustamiseks advokaadi vahendusel tuleb aga N. Lebedevil esitatada riigi õigusabi taotlus Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule.
4.2.Ringkonnakohus märgib täiendavalt vastuseks määruskaebusele, et N. Lebedevi taotlust riigi õigusabi saamiseks on käsitletud kriminaalasjana seetõttu, et taotluse esitaja on soovinud riigi õigusabi Tartu Vangla ametnike suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks ning vastavalt KrMS § 41 lg-le 3 antakse kannatanule kriminaalmenetluses riigi õigusabi riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. Seega ei ole esitatud riigi õigusabi taotluse näol tegemist tsiviilvaidlusega nagu kaebuse esitaja on määruskaebuses leidnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmisel menetlusnorme rikkunud ning maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.
5.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et N. Lebedevi taotlus riigi õigusabi saamiseks ei ole põhjendatud, maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Paavo Randma

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.