Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
09.08.2013, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-09-20019
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Tõlk
Svetlana Hamaza
Prokurör
Enn Pustak
Kaitsja
Marina Valge
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid F.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
F.I , isikukood XXX, kannab karistust Viru vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx karistusaja algus 17.06.2009, karistusaja lõpp 17.06.2017
Kohtuasja läbivaatamise aeg
05.08.2013, videokohtuistungil
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Vabastada F.I tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu 04.10.2010 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o kuni 17.06.2017, millest esimeseks kuueks (6) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ja määrata tema katseajaks Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada F.I suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7, 9 alusel järgmised kohustused: 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtma end töötukassas arvele; 3) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest; 4) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. F.I vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista F.I-lt menetluskuluna riigituludesse 93,30 eurot kaitsetasu adv. Marina Valge poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks 93,30 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Marina Valge poolt süüdimõistetu F.I kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, F.I, prokurörile ja kaitsjale. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud. 17.06.2013 saabusid Viru Maakohtule Viru Vangla materjalid kinnipeetava F.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. F.I tunnistati süüdi Harju Maakohtu 04.10.2010 otsusega karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 21 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks 17.06.2009. Viru vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist.
Kohtuistung. Kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et kui ta vabaneb, siis läheb tagasi vanale töökohale. Vabanedes soovib luua pere ja elada korralikult. Kinnipeetaval on rahalisi nõudeid üle 3000 euro ning ta kavatseb nende tasumiseks pöörduda sugulaste poole. Ta oleks parem vabaduses ja tasuks oma võlgasid kui oleks vanglas. Kinnipeetav avaldas veel, et ta on elektroonilise järelevalve olemusest teadlik ning ta teab et peab käima tööl ja kodus. Lisaks leidis ta, et ta on suuteline olema kuus kuud elektroonilise järelevalve all. Prokurör ei toetanud tingimisi enne tähtaega vabastamist. Isikut on kriminaalkorras karistatud ja reaalset vangistust kannab samuti esimest korda. Isikut on karistatud esimese astme kuriteo eest kaheksa aastase vangistusega, mis viitab tema poolt sooritatud kuriteo raskusele. Prokurör leidis, et katseaeg neli aastat on natuke liiga pikk, see koormab kriminaalhooldajat. Kaitsja avaldas, et on prokuröriga vastupidisel seisukohal. Isik kannab alates 17.06.2009 karistust vanglas ning seega on ta juba neli aastat vangistust ära kandnud. Esmakordselt vangistuses viibides ei tohiks väga pikalt vangistuses viibida, sest seda rohkem vang selle keskkonnaga kohaneb. Elektroonilise järele valvega vabanemise korral isik teab, et kui ta rikub kuue kuu jooksul nõudeid, siis läheb ta vangi tagasi. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 2 kohaselt esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 4 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse isik käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud kaitsja arvamuse ning Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et F.I saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Enne vangistust elas isik emale kuuluvas ühetoalises korteris xxxx. Vabanedes läheb elama samale elukohale. Korter vastab elektroonilise valve paigaldamise nõuetele. Isik omab põhiharidust. Mõistab hariduse vajalikkust ning alates 01.09.2012 omandab Viru Vanglas keevitaja eriala. 09.08.2011 kuni 29.11.2011 läbis riigikeele kursused A1 tasemel ning 13.01.2012-30.04.2012 läbis riigikeele kursused A2 tasemel. Isikul on ehitusalased töökogemused. Isik mõistab töötamise vajalikkust ning on motiveeritud leidma endale töökoht. Suhted perekonnaga on head. Isik toetab ühiskonnad kehtivaid norme ja kohustusi. Isikul on motivatsioon elada
seaduskuulekalt. Uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 7% (madal risk). Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud ühel korral ning reaalset vangistust kannab esimest korda. Isik on käitunud vanglas seaduskuulekalt ning seega leiab kohus, et isikule tuleb anda võimalus tõestada, et karistus on käesolevaks ajaks täitnud oma eesmärgi ning isik suudab pika katseaja täita nõuete kohaselt. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, F.I kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele ning käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Anu Ammer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.