lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-6391/12

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 15.08.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-13-6391/12
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
15.08.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
837
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-6391/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja11.07.20131-13-6391/20Viru Maakohus Rakvere kohtumaja11.12.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. august 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-6391 (1320102118)

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 11. juuli 2013 kohtuotsus kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatava O.M määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta väljamõistetud menetluskulude osas Viru Maakohtu 11. juuli 2013 otsus muutmata ja süüdistatava O.M määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 11.07.2013 otsusega tunnistati O.M süüdi KarS § 424 järgi. Teda karistati 9 kuu pikkuse vangistusega, mida KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata tingimisi täitmisele, kui O.M ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Lisakaristusena võeti KarS § 50 lg 1 p 1 alusel O.M-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus neljaks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on O.M kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest alates loovutama juhiloa Maanteeametile.
2.
Maakohus mõistis KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel O.M-ilt välja menetluskulud 582 eurot (sundraha 480 eurot, kaitsjatasu 102 eurot) tasumisele ositi aasta jooksul, alates augustist igakuiselt vähemalt 48 eurot ja 50 senti kuni kriminaalmenetluse kulude täieliku tasumiseni.
3.Maakohtu otsuse peale esitas kaebuse süüdistatav O.M, kes taotleb kohtukulude vähendamist ja lisakaristuse algustähtaja pikendamist kuni 1. novembrini. O.M selgituse kohaselt on tema kuusissetulek 70 eurot ja 40 senti, mistõttu tal puuduvad võimalused kulusid tasuda. Lisakaristuse algustähtaja pikendamist taotleb ta põhjendusel, et tal on võimalus teha hooajatööd traktoristina. Peres on 11-kuune laps.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Enne kaebuse sisulist lahendamist märgib ringkonnakohus, et käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mistõttu kohtuotsuse apellatsioonikorras vaidlustamine on KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt piiratud. Nimetatud sättest koos KrMS § 318 lg-ga 4 tuleneb, et kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale ei saa apellatsiooni esitada, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. O.M kaebuses ei ole osundatud ühelegi KrMS § 318 lg-s 4 loetletud asjaolule. Samuti ei ole ringkonnakohus kriminaalasja materjalidega tutvudes tuvastanud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kokkuleppemenetluses tehtud otsuse vaidlustamiseks. Seetõttu on kohus seisukohal, et O.M kaebus kuulub KrMS § 189 lg 3 alusel lahendamisele määruskaebe-, mitte apellatsioonimenetluses.
5.Ringkonnakohus jätab maakohtu otsustuse kriminaalmenetluse kulude määramise osas ositi maksmisele ja lisakaristuse täitmisele pööramise osas muutmata ning O.M määruskaebuse rahuldamata.
6.Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust O.M-ilt osaliselt kriminaalmenetluse kulude väljamõistmiseks. Reeglina mõistab kohus kriminaalmenetluse kulud süüdistatavalt välja ühe korraga tasutava maksena. Olukorras, kus kriminaalmenetluse kulud ületavad nähtavalt süüdistatava maksevõimet, võib kohus KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel määrata menetluskulude kandmise ositi. O.M puhul on maakohus viidatud sättele tuginedes määranud kriminaalmenetluse kulude tasumise ositi aasta jooksul. Kuna analoogia korras KrMS § 424 kohaldades ei või rahalise karistuse ositi maksmisel selle täieliku tasumise tähtaeg ületada ühte aastat, siis on maakohus ajatanud O.M menetluskulude hüvitamise kohustuse kõige pikemale võimalikule tähtajale. Maakohtu istungi protokollist (tl 40) nähtuvalt on kaitsja taotlenudki menetluskulude tasumist O.M poolt ositi aasta jooksul, kuna kaitsealusel on üks alaealine laps, abikaasa ei tööta ning kaitsealuse sissetulek pensioni näol on vähem kui 80 eurot. Kuigi kohtuistungil oli O.M võimalus esitada omapoolseid taotlusi ja täiendusi selle kohta, siis seda ta ei teinud. Maakohus on pidanud põhjendatuks kaitsja taotlust kriminaalmenetluse kulude määramiseks ositi maksmisele aasta jooksul ning ringkonnakohtul puuduvad etteheited sellele kaalutlusotsustusele, leides, et O.M maksevõimet on kohus arvestanud. 6.1 Peaasjalikult samadel asjaoludel, mis kohtuistungil esitatud, palub O.M määruskaebuses kohtukulude vähendamist. Ringkonnakohtu hinnangul pole põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Töövõimetusega 50% ulatuses ei ole automaatselt välistatud isiku majanduslik toimetulek ning ainuüksi asjaolu, et isik lepib töövõimetuspensioniga kui ainsa sissetulekuga, ei ole küllaldane, et tema varalist seisundit arvestades peaks menetluskulud osaliselt riigi kanda jätma. Ringkonnakohus leiab eeltoodule tuginedes, et määruskaebuses puuduvad piisavad motiivid maakohtu otsustuse muutmiseks menetluskulude määramise osas.
7.Vastuseks määruskaebuse esitaja taotlusele pikendada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise algustähtaega, leiab ringkonnakohus, et kehtiv kriminaalmenetlusõigus sellist võimalust praeguses menetlusstaadiumis ette ei näe. KrMS § 421 täpsustab kohtulahendi täitmisele pööramise üldregulatsiooni muuhulgas KarS §-s 50 nimetatud lisakaristuse osas, s.o sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Võimalust karistuse täitmisele pööramine edasi lükata on seadusandja ette näinud vaid konkreetsetel juhtudel täitmiskohtuniku määruse alusel.

Kriminaalmenetluse seadustik ei võimalda ringkonnakohtul maakohtu otsusele esitatud kaebuse lahendamisel lükata edasi lisakaristuse täitmisele pööramist. Seega puudub ringkonnakohtul menetlusõiguslik alus pikendada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise algustähtaega. 7.1 Küll aga on süüdimõistetul KrMS § 424 analoogia korras kohaldades võimalik taotleda täitmiskohtunikult sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise algustähtaja pikendamist pärast maakohtu otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist.

8.Eeltoodule tuginedes tuleb O.M määruskaebus jätta rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.