1-12-7964/32 - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

aasta vangistust; KarS § 121 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust ning KarS § 329 järgi, mõistes talle karistuseks 1 aasta vangistust. Kohaldades KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 1 ja § 65 lg 2 ning KarS § 68 lg 1 sätteid, mõisteti M.R-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus kestusega 2 aastat 2 kuud ja 21 päeva. Apellatsioonimenetlus toimub üksnes süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 2 järgi. Nimetatud sätte järgi tunnistati M.R süüdi selles, et ta tungis vägivalda kasutades omavoliliselt sisse võõrasse korterisse. 1. oktoobril 2011. aasta kella 17.17 paiku, olles alkoholijoobes, tungis M.R Narvas asuvasse korterisse aadressil XXX . Ta koputas võõrale korteriuksele, kui ukse avas E.Š. , tõukas M.R teda. Seejärel sisenes M.R korterisse ning lõi rusikaga E.Š. ki näkku. Sellise teo tagajärjel sai E.Š. kehavigastusi ning tundis valu. Kohtuotsuses on esitatud järgmised motiivid. 1.1 Kannatanu E.Š. on andnud ütlusi, et ta elab aadressil XXX , Narvas koos tüdruksõbra K.I. . On olemas fonolukk, kuid uksekella ei ole. 01.10.2011 kell 17.17 nad viibisid kodus, kui uksele kõvasti koputati. Otsustas, et need on kas lapsed või torulukksepp, sest lülitati sisse küttesüsteem ning nad käisid mööda kortereid - kontrollisid. Avas ukse. Lävepakul seisis tugeva kehaehitusega meesterahvas, pikkusega 180 cm, sinises teksajopes ja sinistes teksapükstes. Nägi teda esimest korda. Sõnagi lausumata tõukas ta teda korterisse, sisenes ise ja lõi teda rusikaga näkku, tabas lõualuu vasakut poolt. Jäi jalule püsima, astudes sügavamale koridori. Tal oli koridoris kapis gaasipüstol. Kannatanu avas kapi ukse, võttis püstoli, võttis kaitseriivi maha, vinnastas relva kelgu tagasitõmbamisega ja tegi lasu üles. See oli paukpadrun. Meesterahvas jahmus, siis ta tõukas tema trepimademele välja, suunas püstoli tema poole. Hüüdis K le. , et ta kutsuks välja politsei. Meesterahvas hakkas tema aadressil ebatsensuurselt väljenduma, ähvardas läbi peksta, tappa; nõudis, et ta läheks temaga koos välja asju klaarima. Mingil hetkel püüdis teda rõivastest haarata ja üle käsipuu tõugata. Ta tõukas tema eemale. Mõne aja pärast saabus politseipatrull. Traumapunkti ta pöörduma ei hakanud. 1.2 Tunnistaja K.I. ütlused haakuvad kannatanu ütlustega. Tunnistaja on öelnud, et elab aadressil XXX , Narvas koos abikaasa E.Š. . 01.10.2011 kell 17.17 nad viibisid kodus, kui uksele kõvasti koputati. Tema viibis köögis. E. avas ukse. K. vaatas korraks koridori välja. Lävepakul seisis tugeva kehaehitusega meesterahvas, pikkusega 180 cm, sinises teksajopes ja sinistes teksapükstes. Nägi teda esimest korda. Sõnagi lausumata tõukas ta E korterisse, tuli ise sisse ning lõi teda rusikaga näkku, tabas lõualuu vasakut poolt. Ta ehmus, haaras köögist noa, sest ei teadnud, kes see on, kas ta on üksi või on mitu inimest. E. ütles K. , et ta ei tuleks lähemale ning võttis koridori kapist välja gaasipüstoli. Seejärel tegi lasu lakke. Kõik see toimus kiiresti. Seejärel tõukas E. meesterahva trepimademele välja ja läks ka ise sinna välja, hoides püstolit meesterahva suunas. Hüüdis K le. , et ta kutsuks välja politsei. K. läks kööki ja kutsus välja politsei. Seejärel läks E. i juurde ja hakkas filmima meesterahvast mobiiltelefonile, otsustades, et kui meesterahvas minema jookseb, siis jääb salvestus tema kujutisega. Seejärel saabus politseipatrull. Meesterahvas viidi minema ja nad sõitsid E. iga politseisse. 1.3 Seega nii kannatanu kui ka tunnistaja ütlustest nähtub, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas koputas süüdistatav võõrale korteri uksele, kui korteris viibiv isik avas ukse, tõukas süüdistatav ta ukse eest ära ja sisenes korterisse ning lõi seejärel rusikaga kannatanut näkku.

1.4 Joobeseisundi kontrollimise protokollist nähtub, et 1.10.2011 kell 17.31, st vahetult peale süüdistuses nimetatud teo toimepanemist, oli M.R-i väljahingatavas õhus alkoholi 1,19 mg/l. Nimetatu näitab, et süüdistatav oli kõnealuse sündmuse ajal joobeseisundis. Ka süüdistatav ise kinnitab, et ta oli nii tugevas joobes, et mäletab toimunut ähmaselt ega andnud endale täpselt aru, mida teeb. M.R on öelnud, et 1.10.2011 kella 17.00 paiku kõndis ta Kreenholmi prospektilt Rahu tänavale, kus asub tema korter. Oli keskmises alkoholijoobes, võib oletada, et ta andis oma tegudest halvasti aru ja orienteerus halvasti ümbritsevates tingimustes. Täiesti eesmärgitult ja põhjusetult, alkoholi mõju all, läks maja trepikotta, mis asus tema teekonnal. Mis toimus maja trepikojas, mäletab ähmaselt, kuid mäletab, et ta koputas ühe korteri uksele ning mäletab, et ukse avas tundmatu meesterahvas. Ta ei oska seletada põhjust, miks ta uksele koputas. Vestlust tema ja meesterahva vahel ta ei mäleta, kuid mäletab, et meesterahvas väljus trepikotta ning M.R andis talle kõrvakiilu vastu nägu, ta ei oska seletada põhjust, miks ta meesterahvale kõrvakiilu andis. Kõik toimus trepimademel, korterisse ta ei sisenenud. Meesterahvast ta ei tõuganud ning rusikatega näkku ei löönud. 1.5 Süüdistatav on küll tunnistanud oma süüd talle esitatud süüdistuses, kuid samas on tema ütlused osaliselt vastuolus kannatanu ja tunnistaja ütlustega. Enda sõnul ei sisenenud ta kannatanu korterisse, ei tõuganud ega löönud teda rusikaga näkku. Mäletab, et andis talle kõrvakiilu vastu nägu. Kohtul ei ole mingit alust kahelda kannatanu ja tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, nende ütlustes mingeid sisemisi vastuolusid tuvastatud ei ole. Mõlemate sõnul on süüdistatav nende jaoks täiesti võõras isik, seda kinnitab ka süüdistatav. Asja materjalidest ei nähtu mingit motiivi, miks peaksid kannatanu ja tunnistaja andma süüdistatava suhtes ebaõigeid süüstavaid ütlusi. Samas süüdistatav on öelnud, et joobeseisundi tõttu mäletab ta toimunud sündmuseid ähmaselt. Nimetatud asjaolu tõttu tuleb kohtu hinnangul kõnealuse sündmuse osas suhtuda süüdistatava ütlustesse kriitiliselt ning kohtul puudub veendumus nende usaldusväärsuses. 1.6 Eelnevast lähtuvalt on kohtus seisukohal, et kannatanu ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et süüdistatav tõukas korteri ukse avanud kannatanu ukse eest eemale ning sisenes korterisse, lüües sealjuures kannatanut veel rusikaga näkku. Kuigi kannatanu avas ise korteri ukse, ei andnud ta selle toiminguga ukse taga seisvale isikule luba korterisse siseneda. Taolise loa andmiseks peaks valdaja seda kas verbaalselt (nt kutsuma isiku korterisse) või muul moel (nt viibates käega või astudes ukse eest ära vms) väljendama. Kuna antud juhul pidi süüdistatav korterisse sisenemiseks tõukama kannatanu ukse eest ära, siis ilmselgelt ei olnud tal valdaja luba korterisse sisenemiseks. Sisenedes korterisse selle valdajat tõugates ja rusikaga lüües, pani süüdistatav toime võõrasse ruumi tungimise valdaja tahte vastaselt, kasutades selleks vägivalda, s.o KarS § 266 lg 2 p-s 2 sätestatud süüteo. 1.7 Isegi kui süüdistatav sattus võõra korteri ukse taha ekslikult, siis pärast seda, kui ukse avas talle tundmatu isik, pidi süüdistatav saama aru, et tegemist on võõra korteriga, millesse sisenemiseks on vajalik korteri valdaja luba. Võõrasse korterisse sisenemiseks selle valdaja ukse eest ära tõukamine ja rusikaga löömine oli samuti ilmselgelt teadlik ja tahtlik tegevus, kuivõrd taolist vägivallaakti ei ole võimalik panna toime ettevaatamatusest. Eelnevast lähtuvalt järeldas kohus, et süüdistatava tegevuses on tuvastatud KarS § 266 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused.