Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-13-6868
Kohtukoosseis
kohtunik Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Kriminaalasi
E.H süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi
Prokurör
prokuröri abi Sirle Melk
Süüdistatav
E.H elukoht: XXXX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 5 korda – 1) Tartu Maakohtu 29.07.2003. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1 järgi 8 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta 9 kuud; 2) Tartu Maakohtu 15.12.2004. a otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2 järgi rahaline karistus 5060 krooni; 3) Tartu Maakohtu 18.10.2005. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, § 424 järgi vangistus 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva; 4) Tartu Maakohtu 16.12.2005. a otsusega KarS § 424 järgi, liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel vangistus 1 aasta 6 kuud ja 28 päeva, lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks; 5) Pärnu Maakohtu 20.09.2010. a otsusega KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 - § 22 lg 2 järgi rahaline karistus 5000 krooni; tõkend: ei ole kohaldatud
Kaitsja
vandeadvokaat Sirje Must Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)
§ 248 lg 1 p-st 5, 249 ja 2565 lg 1 p 2, kohus otsustas:
Süüdi tunnistada E.H KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada E.H-le mõistetud 5 kuu pikkune vangistus 300 (kolmsada) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata E.H üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: • elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta E.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolm) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 15. augustil 2013. a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista E.H-lt riigituludesse menetluskuludena 1⁄2 sundrahast, s.o 240 (kakssada nelikümmend) eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 14 (neliteist) eurot. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas 254 (kakssada viiskümmend neli) eurot tasumisele ositi 2 (kaks) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on E.H kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt 127 (ükssada kakskümmend seitse) eurot kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.
Juhul, kui E.H ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, pööratakse pärast esimese makse tegemata jätmist kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
I Kokkuleppe sisu E.H-le on esitatud süüdistus KarS § 424 järgi selles, et tema 01.01.2013. a kuni kella 01.45-ni juhtis Tartus Võru ja Suur-Kaare tänavatel mootorsõidukit Opel Vectra r/m XXX, olles alkoholijoobes. SA Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinikus tuvastati tal veres alkoholisisaldus 2,26 +/- 0,07 mg/g, mis vastab Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 nimetatud tingimustele. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus E.H-le karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 kohaselt asendada 5 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuspäevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, seega 300 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata, et üldkasulik töö tuleb sooritada 1 aasta jooksul. KarS § 69 lg 4 alusel määrata, et üldkasuliku töö sooritamise ajal on E.H kohustatud järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista E.H-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde.
Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et E.H on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse E.H süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (palga alammäär on 320 eurot). Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565 lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra. Samuti on menetluskuludeks joobe tuvastamise ekspertiisitasu 14 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. E.H on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi kahe kuu jooksul, kuna tal on muid rahalisi kohustusi. Kohus leiab, et E.H taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada ja anda tema maksevõimet arvestades talle võimalus hüvitada menetluskulud ositi 2 kuu jooksul.
Ingeri Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.