Kohtulahend

RIVO JÕGI, sündinud

Kaitsja

Kardo Kolõtševi kaitsja advokaat Peep Rajavere; Marko Mäemurdi kaitsja advokaat Talvi Vaske; Andero Vilgo kaitsja advokaat Toomas Liiva; Raigo Rehe kaitsja advokaat Imbi Seimar; Rivo Jõgi kaitsja advokaat Indrek Västrik ja Aigar Mõtt’ i kaitsja advokaat Imbi Seimar.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Kardo Kolõtšev kuriteos KarS § 199 lg2 p4,7,8 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 (neli) kuud. Süüdi tunnistada Kardo Kolõtšev kuriteos KarS § 215 lg2 p1,3 järgi ja mõista karistuseks vangistus neli (4) kuud. Õigeks mõista Kardo Kolõtšev süüdistuses kuriteos KarS § 263 p1,4 järgi. KarS § 63 lg2 ja 64 lg1 alusel mõista Kardo Kolõtševile suurendades mõistetud üksikkaristustest üht karistust liitkaristuseks vangistus viis (5) kuud kakskümmend üheksa (29) päeva. KrMS § 238 lg2 alusel vähendada Kardo Kolõtševile mõistetud liitkaristust 1/3 ehk 1 kuu ja 29 päeva võrra ning mõista vähendatud karistuseks vangistus neli (4) kuud. KarS § 65 lg1 ja 64 alusel suurendades käesolevas kriminaalasjas Kardo Kolõtševile mõistetud karistust vangistust neli (4) kuud Harju Maakohtu 18. juuni 2007.a. kohtuotsuse otsusega mõistetud karistuse neli (4) kuud vangistust, mõistes lõplikuks liitkaristuseks vangistuse kuus (6) kuud üks (1) päev. KarS § 68 alusel arvata Kardo Kolõtševi poolt eelvangistuses viibitud aeg 04.01.2008.a. kuni 02.07.2008.a. ja 15-16.08.2011.a. , so. kuus (6) kuud üks (1) päev käeoleva kohtuotsusega mõistetud karistusaja hulka ning seega lugeda Kardo Kolõtševile mõistetud liitkaristus vangistus kuus (6) kuud üks (1) päev tema poolt kantuks. Tõkend elukohast lahkumise keeld jätta Kardo Kolõtševi suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni kehtima, kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada.

Süüdi tunnistada Marko Mäemurd kuriteos KarS § 118 p1 järgi ja mõista karistuseks vangistus neli (4) aastat. Süüdi tunnistada Marko Mäemurd kuriteos 199 lg2 p4,7,8 järgi ja mõista karistuseks vangistus kaheksa (8) kuud. Süüdi tunnistada Marko Mäemurd kuriteos KarS § 266 lg2 p2,3 järgi ja mõista karistuseks vangistus üks (1) aasta. Süüdi tunnistada Marko Mäemurd kuriteos KarS § 215 lg2 p1,3 järgi ja mõista karistuseks vangistus viis (5) kuud. Süüdi tunnistada Marko Mäemurd kuriteos KarS § 213 lg1 järgi ja mõista karistuseks vangistus kuus (6) kuud. KarS §-de 63 lg2 ja 64 lg1 alusel lugedes mõistetud kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega mõista Marko Mäemurd’ ile liitkaristus vangistus neli (4) aastat. KrMS § 238 lg2 alusel vähendada Marko Mäemurdile mõistetud liitkaristust 1/3 võrra mõista vähendatud karistuseks vangistus kaks (2) aastat kaheksa (8) kuud. KarS § 68 lg1 alusel arvata Marko Mäemurdile mõistetud karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 22.02.2009.a. kuni 21.08.2009.a., so. kuus (6) kuud ning seega kuulub Marko Mäemurdi poolt kandmisele temale mõistetud karistusest vangistus kaks (2) aastat ja kaks (2) kuud. KarS § 73 alusel jätta Marko Mäemurdile mõistetud vangistus, millest kandmisele kuuluv karistus on vangistus kaks (2) aastat kaks (2) kuud tingimisi kohaldamata katseajaga kolm (3) aastat. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. 13. augustist 2013.a. Mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning KarS § 73 lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti. Kui süüdistatav paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada karistusest tingimisi vabastamist. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse rahalise karistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Sellisel juhul võib kohus jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Tõkend – elukohast lahkumise keeld jätta Marko Mäemurdi suhtes kehtima kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tõkend tühistada. Süüdi tunnistada Andero Vilgo kuriteos KarS § 266 lg2 p2 järgi ning mõista karistuseks vangistus kolm (3) kuud. Süüdi tunnistada Andero Vilgo kuriteos KarS § 263 p1 järgi ning mõista karistuseks vangistus kuus (6) kuud. KarS § -de 63 lg2 ja 64 lg1 alusel lugedes Andero Vilgole mõistetud kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks kuus (6) kuud. KarS § 238 lg2 alusel vähendada Andero Vilgole mõistetud liitkaristust 1/3 võrra mõistes vähendatud karistuseks vangistuse neli (4) kuud KarS § 65 lg1 alusel mõista Andero Vilgole liitkaristus, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust temale Pärnu Maakohtu 12.10.2010.a. otsusega mõistetud karistusega osaliselt ning mõista lõplikuks liitkaristuseks vangistus kuus (6) kuud. KarS § 73 alusel jätta Andero Vilgole mõistetud vangistus, millest kandmisele kuuluv karistus on vangistus kuus (6) kuud tingimisi kohaldamata katseajaga kolm (3) aastat. Katseaeg hakkab kulgema Pärnu Maakohtu 12.10.2010.a. kohtuotsuse kuulutamisest, so.12.10.2010.a. Mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal

toime uut tahtlikku kuritegu ning KarS § 73 lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti. Kui süüdistatav paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada karistusest tingimisi vabastamist. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse rahalise karistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Sellisel juhul võib kohus jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Andero Vilgo suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni endiseks, kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada. Süüdi tunnistada Raigo Rehe kuriteos KarS § 209 lg2 p1,3 järgi ning mõista karistuseks vangistus üks (1) aasta ja kuus (6) kuud. Süüdi tunnistada Raigo Rehe kuriteos KarS § 121 järgi ning mõista karistuseks vangistus üks (1) aasta. Süüdi tunnistada Raigo Rehe kuriteos KarS § 214 lg2 p1,4 järgi ning mõista karistuseks vangistus kolm (3) aastat kaheksa (8) kuud üheksa (9) päeva. Karistus on mõistetud KarS § 61 alusel alla alammäära. Õigeks mõista Raigo Rehe süüdistuses kuriteos KarS § 424 järgi. KarS § -de 63 lg2 ja 64 lg1 alusel lugedes Raigo Rehele mõistetud kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristus vangistus kolm (3) aastat kaheksa (8) kuud üheksa (9) päeva. KrMS § 238 lg2 alusel vähendada Raigo Rehele mõistetud karistust 1/3 võrra ning mõista vähendatud karistuseks vangistus kaks (2) aastat viis (5) kuud kuusteist (16) päeva. KarS § 65 lg1 alusel mõista Raigo Rehele liitkaristus Pärnu Maakohtu 01.04.2010.a. otsusega mõistetud karistusega vangistus kaheksa (8) kuud, lugedes kergema karistuse kaetuks käesoleva kohtuotsusega mõistetud raskeima karistusega ning mõista lõplikuks liitkaristuseks vangistus kaks (2) aastat viis (5) kuud kuusteist (16) päeva. Mõistetud karistusest arvata maha eelmise kohtuotsusega kantud karistus vangistus kuus (6) kuud ja kakskümmend viis (25) päeva ning Raigo Rehe poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks on vangistus üks (1) aasta kümme (10) kuud kakskümmend üks (21) päeva. KarS § 68 lg1 alusel arvata Raigo Rehe poolt käeoleva kriminaalasja järgi eelvangistuses viibitud aeg 30.01.2007.a. kuni 16.12.2008.a., 19.-20.03.2009.a. ning 22.-23.02.2009.a., so. kokku üks (1) aasta kümme (10) kuud 21 päeva karistusaja hulka ning seega lugeda eelvangistuses viibitud ajaga Raigo Rehele mõistetud karistus kantuks. Raigo Rehe suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada. Süüdi tunnistada Rivo Jõgi kuriteos KarS § 209 lg2 p1,3 järgi ja mõista karistuseks vangistus üks (1) aasta kuus (6) kuud. Süüdi tunnistada Rivo Jõgi kuriteos KarS § 263 p1,2,3,4 järgi ja mõista karistuseks vangistus üks (1) aasta. Süüdi tunnistada Rivo Jõgi kuriteos KarS § 266 lg2 p3 järgi ja mõista karistuseks vangistus kuus (6) kuud . Süüdi tunnistada Rivo Jõgi kuriteos 199 lg2 p4,7,8 järgi ja mõista karistuseks vangistus kuus (6) kuud. Süüdi tunnistada Rivo Jõgi kuriteos KarS § 214 lg2 p1,4,5 järgi ja mõista karistuseks

vangistus viis (5) aastat kümme (10) kuud kolm (3) päeva. Õigeks mõista Rivo Jõgi süüdistuses kuriteos KarS § 121 järgi. KarS §-de 63 lg2 ja 64 lg1 alusel lugedes mõistetud kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega mõista Rivo Jõgile liitkaristus vangistus viis (5) aastat kümme (10) kümme kuud kolm (3) päeva.. KrMS § 238 lg2 alusel vähendada Rivo Jõgile mõistetud liitkaristust 5 aastat 10 kuud 3 päeva 1/3 võrra mõista vähendatud karistuseks kolm (3) aastat kümme (10) kuud kakskümmend kaks (22) päeva. KarS § 68 lg1 alusel arvata Rivo Jõgile mõistetud karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 22.01.2007.a. kuni 17.12.2008.a., 19.03.2009.a. kuni 16.03.2011.a. so. kokku kolm (3) aastat kümme (10) kuud ja kakskümmend kolm (23) päeva ning seega lugeda Rivo Jõgile mõistetud karistus kantuks tema poolt eelvangistuses viibitud ajaga. Rivo Jõgi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Süüdi tunnistada Aigar Mõtt kuriteos KarS 263 p1,4 järgi ning mõista karistuseks vangistus üks (1) aasta. Süüdi tunnistada Aigar Mõtt kuriteos KarS § 266 lg2 p2,3 järgi ning mõista karistuseks vangistus üks (1) aasta. KarS §-de 63 lg2 ja 64 lg1 alusel suurendades Aigar Mõtile mõistetud raskeimat üksikkaristust mõista liitkaristus vangistus üks (1) aasta üksteist (11) kuud. KrMS § 238 lg2 alusel vähendada Aigar Mõtile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes temale vähendatud karistuseks vangistuse üks (1) aasta kolm (3) kuud ja kakskümmend neli (24) päeva, mis lugeda KarS§ 68 alusel kantuks eelvangistuses viibitud ajaga 16.06.2008.a. kuni 12.10.2009.a., so. üks (1) aasta kolm (3) kuud ja 27 päeva. Aigar Mõti suhtes kohaldada tõendiks elukohast lahkumise keeld, milline tõkend kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Kannatanute tsiviilhagid jätta KrMS § 310 lg1 alusel läbivaatamata, selgitades kannatanutele, et nendel on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Välja mõista Kardo Kolõtševilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu järgmiselt: -sundraha 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot 88 senti, -riigiõigusabi korras esinenud kaitsjatasu osaliselt summas 700 (seitsesada) eurot. KrS § 180 lg3 alusel vabastada Kardo Kolõtšev osaliselt menetluskulu tasumisest riigituludesse. Välja mõista Marko Mäemurd’ ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu järgmiselt: -sundraha 800 (kaheksasada) eurot; -riigiõigusabi korras esinenud kaitsjatasu osaliselt summas 700 (seitsesada) eurot. KrS § 180 lg3 alusel vabastada Marko Mäemurd osaliselt kaitsjatasu tasumisest riigituludesse. Välja mõista Andero Vilgolt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu järgmiselt: -sundraha 62 (kuuskümmend kaks) eurot 98 senti; -riigiõigusabi korras esinenud kaitsjatasu osaliselt summas kuussada (600) eurot. KrS § 180 lg3 alusel vabastada Andero Vilgo osaliselt menetluskulu tasumisest

riigituludesse. Välja mõista Raigo Rehe’ lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu järgmiselt: -sundraha 382 (kolmsada kaheksakümmend kaks) eurot 98 senti; -riigiõigusabi korras esinenud kaitsjatasu osaliselt summas 700 (seitsesada) eurot. KrS § 180 lg3 alusel vabastada Raigo Rehe osaliselt menetluskulu tasumisest riigituludesse. Välja mõista Rivo Jõgilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu järgmiselt: - sundraha 800 (kaheksasada) eurot; - riigiõigusabi korras esinenud kaitsjatasu osaliselt summas 700 (seitsesada) eurot KrS § 180 lg3 alusel vabastada Rivo Jõgi osaliselt menetluskulu tasumisest riigituludesse. Välja mõista Aigar Mõtt’ ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu järgmiselt: -sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; -riigiõigusabi korras esinenud kaitsjatasu osaliselt summas 600 ( kuussada) eurot KrS § 180 lg3 alusel vabastada Aigar Mõtt osaliselt kaitsjatasu tasumisest riigituludesse. Kriminaalmenetluse kulu – sundraha ja välja mõistetud kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 Nordea Bank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-12-3784, menetluskulu – kas sundraha või kaitsjatasu, maksma kohustatud isiku nimi. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kui kohtumenetluse pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest, koostab kohus kohtuotsuse tervikuna ühe kuu jooksul arvates apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav Pärnu Maakohtu Haapsalu Kohtumaja kantseleist

jäetakse

läbivaatamata

ja

tagastatakse

kohtumääruse

alusel,

kui

apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Apellatsiooni ei saa esitada süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale; prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdi mõistva kohtuotsuse peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustuse kohta tehtud otsustuse võib vaidlustada KrMS 15 peatüki sätete kohaselt.

Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.