Kohtulahend

järgi ja karistada teda 4 (nelja) aastase ja 6

(kuue) kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega, s.o Pärnu Maakohtu 17.12.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuu ja 27 päeva võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista karistuseks 4 (neli) aastat 9 (üheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda Igor Karp’i kinnipidamise päev 20.12.2012.a. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Ivan Revyakin KarS § 202 lg 2 p 2 järgi õigeks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Harju Maakohtu 31.01.2013 ja 25.04.2013 määruste alusel tsiviilhagi tagamiseks arestitud Igor Karp’i vara: - Sõiduauto Volvo V70 reg nr 494 BCH ja sõiduauto Ford Mondeo reg nr 152 TDR; - Sularaha 952,86 eurot; - Habeajamismasin Braun laadijaga, käekell Timex, fotoaparaat Canon Ixus 80IS, akudrell Makita DF330 - jätta arestituks. Esitatud tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista Igor Karp ́ilt: - kannatanu Piret Alamaa kasuks 63 eurot; - kannatanu Vello Palk’i kasuks 100 eurot; - kannatanu Vahur Vetevooli kasuks 190 eurot; - kannatanu Taavi Ristimäe kasuks 190 eurot; - kannatanu Vladimir Romaško kasuks 190 eurot; - kannatanu Urmas Tikk’i kasuks 900 eurot; - kannatanu Raul Rumm’i kasuks 191 eurot; - kannatanu Aivar Joost’i kasuks 60 eurot; - kannatanu Oksana Truu kasuks 79,73 eurot; - kannatanu Pille Vahtra kasuks 687 eurot; - kannatanu Ülle Nurste kasuks 128 eurot; - kannatanu Toomas Likk’i kasuks 1163,98 eurot. Asitõendid:

maksekorraldus

esitada

Harju

Maakohtu

Liivalaia

kohtumaja

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 19.08.2013.a.

SÜÜDISTUS

Igor Karpi süüdistatakse 21 kuriteoepisoodi toimepanemises järgnevalt: 1) 13.11.2012 kell 12:30 kuni 20:00 tungis ta aadressil Niinesaare põik 4-1b, Peetri alevik, Rae vald asuvasse majja ja võttis ära Mirell Kraani tahte vastaselt Mirell Kraani sülearvuti MSI X320-015NL maksumusega 150 eurot 2) 14.11.2012 kell 07:00 kuni 20.00 tungis ta aadressil Salu tee 54, Peetri alevik, Rae vald asuvasse majja ja võttis ära Inga Väkrami tahte vastaselt Inga Väkrami sülearvuti Lenovo ThinPad L430 maksumusega 765 eurot, fotoaparaadi Nikon D40X maksumusega 100 eurot, sülearvuti Samsung maksumusega 150 eurot ja AS-le Meconet Baltic kuuluva sülearvuti HP Compaq 653b C2D P8600 maksumusega 400 eurot, seega kokku vara väärtusega 1415 eurot. 3) 22.11.2012 kell 12:00 kuni 19:00 tungis ta aadressil Ämma tee 33, Iru küla, Jõelähtme vald asuvasse majja ja võttis ära Vello Palgi tahte vastaselt Vello Palgi sülearvuti Dell XPS M12010 seeria number 79H5Z2J maksumusega 500 eurot 4) 26.11.2012 kell 08:00 kuni 17:07 tungis ta aadressil Sirptiiva 7-7, Tallinn asuvasse majja ja võttis ära Vahur Vetevooli tahte vastaselt Vahur Vetevooli sülearvuti Asus maksumusega 400 eurot, sülearvuti Samsung 400 eurot, DVD-mängija Panasonic maksumusega 200 eurot, seega kokku vara väärtusega 1000 eurot 5) 27.11.2012 kell 07:30 kuni 16:46 tungis ta aadressil Kloostrimetsa tee 73-6, Tallinn asuvasse majja ja üritas ära võtta Taavi Ristimäe tahte vastaselt Taavi Ristimäe vara (televiisor LG, mille väärtus ületab 64 eurot), aga ei viinud temast mittesõltuvatel põhjustel kuritegu lõpule 6) 27.11.2012 kell 07:50 kuni 19:10 tungis ta aadressil Veeringu tee 23, Randvere küla, Viimsi vald asuvasse majja ja võtti ära Vladimir Romaško tahte vastaselt Vladimir Romaško televiisori Samsung LED TV 5 maksumusega 599 eurot 7) 28.11.2012 kell 08:00 kuni 17:00 tungis ta aadressil Länneaia tee 5, Randvere küla, Viimsi vald asuvasse majja ja võttis ära Piret Alamaa tahte vastaselt Piret Alamaa televiisori LCD "Philips“ 42 tolli maksumusega 710 eurot, sülearvuti ASUS E3108 maksumusega 800 eurot, fotoaparaadi Canon IXUS 82IS maksumusega 130 eurot, Milwaukee akudrelli C12 PD koos akulaadijaga maksumusega 340 eurot, mobiiltelefoni Nokia E51 imei kood 354193026715727 maksumusega 290 eurot, mobiiltelefoni Samsung SGH-C170 imei kood 356528014945752 koos laadijaga maksumusega 70 eurot, Yyes Saint Laurent meeste tualettvee L ́Hommes Libre maksumusega 50 eurot, Hilfigeri spordikoti maksumusega 70 eurot, meeste käekella "Guess Collection" maksumusega 510 eurot, hõbedase jalaketi maksumusega 30 eurot, hõbedase kaelaketi

maksumusega 40 eurot, naiste kõrvarõngad kollast värvi ja valget värvi kullaga maksumusega 190 eurot, ühe kollasest kullast kõrvarõnga maksumusega 90 eurot, seega kokku vara väärtusega 3320 eurot 8) 29.11.2012 kell 08:50 kuni 18:10 tungis ta aadressil Käokäpa tee 3, Tallinn asuvasse majja ja võttis ära Liliya Ivantšenko tahte vastaselt Liliya Ivantšenko sülearvuti Ordi Enduro 8050 PD Defender klaviatuuri, ID-kaardi lugemisseadme, mäluseade USB arvuti jaoks arvutihiirega maksumusega 200 eurot, taskulambi alumise osa maksumusega 29 eurot, seega kokku vara väärtusega 229 eurot 9) 29.11.2012 kell 06:50 kuni 18:30 tungis ta aadressil Sarapiku tee 12, Leppneeme küla, Viimsi vald asuvasse majja ja võttis ära Urmas Tiku tahte vastaselt Urmas Tiku perforaator-puurvasara Makita HR2811F, mis oli kohvris koos olevate pabediitpuuridega/ 20tk/ maksumusega 300 eurot, ehitusel kasutatava tolmuimeja Kärcher 360i ECO maksumusega 250 eurot, ketaslõikuri Bauckner koos koti ja freesidega maksumusega 100 eurot, talvejope maksumusega 100 eurot, mobiiltelefoni Samsung imei kood 35399901246977 maksumusega 50 eurot, seega kokku vara väärtusega 800 eurot 10) 30.11.2012 kell 06:45 kuni 01.12.2012 kell 07:20 tungis ta aadressil Mäe tee 2, Leppneeme küla, Viimsi vald asuvasse majja ja võttis ära Raul Rummi tahte vastaselt Raul Rummi akudrelli Makita maksumusega 50 eurot, sülearvuti Dell maksumusega 350 eurot, meeste talvejope „Reserved“ maksumusega 25 eurot, konsooli PlayStation 2 maksumusega 95 eurot, seega kokku vara väärtusega 520 eurot 11) 03.12.2012 kell 08:40 kuni 17:20 tungis ta aadressil Tuulmetsa tee 10, Muraste küla, Harku vald asuvasse majja ja võttis ära Hanno Savitschi tahte vastaselt Hanno Savitschi LCD-televiisori Philips mudel nr 32PFL5604H/12 seerianumber VN4E 1004 429505 maksumusega 339 eurot, meeste pööratud nahast tagi maksumusega 120 eurot, seljakoti (saksakeelsete reklaamkirjadega konverentsikott - IDT 2009 Jena/ Weimar) maksumusega 70 eurot, teki maksumusega 20 eurot, meeste lõhnaõli ORIFLAME maksumusega 15 eurot, Hotell Strandi majaveini 2 pudelit maksumusega 25 eurot, 3 pudelit õlut maksumusega 2,07 eurot, sardellid "lihakas" maksumusega 1,65 eurot, verivorstid 500 g maksumusega 1 eurot, 1 kilogrammi juustu maksumusega 4,99 eurot, 1 kilogrammise jõulusaia (Saksamaa) maksumusega 2,89 eurot, jõulukommide paki (Saksamaa) maksumusega 2,5 eurot, ristpeaga kruvikeeraja maksumusega 1,5 eurot, 4 pastapliiatsit maksumusega 2 eurot, AS Starman ZUUM-TV kaardi maksumusega 10 eurot, kaardilugeja Conax maksumusega 40 eurot, niiskuskindla teibi maksumusega 4 eurot, seega kokku vara väärtusega 661.60 eurot 12) 03.12.2012 kell 09:50 kuni 19:07 tungis ta aadressil Käokäpa 3, Tallinn asuvasse majja ja võttis ära Akim Ivantšenko tahte vastaselt Akim Ivantšenko televiisori Panasonic Viera maksumusega 1800 eurot 13) 04.12.2012 kell 07:00 kuni 19:15 tungis ta aadressil Jõekääru tee 12, Patika küla, Rae vald, Harjumaa vald asuvasse majja ja võttis ära Igor Sokolovi tahte vastaselt Igor Sokolovi tööriistade komplekti « Metabo» maksumusega 120 eurot, sülearvuti Fujitsu maksumusega 50 еurot, mälupulga Elisa maksumuseta, seega kokku vara väärtusega 170 eurot 14) 05.12.2012 kell 8:00 kuni 18:03 tungis ta aadressil Karjatse tee 5, Vaskjala küla, Rae vald asuvasse majja ja võttis ära Jaanus Lutsu tahte vastaselt Jaanus Lutsu sülearvuti Dell Laidute 620D maksumusega 150 eurot, mälupulga maksumusega 43 eurot, arvutihiire maksumusega 12 eurot, seega kokku vara väärtusega 205 eurot. 15) 06.12.2012 kell 7:30 kuni 16:30 tungis ta aadressil Ploomipuu puiestee 3, Maardu asuvasse majja ja võttis ära Aivar Joosti tahte vastaselt Aivar Joosti survepesuri K 2.120 maksumusega 69.90 eurot, digitaalse fotokaamera Canon Power Shot A510 maksumusega 50 eurot, suure koti Asics maksumusega 20 eurot, akudrelli Bosch maksumusega 120 eurot, meeste talvesaapad „Timberland“ maksumusega 70 eurot, 2 laulatussõrmust maksumusega 50 eurot tk, kokku summas 100 eurot, sülearvuti Fujitsu-Siemens Amilo koos laadijaga maksumusega 120 eurot, samuti Annika Paadi tahte vastaselt Annika Paadi peenikese kullast kaelaketi maksumusega 50 eurot, kullast ripatsi–risti maksumusega 70 eurot, kullast ripatsi kiviga maksumusega 70 eurot, väikesed kullast kõrvarõngad maksumusega 20 eurot, kaalu „Soehnle“ maksumusega 20 eurot, hõbekäeketi maksumusega 10 eurot, hõbesõrmuse /graveeritud „Tiia 1975“/ maksumusega 10 eurot, hõbesõrmuse /graveeritud „Annika“/ ja trükitud „96“ maksumusega 10 eurot, käekella maksumusega 5 eurot, seega kokku vara väärtusega 814.90 eurot 16) 10.12.2012 kell 14:30 kuni 17:10 tungis ta aadressil Metsa 21-1, Iru küla, Jõelähtme vald asuvasse majja ja võttis ära Oksana Truu tahte vastaselt Oksana Truu sülearvuti HP Mini maksumusega 200 eurot, tahvelarvuti ASUS maksumusega 600 eurot, digitaalse fotoaparaadi Samsung maksumusega 100 eurot, seega kokku vara väärtusega 900 eurot 17) 11.12.2012 kell 14:45 kuni 16:30 tungis ta aadressil Riisika tee 5, Patika küla, Rae vald asuvasse majja ja võttis ära Pille Vahtra tahte vastaselt Pille Vahtra sülearvuti HP Pavillion DV7 nr SCNF944474W maksumusega 400 eurot koos akulaadijaga Hama 40 eurot, kooliseljakoti „No Fear“ maksumusega 10 eurot, milles olid rahakott maksumuseta, mündihoidja maksumusega 5 eurot, raamatukogukaardi Robin Vahtra nimele, fotoaparaadi Sony DSC-H50B maksumusega 100 eurot, mälukaardi maksumusega 32 eurot, kohvri kahe Makita akudrelliga/ komplekt/ laadija seeria number 862911- 5 CL maksumusega 100 eurot, seega kokku vara väärtusega 687 eurot 18) Täpselt tuvastamata ajal kuni 16.12.2012 kell 10:00 tungis ta aadressil Leppsilla tee 3, Leppneeme küla, Viimsi vald asuvasse majja ja võttis ära Tamara Shorycheva tahte vastaselt Tamara Shorycheva televiisori Thompson 26HR3234 BK17TH ZO945015583 maksumusega 150 eurot, sülearvuti Sony Vaio seerianumber 5002633 koos laadimisseadme ja arvutikotiga Targus maksumusega 200 eurot, punast värvi tolmuimeja maksumusega 20 eurot, köögikombain–mikseri Braun maksumusega 30 eurot, elektroonpõrandakaalud EKS maksumusega 10 eurot, 3 pudelit veini «Смородиновый Вереск» maksumusega 3 eurot pudel kogumaksumusega 9 eurot, 1 pudel veini «Тверская брусника» maksumusega 3 eurot, kaks pudelit veini BjaG maksumusega 5 eurot pudel, kokku summas 10 eurot, pudeli veini Calvet maksumusega 10 eurot, pudeli veini Glög maksumusega 5 eurot, pudeli kuldset nõukogude šampust maksumusega 5 eurot, pudeli Metaxat maksumusega 10 eurot, roosa–musta värvi korpusega DVD mängija Supra SDTV–722UT maksumuseta, Elisa modemi maksumusega 5 eurot, kilekoti inglise kaupluse logoga boots, milles oli kolm deodoranti Nivea maksumusega 2 eurot tükk, kokku summas 6 eurot, neli hambapastat Talalcare maksumusega 2 eurot tükk, kokku summas 8 eurot, neli pudelit šampooni Miracle Moist maksumusega 2 eurot tükk, kokku summas 8 eurot, šampooni Family Fresh maksumusega 3 eurot, šampooni Ultra Doux maksumuseta, šampooni Ultra Doux 400 ml maksumuseta, šampooni Latte 300 ml maksumusega 3

eurot, šampooni Ultra Doux 200 ml, maksumuseta, šampooni Shauma maksumuseta, triikraua Tefal maksumuseta, triikraua Bosch maksumusega 10 eurot, punast värvi kohvti maksumuseta, kandikul kolmest esemest koosneva metallserviis maksumusega 10 eurot, 4 metallist teekarpi teega Twinings maksumusega 12 eurot karp, kokku 48 euro eest, seega kokku vara väärtusega 563 eurot 19) 18.12.2012 kell 16:00 kuni 18:00 tungis ta aadressil Räitsaka tee 26, Viti küla, Harku vald asuvasse majja ja üritas ära võtta Ülle Nurste tahte vastaselt Ülle Nurste vara (2 Makita akudrelli, 1 elektridrell, ketassaag, mille väärtus ületab 64 eurot), kuid ei viinud temast mittesõltuvatel põhjustel kuritegu lõpule 20) 19.12.2012 kella 04:44 paiku tungis ta aadressil Pihlapuu tee 6, Leppneeme küla, Viimsi vald asuvasse majja ja võttis ära Toomas Likki tahte vastaselt Toomas Likki integreeritava keraamilise elektripliidi „Electrolux“ EHS 60210 P maksumusega 270 eurot, nõudepesumasina „Electrolux“ ESL 46050 maksumusega 360 eurot, pesumasina „Electrolux“ EWG 14550W maksumusega 450 eurot, ahju „Electrolux“ EOB 63300 X maksumusega 349.20 eurot, seega kokku vara väärtusega 1429.20 eurot 21) 20.12.2012 kell 15:52 kuni 17:11 tungis ta aadressil Räitsaka tee 51 Viti küla, Harku vald asuvasse majja ja võttis ära Voldemar Kullaranna tahte vastaselt Voldemar Kullaranna sülearvuti MSI koos modemiga Mint maksumusega 500 eurot Seega pani Igor Karp toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, süstemaatiliselt, see tähendab KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ivan Revyakinit süüdistatakse selles, et 19.12.2012 kella 17.35 paiku aadressil Raadiku 9, Tallinn müüs ta koos Igor Karbiga Vassili Zyatkovile 650 euro eest Toomas Likkile kuuluva elektripliidi Electrolux EHS 60210 P, nõudepesumasina Elecrolux ESL 46050, pesumasina Electrolux EWG 14550W ja elektriahju Electrolux EOB 63300 X, teades, et need esemed on kuriteo tulemusel omandatud. Nimelt oli Igor Karp need Toomas Likkile kuuluvad esemed väärtusega 1429,20 eurot varastanud 19.12.2012 kella 04:44 paiku aadressilt Pihlapuu tee 6, Leppneeme küla, Viimsi vald. Samuti süüdistatakse teda selles, et 20.12.2012 kella 18.20 paiku aadressil Maakri 23a, Tallinn üritas ta omandada Igor Karbilt sülearvutit MSI koos modemiga Mint, teades, et need esemed on kuriteo tulemusel omandatud. Nimelt oli Igor Karp need Voldemar Kullarannale kuuluvad esemed väärtusega 500 eurot varastanud 20.12.2012 kell 15:52 kuni 17:11 aadressilt Räitsaka tee 51, Viti küla, Harku vald, Harju maakond. Seega pani Ivan Revyakin toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja turustamise vähemalt teist korda, see tähendab KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Igor Karp ei tunnistanud ennast süüdi mitte üheski esitatud kuriteoepisoodis ja seletas järgmist. 09.11.2012 vabanes Igor Karp Tallinna Vanglast tingimisi enne tähtaega. Samal päeval läks pandimajja ostma endale mobiiltelefoni. Pandimaja juures sai tuttavaks Artursi nimelise isikuga, kes oli aktsendi tõttu ilmselt lätlane. Koos Artursiga ostis I.Karp endale mobiiltelefoni, paigaldas sellesse oma kõnekaardi, kasutas seda, kuid telefoninumbrit öelda ei oska. Kõnekaardid numbritega 58460051 ja 58385146 kuulusid Artursile, I.Karp aga helistas nendelt numbritelt vaid siis, kui oli Artursiga koos. Teise inimese kõnekaartide kasutamise kohta seletas I.Karp, et neilt oli võimalik tasuta helistada TELE2 võrku ja kasutada internetti soodsama hinnaga. I.Karp sõidutas Artursi erinevatesse kohtadesse, samuti lubas Artursil tasu eest kasutada temale kuulunud sõiduautot Volvo. Arturs üüris kõrvalmajas tuba, plaanis Eestist ära sõita, seetõttu jättis ta mitmel korral I.Karpi elukohta hoiule esemed, mis läbiotsimisel I.Karpi elukohast ära võeti. Samuti jättis Arturs I.Karpi elukohta oma jalatsid, mis korteri läbiotsimisel ära võeti ja ekspertiisi saadeti. Kinnipidamisel võeti I.Karpilt jalast ära jalatsid ning mõne aja pärast toodi musta värvi botased Merrell, mis leiti sõiduauto läbiotsimisel ja millised kuulusid tegelikkuses Artursile, kuna I.Karpil on jala suurus 41, botased olid aga suurusega ca 44. Kodutehnika kohta, mis I.Karp koos I.Revyakiniga oma sõiduautost garaažiboksi tõstis, seletas I.Karp, et asjad kuulusid Artursile – eelmise päeva õhtul küsis Arturs kasutamiseks I.Karpi sõiduautot, andis tagasi hommikul, ütles, et auto on kodutehnikat täis ja palus võimalusel see maha müüa. I.Karpi ütluste kohaselt ei olnud tema ja I.Revyakini vahel lähedasi suhteid, suhtlus piirdus põhiliselt arvutite hooldamise ja remondiga, I.Karp tõi I.Revyakinile aeg-ajalt Artursi palvel erinevaid arvuteid Windows programmi installeerimiseks ja ümberseadistamiseks. I.Karp seletas kohtule, et kohtueelses menetluses ei ole teda kordagi üle kuulatud, uurija ütles kohe, et kuna I.Karp ei tunnista ennast süüdi, siis ei ole tal I.Karpile küsimusi esitada. Ivan Revyakin ei tunnistanud samuti ennast süüdi talle esitatud süüdistuses ja seletas järgmist. Ta tunneb I.Karpi ligi 5 aastat, I.Karp on I.Revyakini tuttavate tuttav. Kuna I.Revyakin tegeleb koos isaga arvutitehnika remontimisega, tõi I.Karp talle 2-3 korral remonti sülearvuteid. Samuti laenas I.Revyakin talt kuni 20.12.2012 50 eurot. Umbes 18.-19.12.2012 pakkus I.Karp I.Revyakinile kodutehnikat, ütles, et sõber müüb hiljuti ostetud Electrolux firma nõudepesumasinat, pesumasinat, ahju ja pliiti. Esemed asusid I.Karpi sõiduauto pagasiruumis. Ta tuli I.Revyakini juurde sinist värvi, universaal-tüüpi sõiduautoga Volvo, I.Revyakin aga ütles, et tal endal pole kodutehnikat vaja, kuid ta võib leida inimese, kes soovib osta. Mõne aja pärast nad said Keskturu juures uuesti kokku, sinna tuli ka I.Revyakini tuttava väimees Zyatkov ja nad sõitsid koos Lasnamäel asuva garaažiboksi juurde ja tõstsid I.Karpi sõiduautos olnud kodutehnika garaažiboksi. I.Revyakin seletas, et ta esemeid üle ei vaadanud ja läbilõigatud voolikuid ega juhtmeid ei näinud. Nad said tehnika eest raha ja I.Karp viis ta tagasi tööle. 20.12.2012 I.Revyakini ja I.Karpi vahel toimunud telefonikõnes käis jutt ühest sülearvutist, mille I.Karp pidi I.Revyakinile tooma Windowsi programmi paigaldamiseks, mis puudutab juttu rahast, siis selle all oli mõeldud rahasummat, mida

I.Revyakin oli I.Karpile võlgu. Samal päeval pidid nad kokku saama, et jõuda kokkuleppele, kui palju jääb I.Revyakin võlgu, arvestades töö eest maksmisele kuuluvat summat. Nad ei jõudnud aga milleski kokku leppida, kuna 2 minuti pärast tuli kohale politsei ja pidas nad mõlemad kinni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Esmalt toob kohus välja oma põhjendused Igor Karpile 21 varguse toimepanemises esitatud süüdistuse tõendamise osas ning seejärel annab hinnangu Ivan Revyakinile KarS § 202 lg 2 p 2 järgi inkrimineeritud süüdistuse paikapidavusele. Kuulanud üle süüdistatava I.Karpi, kannatanud, tunnistajad ja uurinud kõiki selles osas esitatud tõendeid kogumis, asub kohus seisukohale, et I.Karpi süü kõigis temale inkrimineeritud kuriteoepisoodides on tõendamist leidnud nii iga konkreetse kuriteoepisoodi kohta esitatud tõenditega, kui ka kriminaalasjas kogutud tõendite kogumiga. Enne kohtule esitatud tõendite analüüsimist peab kohus vajalikuks anda hinnangu süüdistatava I.Karpi kohtulikul uurimisel antud ütlustes avaldatud kaitseversiooni usaldusväärsusele. Peaaegu kõigis kuriteoepisoodides, välja arvatud episoodid nr 7 ja nr 18, on tõendina esitatud jälitusprotokoll (IV k, tl 124135), mis sisaldab abonentnumbrite 58460051 ja 58385146 positsioneerimisel, varjatud jälgimisel ja nendelt tehtud kõnede salajasel pealtkuulamisel kogutud teavet. Kohus leiab, et süüdistatava I.Karpi kohtulikul uurimisel esitatud versioon, mille kohaselt mõlemad telefoninumbrid kuulusid Artursi nimelisele isikule, on paljasõnaline ega vasta tõele. On oluline märkida, et I.Karp tuli vastava kaitseversiooniga välja alles siis, kui kriminaalasi jõudis kohtumenetluse staadiumisse. Süüdistatava väide nagu poleks teda kordagi kohtueelses menetluses üle kuulatud, on väär. Prokuröri taotlusel avaldas kohus süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütluste lõigu, millest on näha, et I.Karp avaldas, et ta ei soovi anda ütlusi. Kahtlustataval/süüdistataval on tulenevalt KrMS § 7 lg-s 2 sätestatud süütuse presumptsioonist vaieldamatu õigus mitte anda enda vastu ütlusi, sealhulgas on tema otsustada, et ta esitab oma kaitseversiooni alles kohtuistungil, kuid seejuures peab ta selle kinnitamiseks esitama omapoolseid tõendeid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et juhul, kui süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (3-1-1-94-05, 3-1-1-85-07). I.Karp ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks versiooni, et telefoninumbrite 58460051 ja 58385146 valdajaks pole mitte tema, vaid keegi lätlane Arturs. Samuti ei ole I.Karp millegagi kinnitanud, et kohtueelses menetluses ekspertiisi objektiks olnud jalatsid Merrell ja Adidas oleks kuulunud samale isikule ning et I.Karpi elukohas teostatud läbiotsmisel äravõetud ja kannatanute poolt äratuntud esemed oleks I.Karpi elukohta toonud jällegi Arturs. I.Karp ei osanud teatada kohtule ei isiku perekonnanime ega tema asukohta, asjaolud, millistel nad tuttavaks said, tekitavad samamoodi kahtlusi. Isik, kes I.Karpi ütluste kohaselt viibis ajavahemikul 09.11.2012 kuni 20.12.2012 pidevalt tema kõrval, kadus jäljetult vahetult enne I.Karpi politsei poolt kinnipidamist, jättes autosse vaid botased, milliseid ta kandis varguste toimepanemise ajal. Samas nähtub Tele2 päringu vastusest (IV k, tl 138), et abonentnumber 58460051 aktiveeriti 09.11.2012, s.o päeval, mil I.Karp vabanes Tallinna Vanglast ja tema enda ütluste kohaselt läks soetama endale mobiiltelefoni koos sim-kaardiga. Jälitusprotokollist tulenevalt hakkas I.Karp aktiivselt kasutama nimetatud telefoninumbrit alates 09.11.2012 ning ajavahemikul 09.11.2012 kuni 11.12.2012 teostas ta sellelt numbrilt 51 kõnet oma vennale Vadim Ovsjanknile ja 26 kõnet emale Veera Ovsjankinale. Vastavalt jälitustoimingutega saadud teabele kasutas abonentnumber 58460051 ajavahemikul 09.11.2012 kuni 14.11.2012 IMEI-koodi 35826203697024 ning selle IMEI-koodi kõnedeeristusest nähtub, et seda koodi kasutas ka abonentnumber 58385146, mida vastavalt Tele2 päringu vastusele (IV k, tl142) aktiveeriti 14.11.2012.a. Jälitusprotokolli kohaselt olid ka 6 pealtkuulatud telefonikõnet teostatud I.Karpi poolt 20.12.2012 numbrilt 58460051. Kohtupraktikas on korduvalt märgitud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid 3-1-1-74-05, 3-1-1-61-08). I.Karp andis ütlusi, et tal endal oli ka mobiiltelefon koos SIMkaardiga, kuid selle numbrit ei osanud ta kohtule nimetada, samuti ei osanud ta loogiliselt põhjendada, miks pidi ta sellisel juhul kasutama helistamiseks teise isiku mobiiltelefoni. Ebatõenäoline on I.Karp väide nagu oleks jalatsid Merrell ja Adidas kuulunud Artursile. I.Karpi kinnipidamisprotokollist nähtuvalt olid tal 20.12.2012 kinnipidamisel jalas musta värvi talvebotased (IV k, tl 61) ning pruuni värvi jalatsid Adidas leiti ja võeti ära I.Karpi elukohas, aadressil Majaka 23-10/5 teostatud läbiotsimise käigus (IV k, tl 71-74). Läbiotsimisel leitud jalatsite Adidas äravõtmisel lähtuti Vadim Ovsjankinilt – I.Karpi vennalt pärinevast infost, et neid jalatseid kandis I.Karp. Sama läbiotsimise protokolli kohaselt oli läbiotsimise tulemusel äravõetud esemed (televiisor, käekell, DVD

mängija, alkohol jne) korterisse toonud I.Karp. Kohtule jääb arusaamatuks, miks oli Artursil vaja hoida oma isiklikku vara, eriti jalatseid, I.Karpi elukohas ja sõiduautos ning omakorda, miks pidi I.Karp nõus olema võtma hoiule võhivõõra inimese vara. Selline I.Karpi väide on ebatõenäoline ja väheusutav. Seega sarnaselt prokuröri seisukohaga leiab kohus, et edasisel tõendite analüüsimisel lähtub kohus tuvastatust, et telefoninumbrid 58460051 ja 58385146, jalatsid Merrell ja Adidas kuulusid I.Karpile ning et I.Karpi elukohast läbiotsimisel äravõetud esemed olid tema poolt toodud. Edasi refereerib kohus igas kuriteoepisoodis kogutud tõendeid, andes neile hinnangu I.Karpi süüdistuse tõendatuse aspektis. 1.kuriteoepisood 13.11.2012 kell 12.30 kuni 20.00 kannatanu Mirell Kraan Niinesaare põik 4-1b Peetri alevik Rae vald Aadressil Niinesaare põik 4-1b Peetri alevik Rae vald asetleidnud varguse fakti kinnitas Mirell Kraan elektroonkirjas (IV tl 191), mille kohaselt varastati talt sülearvuti koos laadija ja Elisa netipulgaga. Vargusega kaasnenud sissemurdmise tunnuseid kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll (I k, tl 70-71). Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt leiti jalatsijälgi, mida talletati želatiinkiledele. Avastatud jalatsijälgede vaatluse käigus (asitõendi vaatlusprotokoll III k, t.l.94-95) tuvastati, et jäljed on moodustunud jalatsite tallaosade reljeefsete mustritega, milledes on kujunenud erinevate kujudega ja mõõtmetega elemendid. Jalatsijälgedes kujunenud elementide piirjooned ja jalatsi talla mustri detailid on eristatavad. Tõmmiskilele nr 1 jäädvustatud jälg on moodustunud vasaku jala jalatsiga, milles on näha pooltallaosa ja kontsaosa muster. Tõmmiskilele nr 2 jäädvustunud jäljes on kujunenud jalatsi kontsaosa muster. Asitõendi vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et mustrid on sarnased. Kuriteo toimepanemise erinevatest kohtadest leitud jalatsijälgede vaatlusprotokollist nähtuvalt (III tl 161-168) vaadeldi kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 leitud jalatsijälgi ja nende võrdlemisel esineb tallamustrite ilmselge sarnasus. Sellest saab järeldada, et kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 kirjeldatud vargused on toime pannud üks ja sama isik. Jälitusprotokolli kohaselt (IV k, tl 126) teostas I.Karp abonentnumbrilt 58460051 13.11.2012 kell 17.16, s.o varguse toimepanemise ajal, kõne, asudes 613C-Moigu masti all, mis asub Mõigu 3 Tallinnas ja mille leviala on suunaga sündmuskoha poole ja selle leviala katab sündmuskohta. Kohus märgib, et I.Karp ei ole kohtule esitanud muid põhjusi, mis õigustaksid tema viibimist varguse toimepanemise koha vahetus läheduses, mistõttu on kohtul alust, arvestades kõiki selles kuriteoepisoodis olemasolevaid tõendeid kogumis, järeldada, et kannatanu Mirell Kraanile kuuluva vara varguse pani toime I.Karp. 2.kuriteoepisood 14.11.2012 kell 07.00 kuni 20.00 kannatanu Inga Väkram Salu tee 54 Peetri alevik Rae vald Kannatanu Inga Väkram on andnud kohtule ütlusi, et temale kuuluvas elumajas on toimunud süüdistuses märgitud ajal vargus, varastati sülearvutid ja fotoaparaat, koju naasmisel avastas ta sissemurdmise ja suure meesterahva jalatsijäljed. Kannatanu ütlusi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll (I k, tl 85-86), millest nähtuvalt leiti sündmuskohalt jalatsijälje taolised fragmendid. Asitõendi – jälje fragmendi - vaatlusprotokolli kohaselt (III k, tl 97-98) jälg on moodustunud jalatsi tallaosa reljeefse mustriga, milles on kujunenud erinevate kujudega ja mõõtmetega elemendid. Jalatsijäljes kujunenud elementide piirjooned ja jalatsi talla mustri detailid on eristatavad. Erinevatest sündmuskohtadest leitud jalatsijälgede vaatlusprotokollist nähtuvalt (III tl 161-168) vaadeldi kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 leitud jalatsijälgi ja nende võrdlemisel esineb tallamustrite ilmselge sarnasus. Sellest saab järeldada, et kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 kirjeldatud vargused on toime pannud üks ja sama isik. Jälitusprotokolli kohaselt (IV k, tl 125) tuli I.Karpi kasutuses olnud abonentnumbrile 58385146 sisse kõne 14.11.2012 kell 17.55, mis oli varguse toimepanemise aeg, ning I.Karp asus kõne vastuvõtmisel 613C-Moigu masti all, mis asub Mõigu 3 Tallinnas ja mille leviala on suunaga sündmuskoha poole ja selle leviala katab sündmuskohta. Sarnaselt eelmise kuriteoepisoodiga märgib kohus, et kuna I.Karp ei ole kohtule esitanud muid põhjusi, mis õigustaksid tema viibimist varguse toimepanemise koha vahetus läheduses, on kohtul alust, arvestades teisi eelpool nimetatud tõendeid kogumis, järeldada, et kannatanu Inga Väkramile kuuluva vara varguse pani toime I.Karp. 3.kuriteoepisood 22.11.2012 kell 12.00 kuni 19.00 kannatanu Vello Palk Ämma tee 33 Iru küla Jõelähtme vald Kannatanu Vello Palk on andnud kohtule ütlusi, et temale kuuluvas elumajas on toimunud süüdistuses märgitud ajal vargus, varastati sülearvuti Dell, majja tungiti sisse rõduukse lõhkumise teel. Kannatanu ütlusi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll (I k, tl 99-100), millest nähtuvalt leiti sündmuskohalt jalatsijälje fragmendid, mis talletati želatiinkiledele. Asitõendi – jälje fragmendi - vaatlusprotokolli kohaselt (III k, tl 100-101) jäljed on moodustunud jalatsite tallaosade reljeefsete mustritega, mis on sarnased. Jalatsijälgedes kujunenud erinevate kujudega ja mõõtmetega elementide piirjooned ja jalatsi talla mustri detailid on eristatavad. Jalatsijäljes kujunenud elementide piirjooned ja jalatsi talla mustri detailid on eristatavad. Tõmmiskiledele nr1,3 jäädvustatud jäljed on moodustunud parema jala jalatsiga, milledes on kujunenud pooltallaosade mustrid. Tõmmiskilele nr 2 jäädvustatud jälg on moodustunud vasaku jala jalatsiga, milles on kujunenud pooltallaosa ja kontsaosa muster. Erinevatest sündmuskohtadest leitud jalatsijälgede vaatlusprotokollist nähtuvalt (III tl 161-168) vaadeldi kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 leitud jalatsijälgi ja nende võrdlemisel esineb tallamustrite ilmselge sarnasus. Sellest saab järeldada, et kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 kirjeldatud vargused on toime pannud üks ja sama isik. Jälitusprotokolli kohaselt (IV k, tl 126) teostas I.Karpi kasutuses olnud abonentnumber 58460051 22.11.2012 kuni 15.05, asudes 7182-Pallasti2 tugijaama levialas, mis asub Majaks 12 Tallinnas; alates 17.25 kuni 17.37 teostas sama abonentnumber kõned 709A-Tln-Aegna, 7091-Tln-Aegna, 709B-Tln-Aegna ja 051CSinimae tugijaamade levialas, asukohaga Priisle tee 4 Tallinnas ja leviala asub sündmuskoha läheduses ja alates 18.37 taas Pallasti tugijaama levialas. Mast 709A-Tln-Aegna leviala on suunaga sündmuskoha poole ja sündmuskoht jääb leviala piirile. Kohus märgib, et kirjeldatud kõned teostas I.Karp ajavahemikul, mis langeb kokku varguse toimepanemise ajaga

ning analoogselt eelmiste kuriteoepisoodidega, kuna I.Karp ei ole kohtule esitanud muid põhjusi, mis õigustaksid tema viibimist varguse toimepanemise koha vahetus läheduses, on kohtul alust, arvestades teisi eelpool nimetatud tõendeid kogumis, järeldada, et kannatanu Vello Palgale kuuluvas elumajas asetleidnud varguse pani toime I.Karp. 4.kuriteoepisood 26.11.2012 kell 08.00 kuni 17.07 kannatanu Vahur Vetevool Sirptiiva 7-7 Tallinn Kannatanuna ülekuulatud Vahur Vetevool kinnitas, et aadressil Sirptiiva 7-7 Tallinnas pandi toime vargus, kaduma läksid sülearvutid, DVD-mängija, majja tungiti sisse hoovipoolse ukse lõhkumise teel. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt (I k, tl 112-113) sündmuskohal tuvastati põrandal, rõduukse ja toas oleva diivani esisel põrandaosal pinnase manustusjäljed, milles sisalduvad tallamustri elemendid, jäljed fikseeriti želatiinkiledele. Asitõendi – jalatsijälje fragmentide vaatlusprotokolli kohaselt (III k, tl 103-104) tuvastati nende vaatlusel, et jäljed on moodustunud jalatsite tallaosade reljeefsete mustritega, milledes kujunenud erinevate kujudega ja mõõtmetega elementide piirjooned ja jalatsi talla mustri detailid on eristatavad. Jäljed on moodustunud parema ja vasaku jala jalatsitega, milledes on kujunenud pooltallaosade ja kontsaosade mustrid, tuvastati, et mustrid on sarnased. Jalatsijälgede vaatlusprotokollist nähtuvalt (III tl 161-168), mille käigus vaadeldi ja võrreldi kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 leitud jalatsijälgi, esineb tallamustrite ilmselge sarnasus. Sellest saab järeldada, et kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 kirjeldatud vargused on toime pannud üks ja sama isik. Jälitusprotokolli kohaselt (IV k, tl 127) teostas I.Karp telefoninumbrilt 58460051 kõned vahetult pärast varguse toimumist, asudes 444B-Teletorn masti all, mis asub sündmuskoha vahetus läheduses. Analoogselt eelmiste kuriteoepisoodidega seonduvalt tuvastatule on kohus seisukohal, et kõik selles kuriteoepisoodis esitatud tõendid nende kogumis annavad alust järeldada, et selle varguse pani toime I.Karp. 5.kuriteoepisood 27.11.2012 kell 07.30 kuni 16.46 kannatanu Taavi Ristimäe Kloostrimetsa tee 73-6 Tallinn Selles kuriteoepisoodis on I.Karpile esitatud süüdistus varguse katse toimepanemises. Kannatanu Taavi Ristimäe kinnitas kohtuistungil, et süüdistuses märgitud ajal murti sisse tema korterisse, kuna enne kella 17.00 hakkas tööle valvesüsteem, mis edastab selle kohta omanikule sõnumi. Korteri ülevaatusel märkas kannatanu, et püüti varastada televiisorit, kuna see oli nihutatud vasakule. Ütluste andmisel seletas kannatanu, et valvesüsteemi tööle rakendumisel tekib ka helisignaal, mida kindlasti kuuleb ka ruumi sissetungija ja mis on niivõrd tugev, mis muudab ruumis viibimise talumatuks. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt (I k, tl 122-123) tuvastati televiisori all põrandal pindmised jalatsijäljed ja talletati need želatiinpõhjaga tõmmiskiledele. Jalatsijälgede vaatlusel (asitõendi vaatlusprotokoll III k, tl 106-107) tuvastati, et jäljed on moodustunud jalatsite tallaosade reljeefsete mustritega, milledes kujunenud erinevate kujudega ja mõõtmetega elementide piirjooned ja jalatsi talla mustri detailid on eristatavad. Jalatsijälgede vaatlusprotokollist nähtuvalt (III tl 161-168), mille käigus vaadeldi ja võrreldi kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 leitud jalatsijälgi, esineb tallamustrite ilmselge sarnasus. Sellest saab järeldada, et kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 kirjeldatud vargused on toime pannud üks ja sama isik. Sündmuskoha vaatlusprotokollist tulenevalt avastati televiisori pinnal vasakul allpool puutejäljed, nende pealt võeti proov DNA vatitikkudele. DNA ekspertiisi käigus proovi uurinud ekspert andis arvamuse, et sellest proovist saadi DNA analüüsil täisprofiili, mis on pärit enam kui ühelt isikult ning selles segaproovis ei saa välistada Igor Karpilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Ekspertiisiaktile lisatud selgituste kohaselt tähendab tõenäolises vormis antud vastus seda, et segaprofiilis on esindatud kõik võrdlusisikul esinevad alleelid (IV k, tl 53-55). Jälitusprotokolli kohaselt (IV k, tl 127) teostas I.Karp telefoninumbrilt 58460051 kell 17.23, s.o vahetult pärast varguskatse toimepanemist kõne, asudes 444BTeletorn masti all, mis asub Kloostrimetsa 58a Tallinnas. Seega on tuvastatud, et I.Karp viibis süüdistuses märgitud ajal sündmuskoha vahetus läheduses ning arvestades kõiki arutatavat kuriteoepisoodi puudutavaid tõendeid kogumis, leiab kohus, et kuriteo pani toime I.Karp. 6.kuriteoepisood 27.11.2012 kell 07.50 kuni 19.10 kannatanu Vladimir Romaško Veeringu tee 23 Randvere küla Viimsi vald Kannatanu Vladimir Romaško andis kohtule ütlusi, et 27.11.2012 tungiti temale kuulunud suvilasse akna kaudu sisse ja varastati ära televiisor Samsung. Visuaalsel vaatlusel avastas kannatanu aknalaual ja põrandal räpased jalatsijäljed. Kannatanu ütlusi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll (I k, tl 152-153). Jalatsijälgede vaatlusprotokolli kohaselt (III k, tl 110-111) olid jäljed moodustunud jalatsite tallaosade reljeefsete mustritega, milledes kujunenud erinevate kujudega ja mõõtmetega elementide piirjooned ja jalatsi talla mustrid detailid on eristatavad. Jälgedes kujunenud mustrid on sarnased. Kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 leitud jalatsijälgede võrdlemisel (jalatsijälgede vaatlusprotokoll III tl 161168) esineb uuritud jalatsite tallamustrite ilmselge sarnasus. Sellest saab järeldada, et kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 kirjeldatud vargused on toime pannud üks ja sama isik. Jälitusprotokolli kohaselt (IV k, tl 127) teostas I.Karp telefoninumbrilt 58460051 kuriteo toimepanemise ajal kõned, asudes Karmu 390B ja 390A-Karmu masti all, mast asub Vana-Narva mnt 20 Maardu, mis on sündmuskohast vaid mõne kilomeetri kaugusel. Refereeritud tõendite kogumi pinnalt asub kohus seisukohale, et ka selle varguse pani toime I.Karp. 7.kuriteoepisood 28.11.2012 kell 08.00 kuni 17.00 kannatanu Piret Alamaa Länneaia tee 5 Randvere küla Viimsi vald Kannatanu kinnitas kohtuistungil antud ütlustes, et süüdistuses märgitud ajal toimus tema elumajas vargus, varastati sülearvuti, televiisor, fotoaparaat, mobiiltelefonid, akudrell, tualettvesi jne.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt (II k, tl 1-3) avastati verandatrepi ees maapinnal ja veranda põrandal jalatsi süvendjäljed, samuti avastati toas põrandal pindmine jalatsijälje fragment, mis talletati želatiinpõhjaga tõmmiskiledele. Jalatsijälgede vaatlusel (asitõendi vaatlusprotokoll III k, tl 114-115) tuvastati, et jäljed on moodustunud jalatsite tallaosade reljeefsete mustritega, milledes kujunenud erinevate kujudega ja mõõtmetega elementide piirjooned ja jalatsi talla mustri detailid on eristatavad. Süvendjäljed on moodustunud parema ja vasaku jala jalatsitega, milledes on kujunenud pooltallaosade ja kontsaosade mustrid. Jälgedes kujunenud mustrid on sarnased. Kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 leitud jalatsijälgede võrdlemisel (jalatsijälgede vaatlusprotokoll III tl 161-168) esineb uuritud jalatsite tallamustrite ilmselge sarnasus. Sellest saab järeldada, et kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 kirjeldatud vargused on toime pannud üks ja sama isik. Kohtuistungil kinnitas kannatanu Piret Alamaa kohtule samuti asjaolu, et osa varastatud esemeid tagastati talle. Ristküsitluse käigus talle esitatud asitõendi vaatlusprotokollile lisatud fototabelite järgi tundis ta tagasi saadud esemed ära ja tunnistas need temale kuuluvaks. I.Karpi elukohas, aadressil Majaka23-10/5 Tallinn teostatud läbiotsimisprotokolliga (IV k, tl 72), asitõendi vaatlusprotokolliga (IV k, tl 152-153) ja kannatanu Piret Alamaa allkirjaga esemete tagasisaamise kohta (IV k, tl 154) on tõendatud, et kannatanule kuuluvad ja tema elumajast varastatud asjad leiti I.Karpi korterist. Seega on kohus seisukohal, et nimetatud tõenditega on I.Karpi süü arutatavas kuriteoepisoodis tõendamist leidnud täielikult. 8.kuriteoepisood 29.11.2012 kell 08.50 kuni 18.10 kannatanu Lilya Ivantšenko Käokäpa tee 3 Tallinn Kannatanu Lilya Ivantšenko andis kohtule ütlusi, et aadressil Käokäpa tee 3 Tallinn pandi toime vargus kahel korral – 29.11.2012 ja 03.12.2012. 29.11.2012 avastas ta varguse esimesena selle järgi, et akna kõrval asunud laual pealt läks kaduma arvuti Ordi. Elumajja tungiti sisse akna lõhkumise teel. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt (II k, tl 54-55) avastati jalatsijäljed alljärgnevalt: maja juures Käokäpa tee poolt maja poole lumes avastati jalatsijälgede rada, sama mustriga jalatsijäljed olid ka ümber maja, jalatsijälje fragment avastati abiruumi ukse juures maas ja akna juures lume peal. Jalatsijälgede vaatlusel (asitõendi vaatlusprotokoll III k, tl 119-120) tuvastati, et jäljed on moodustunud jalatsite tallaosade reljeefsete mustritega, milledes kujunenud erinevate kujudega ja mõõtmetega elementide piirjooned ja jalatsi talla mustri detailid on eristatavad. Parema ja vasaku jala jalatsitega moodustunud jälgedes on kujunenud pooltallaosade, vaheosade ja kontsaosade mustrid, mis on sarnased. Kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 leitud jalatsijälgede võrdlemisel (jalatsijälgede vaatlusprotokoll III tl 161168) esineb uuritud jalatsite tallamustrite ilmselge sarnasus. Sellest saab järeldada, et kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 kirjeldatud vargused on toime pannud üks ja sama isik. Jälitusprotokolli kohaselt (IV k, tl 127) teostas I.Karp telefoninumbrilt 58460051 kell 15.57, s.o kuriteo toimepanemise ajal, kõne, asudes 444A-Teletorn masti all. Nimetatud mast asub Kloostrimetsa teel 58a Tallinnas ja on suunatud sündmuskoha poole ning selle levi katab Käokäpa tee 3. Kohus leiab seega, et I.Karpi süü arutatavas kuriteoepisoodis on eelpool toodud tõenditega leidnud tõendamist täielikult. 9.kuriteoepisood 29.11.2012 kell 06.50 kuni 18.30 kannatanu Urmas Tikk Sarapiku tee 12 Leppneeme küla Viimsi vald Kannatanu Urmas Tikk andis kohtule ütlusi selle kohta, et süüdistuses märgitud kuupäeval, jõudes õhtul koju, avastas ta, et värav ja saunauks on lahti murtud, majast varastati tööriistad, mobiiltelefon, talvejope. Kannatanu ütlusi varguse toimumise kohta kinnitab sündmuskoha vaatlus (vaatlusprotokoll II k, tl 69-70), mille käigus avastati majja sissetungimise jäljed. Jälitusprotokolli kohaselt (IV k, tl 127) viibis I.Karp ajavahemikul, mil kannatanu elumajas pandi toime vargus, sündmuskoha läheduses, teostades telefoninumbrilt 58460051 kõnesid, asudes 012B-Pirita (asub Regati 1 Tallinnas) ja 444A-Teletorn masti all (asub Kloostrimetsa 58a Tallinnas), mis on suunatud sündmuskoha poole. Sellest kohus järeldab, et kõnealuse varguse pani toime I.Karp. 10.kuriteoepisood 30.11.2012 kell 06.45 kuni 01.12.2012 kell 07.20 kannatanu Raul Rumm Mäe tee 2 Leppneeme küla Viimsi vald Kannatanu Raul Rumm kinnitas kohtuistungil antud ütlustes, et pärast 01.12.2012 koju naasmist avastas ta lõhutud välisukse, mis oli suletud kangiga ja varguse toimepanemisele viitavad tunnused - varastati tööriistad, sülearvuti, jope. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt (II k, tl 84-86) avastati uksel ja ukseraamil sissemurdmise jäljed ja magamistoa põrandal jalatsijälje fragment. Vastavalt asitõendi – jalatsijälje – vaatlusprotokollile (III k, tl 122-123) on jälg moodustunud vasaku jala jalatsi pooltallaosa reljeefse mustriga, milles kujunenud erinevate kujudega ja mõõtmetega elementide piirjooned ja jalatsi talla mustri detailid on eristatavad. Kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 leitud jalatsijälgede võrdlemisel (jalatsijälgede vaatlusprotokoll III tl 161-168) esineb uuritud jalatsite tallamustrite ilmselge sarnasus. Sellest saab järeldada, et kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 kirjeldatud vargused on toime pannud üks ja sama isik. Kohtuistungil kinnitas kannatanu kohtule, et osa varastatud esemeid tagastati talle. Ristküsitluse käigus talle esitatud asitõendi vaatlusprotokollile lisatud fototabelite järgi tundis ta tagasi saadud esemed ära ja tunnistas need temale kuuluvaks. Kannatanu Raul Rummi ütluste kohaselt asusid kohvris samad kruvid, mida ta kasutas mõni aeg enne vargust põrandalaudude paigaldamisel (kohtuistungiprotokolli lk 12). I.Karpi sõiduautos teostatud läbiotsimisprotokolliga (IV k, tl 85), asitõendi – akudrelli Makita ja kohvri - vaatlusprotokolliga (I k, tl 34-38) on tõendatud, et kannatanule kuuluvad ja tema elumajast varastatud asjad leiti I.Karpi sõiduautost. Seega on kohus seisukohal, et nimetatud tõenditega on I.Karpi süü arutatavas kuriteoepisoodis tõendamist leidnud täielikult.

Kõrvutades omavahel kuriteoepisoodides nr 1- 10 eelpool toodud tõendeid ja analüüsides neid kogumis, asub kohus seisukohale, et neid tuleb käsitleda mitte üksnes konkreetse eraldivõetava kuriteosündmuse suhtes, vaid puutuvalt kõikidesse kuriteoepisoodidesse tervikuna. Nimelt on kohus tuvastanud kuriteoepisoodides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 leitud jalatsijälgede võrdlemisel (jalatsijälgede vaatlusprotokoll III tl 161-168) nende ilmselget sarnasust ja järeldanud, et nendes kuriteoepisoodides kirjeldatud vargused pani toime üks ja sama isik. Seejuures esinevad sündmustes nr 1 – 10 esitatud tõendite analüüsimisel asjaolud, mis kohtu arvates seostavad kõik mainitud kuriteoepisoodid omavahel. Näiteks leiti I.Karpilt kannatanu Piret Alamaa (kuriteoepisood nr 7) ja Raul Rummi (kuriteoepisood nr 10) elumajast varastatud esemed tema elukohast ja sõiduautost; sündmuskohal, aadressil Kloostrimetsa 73-6 (kuriteoepisood nr 5) televiisorilt võetud DNA proov sisaldab tõenäoliselt Igor Karpi DNA-d; kuriteoepisoodi nr 9 ja nr 10 puhul väärib tähelepanu fakt, et nii teo toimepanemise koht ( Leppneeme küla Viimsi vald), kui ka varastatud esemete loetelu (tööriistad, talvejope) on mõlemal juhul samad, kusjuures vargus leidis aset ajaliselt üksteise järel; jälitusprotokolliga kogutud teave viitab selgelt sellele, et ajal, mil kannatanute elukohast pandi toime vargus, viibis I.Karp kas sündmuskoha vahetus läheduses või suunaga sündmuskoha poole. Seetõttu kohus leiab, et isikuks, kes pani toime kuriteoepisoodides nr 1 kuni 10 kirjeldatud vargused, on I.Karp. 11.kuriteoepisood 03.12.2012 kell 08.40 kuni 17.20 kannatanu Hanno Savitsch Tuulmetsa tee 10 Muraste küla Harku vald Kannatanu Hanno Savitsch andis kohtule ütlusi, millest nähtub, et temale kuuluvas elumajas pandi 03.12.2012 toime vargus, varastati televiisor, nahktagi ja muud asjad. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt (II k, tl 101-103) avastati sündmuskohal kööki siseneva käigu kõrval põrandal oleva olmetolmu ärastusjälg, mida vastavalt asitõendi vaatlusprotokollile (III k, tl 125-126) vaadeldi ning tuvastati, et jälg on moodustunud jalatsi tallaosa reljeefse mustriga, milles kujunenud erinevate kujudega ja mõõtmetega elementide piirjooned ja jalatsi talla mustri detailid on eristatavad. Jäljes on kujunenud jalatsi pooltallaosa ja kontsaosa muster. Asitõendi vaatlusprotokollist tulenevalt (III k, tl 158-160) vaadeldi sündmuskohal leitud jalatsijälge koos I.Karpi jalast kinnipidamisel võetud musta värvi jalatsitega Merrell ning nende võrdlemisel esineb jalatsi tallaosa ja kontsaosa mustrite ilmselge sarnasus. Kohtuistungil kannatanu poolt antud ütluste kohaselt sai ta osa varastatud esemeid tagasi. Ristküsitluse käigus talle esitatud asitõendi vaatlusprotokollile lisatud fototabelite järgi tundis ta tagasi saadud esemed ära ja tunnistas need temale kuuluvaks. I.Karpi elukohas, aadressil Majaka 23-10/5 Tallinn teostatud läbiotsimisprotokolliga (IV k, tl 72-83), asitõendite vaatlusprotokolliga (I k, tl 176-180) ja kannatanu allkirjaga varastatud asjade tagasisaamise kohta (IV k, tl 159) on tõendatud, et kannatanule kuuluvad ja tema elumajast varastatud asjad leiti I.Karpi korteris. Jälitusprotokolli kohaselt (IV k, tl 125) teostas I.Karp telefoninumbrilt 58385146 03.12.2012 kell 05.45, s.o kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kõne, asudes 071B-Suurupi masti all. Nimetatud masti asukoht on Suurupi, Harju vald ja selle leviala on suunaga sündmuskoha poole ning levi katab sündmuskohta. Analoogselt varem arutatud kuriteoepisoodidega ei ole I.Karp kohtule esitanud põhjusi, mis õigustaksid tema viibimist varahommikul väljaspool Tallinna piire, mistõttu on kohus seisukohal, et see on vahetult seotud varguse toimepanemisega. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Jaan Tahk andis ütlusi, et 03.12.2012.a rookis ta varahommikul oma maja ees lund ja nägi talle tundmatut meesterahvast, kelles ta hiljem tundis ära I.Karpi. Meesterahvas suundus Tuulmetsa tee suunas väga kindla sammuga. Tunnistaja seletas, et kuna ühistu territoorium on kinnine ning ta ei ole sarnast naabrimeest varem näinud, hakkas ta vaatama jälgi ja selgus, et meesterahvas tuli tagumisest aiaväravast sisse, tegi ühistu territooriumile ringi peale ja territooriumilt lahkumiseks Tuulmetsa tee suunas läks ta läbi naabrite krundi, kes kasutavad sellel olevat maja suvilana. Jäljed olid ümber maja ja ühe kilega kaetud akna kilesse oli tehtud auk, et majja sisse vaadata. Mõne aja pärast sai tunnistaja teada, et samal päeval oli Tuulmetsa teel toime pandud vargus. Jälgi ajades märkas tunnistaja ka autojälgi. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka äratundmiseks esitamise protokoll (IV k, tl 112-113), mille kohaselt tundis tunnistaja Jaan Sahk 22.03.2012 teostatud äratundmise käigus I.Karpi ja seletas, et tegemist on sama meesterahvaga, kes 03.12.2012 kella 08.00 paiku viibis Ohaka teel ja Tuulmetsa teel Muraste küla piirkonnas. Seega, arvestades kõiki tõendeid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et I.Karpi süü on arutatavas kuriteoepisoodis täielikult tõendamist leidnud. 12.kuriteoepisood 03.12.2012 kell 09.50 kuni 19.07 kannatanu Akim Ivantšenko Käokäpa tee 3 Tallinn Kannatanud Akim Ivantšenko ja Liliya Ivantšenko kinnitasid kohtule, et 03.12.2012 toimus taas nende elumajas vargus, kusjuures varguse toimepanemise viis oli sarnane – akna lõhkumise teel, mistõttu koju tulles oli kohe tunda külma, kuna vargus toimus talvisel ajal. Seekord varastati televiisor. Kannatanute ütlusi varguse toimumise kohta kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll (II k, tl 115-116), mille kohaselt tuvastati sissemurdmisele viitavad tunnused – vigastused klaasuksel ja ukseraamil, laua taga, kus enne oli olnud televiisor, seinal rippuvad pikendusjuhtmed jne. Jälitusprotokolliga (IV k, tl 128) on tuvastatud, et I.Karp teostas telefoninumbrilt 58460051 varguse toimepanemise ajal neli kõnet, täpsemalt kell 16.57, 18.03, 18.37, 18.43, kusjuures on tuvastatud, et ta asus sel ajal 190B-Muuga masti all. Nimetatud masti asukoht on Muuga küla Viimsi vald ja selle leviala asub sündmuskoha läheduses. Kuna on tuvastatud, et I.Karp asus varguse toimepanemise ajal sündmuskoha läheduses, on alust järeldada, et selle varguse pani toime I.Karp.

13.kuriteoepisood 04.12.2012 kell 07.00 kuni 19.15 kannatanu Igor Sokolov Jõekääru tee 12 Patika küla Rae vald Kannatanu Igor Sokolov andis kohtule ütlusi, et 04.12.2012, kui ta kella 19.00 paiku töölt koju tuli, avastas ta, et uks on lahti, lõhutud oli terrassi plastuks ning sülearvuti ja tööriistade komplekt Metabo olid kadunud. Sündmuskoha vaatlusprotokolli (II k, tl 133-134) kohaselt tuvastati sündmuskohal lumel jalatsijäljed, maja vasakpoolsel küljel lumel jäljerida, mis suundub maja tagaküljele. Jalatsijälgede vaatlusel tuvastati (asitõendi vaatlusprotokoll III k, tl 128-129), et jäljed on moodustunud jalatsite tallaosade reljeefse mustriga, milledes kujunenud erinevate kujudega ja mõõtmetega elementide piirjooned ja jalatsi talla mustri detailid on eristatavad. Kaks jälge on moodustunud vasaku jala jalatsiga, üks jälg on moodustunud parema jala jalatsiga. Nendes on kujunenud pooltallaosade ja kontsaosade mustrid, mis on sarnased. Asitõendi vaatlusprotokollist tulenevalt (III k, tl 158-160) vaadeldi sündmuskohal leitud jalatsijälge koos I.Karpi elukoha korterist läbiotsimisel äravõetud jalatsitega Adidas ning nende võrdlemisel esineb jalatsi tallaosa mustri ilmselge sarnasus. Jäljeekspertiisi teostanud ekspert jõudis arvamusele, et sündmuskohal avastatud jalatsijäljed võivad olla jäetud ekspertiisiks esitatud jalatsite nr 2, s.o pruuni värvi jalatsid Adidas, vasaku jala jalatsiga; teise jalatsijälje osas arvas ekspert, et see võib olla jäetud jalatsite nr 2 (pruuni värvi jalatsid Adidas) parema jala jalatsiga (IV k, tl 13). Seega kohtulikul uurimisel arutatava kuriteoepisoodi kohta esitatud ja uuritud tõendite pinnalt saab kohus järeldada, et osutatud varguse pani toime I.Karp. 14.kuriteoepisood 05.12.2012 kell 08.00 kuni 18.03 kannatanu Jaanus Luts Karjatse tee Vaskjala küla Rae vald Kannatanuna ülekuulatud Jaanus Luts andis ütlusi, et 05.12.2012 oli temale kuuluvas üksikelamus toimunud vargus, varastati sülearvuti mälupulga ja arvutihiirega. Kuna maja on varustatud automaatse signalisatsiooniga, sai kannatanu vargusest teada kohe, kui talle tuli kõne ja sõnum. Ta jõudis koju 3-5 minuti pärast ja avastas, et majja tungiti sisse läbi akna, kuna sellel olnud sääsevõrk oli eemaldatud ja akna all märaks tunnistaja jälgi. Tunnistaja seletas, et tõenäoliselt viidi arvuti välja akna kaudu, kuna arvuti asus laua peal, mis oli akna all. Jälitusprotokolliga (IV k, tl 128) on tuvastatud, et I.Karp võttis samal päeva kell 18.07 vastu neli SMS-i ning kell 18.39 ja kell 18.40 teostas telefoninumbrilt 58460051 kaks kõnet. On tuvastatud, et I.Karp viibis SMS vastuvõtmise ja kõnede teostamise ajal 099A-Patika ja 099D-Patika tugijaama levialas. Kohus märgib, et kuna on tuvastatud, et mast 099A-Patika leviala katab sündmuskohta ning I.Karp viibis seal kell 18.07, s.o viis minutit peale varguse toimumist, siis on alust järeldada, et Jaanus Lutsu vara varguse pani toime I.Karp. 15.kuriteoepisood 06.12.2012 kell 07.30 kuni 16.30 kannatanud Aivar Joost ja Annika Paat Ploomipuu puiestee 3 Maardu Kannatanud Aivar Joost ja Annika Paat andsid ütlusi, millest nähtud, et neile kuuluvas eramajas on toimunud vargus süüdistuses märgitul ajal, varastati fotokaamera, sülearvuti, akudrell, ehted. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt (II k, tl 152-153) avastati maja rõduukse juures lume peal jalatsijälje fragmendid. Jalatsijälgede vaatluse käigus (asitõendi vaatlusprotokoll IV k, tl 132-133) tuvastati, et jäljed on moodustunud jalatsite tallaosade reljeefse mustriga, milledes on kujunenud erinevate kujudega ja mõõtmetega elemendid. Mustrid on sarnased. Nendest üks jälg on moodustunud parema jala jalatsiga, milles kujunenud pooltallaosa ja kontsaosa mustri elementide piirjooned ja talla mustri detailid on eristatavad, teine jälg on moodustunud vasaku jala jalatsiga, milles kujunenud pooltallaosa mustri elementide piirjooned on halvasti eristatavad. Asitõendi vaatlusprotokollist tulenevalt (III k, tl 158-160) vaadeldi sündmuskohal leitud jalatsijälge koos I.Karpi jalast kinnipidamisel võetud musta värvi jalatsitega Merrell ning nende võrdlemisel esineb jalatsi tallaosa ja kontsaosa mustrite ilmselge sarnasus. Jäljeekspertiisiakti kohaselt (IV k, tl 13) on ekspert arvamusel, et ekspertiisiks esitatud jalatsijälje fragmendid võivad olla jäetud jalatsite nr 1 (musta värvi jalatsid Merrell) parema jala jalatsiga ning teine jalatsijälg võib olla jäetud jalatsite Merrell vasaku jala jalatsiga. Jälitusprotokolli kohaselt (IV k, tl 125-126) on tuvastatud, et I.Karp teostas 06.12.2012 kell 07.55 telefoninumbrilt 58385146 kõne, asudes 190B-Muuga masti all. Masti asukoht on Muuga Viimsi vald ning on suunaga sündmuskoha poole ja selle leviala katab sündmuskohta. Kohus on seisukohal, et lisaks eelpool toodud tõenditele leiab I.Karpi süü selles kuriteoepisoodis tõendamist asjaoluga, et kannatanutele kuuluvad ja nende elumajast varastatud asjad leiti I.Karpi korteris. Seda kinnitavad I.Karpi elukohas, aadressil Majaka 23-10/5 Tallinn teostatud läbiotsimisprotokoll (IV k, tl 72-83), asitõendite vaatlusprotokoll (I k, tl 46 ja 51) ja kannatanute allkiri varastatud asjade tagasisaamise kohta (IV k, tl 160, 161). 16.kuriteoepisood 10.12.2012 kell 14.30 kuni 17.10 kannatanu Oksana Truu Metsa 21-1 Iru küla Jõelähtme vald Kannatanu Oksana Truu andis kohtule ütlusi, et temale kuuluvas elumajas pandi toime vargus 10.12.2012 kahe tunni jooksul, mil teda polnud kodus, kui ta läks tütart trenni viima ja hetkeni, kui mees helistas talle küsimusega, kes jättis terrassi akna lahti. Elumajast varastati tahvelarvuti, sülearvuti, fotoaparaat. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt (III k, tl 1-2) avastati sündmuskohal terrassi uksel murdmisjäljed ning jalatsijälgede fragmendid. Jalatsijälgede vaatlusel (asitõendi vaatlusprotokoll III k, tl 135-136) tuvastati, et jäljed on moodustunud jalatsite tallaosade reljeefsete mustritega, mis on sarnased. Nendes kujunenud erinevate kujudega ja

mõõtmetega elementide piirjooned ja jalatsi talla mustri detailid on eristatavad. Jäljed on moodustunud parema ja vasaku jala jalatsitega, milledes on kujunenud pooltallaosade ja kontsaosade mustrid. Asitõendi vaatlusprotokollist tulenevalt (III k, tl 158-160) vaadeldi sündmuskohal leitud jalatsijälge koos I.Karpi elukoha korterist läbiotsimisel äravõetud jalatsitega Adidas ning nende võrdlemisel esineb jalatsi pooltallaosa mustri ilmselge sarnasus. Vastavalt jäljeekspertiisiaktis antud eksperdiarvamusele (IV k, tl 13) on ekspert arvamusel, et sündmuskohal leitud jalatsijäljed ja jalatsijälje fragmendid võivad olla jäetud jalatsite nr 2 (pruuni värvi jalatsid Adidas) vasaku ja parema jala jalatsiga. Vastavalt jälitusprotokollile (IV k, tl 128) tuvastati varjatud jälgimisega, et I.Karpile kuuluv abonentnumber 58460051 viibis 10.12.2012 kella 16.52 ja 16.53 ajal, s.o varguse toimepanemise ajal Vana-Narva mnt 20 B masti all. Mast asub Iru küla kõrval ja on sündmuskoha lähedal. Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on I.Karpi süü kannatanu elumajas varguse toimepanemises tõendamist leidnud. 17.kuriteoepisood 11.12.2012 kell 14.45 kuni 16.30 kannatanu Pille Vahtra Riisika tee 5 Patika küla Rae vald Kannatanu Pille Vahtra kohtuistungil antud ütluste kohaselt jõudes 11.12.2012 kella 17.00 paiku koju, avastas ta, et elumajja on sisse murtud, toas olid lumised jalajäljed, varastati sülearvuti, drellikohver, fotoaparaat. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt (III k, tl 17-18) avastati katusealuse põrandal kaks jalatsijälje fragmenti. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt (III k tl 140-141) vaadeldi fotofailidele jäädvustatud kaks süvendjälge ja tuvastati, et jäljed on moodustunud jalatsite tallaosade reljeefsete mustritega, mis on sarnased. Nendes kujunenud erinevate kujudega ja mõõtmetega elementide piirjooned ja jalatsi talla mustri detailid on eristatavad. Jälgedes on kujunenud pooltallaosade mustrite fragmendid. Vastavalt jälgede vaatlusprotokollile (III k tl 158-160) sündmuskohal leitud jälje võrdlemisel I.Karpi elukoha korterist läbiotsimisel äravõetud jalatsitega Adidas esineb jalatsi pooltallaosa mustri ilmselge sarnasus. Vastavalt jäljeekspertiisiaktis antud eksperdiarvamusele (IV k tl 14) võivad ekspertiisiks esitatud jalatsijälje fragmendid olla jäetud jalatsite nr 2 (pruuni värvi jalatsid Adidas) vasaku jala jalatsiga. Kohtul on seega alust järeldada, et I.Karp viibis sündmuskohal ning kuna kohtulikul uurimisel ei tuvastatud asjaolusid, mis põhjusel oleks ta võinud viibida võõrale isikule kuuluvas elukohas, on kohus seisukohal, et I.Karpi süü varguse toimepanemises on tõendamist leidnud. Kohus märgib, et ka varjatud jälgimisega on tõendatud, et I.Karp viibis Patika külas nii vargusele eelnenud ajal (ajavahemikul 07.03 kuni 08.48), kui ka varguse toimepanemise ajal, s.o ajavahemikul kella 15.35 kuni 16.25. Jälitusprotokollist nähtuvalt (IV k tl 129) tuvastati, et nimetatud ajavahemikel viibis I.Karpile kuuluv abonentnumber 58460051 Mäe 14 Patika masti all. 18.kuriteoepisood kuni 16.12.2012 kell 10.00 kannatanu Tamara Shorycheva Leppsilla tee 3 Leppneeme küla Viimsi vald Kannatanu Tamara Shorycheva andis ütlusi selle kohta, et varguse toimumisest sai ta teada naabritelt, kes nägid katki löödud akent ja helistasid maja omanikule, kannatanu jõudis kohale 10 tunni pärast ja avastas, et varastati pesumasin, sülearvuti, televiisor, alkohol ja teised asjad. Sündmuskoha vaatlusel (III k, tl 24-26) tuvastati maja aknaraami hulgalisi murdmisvigastusi ja elutoas jalatsijälgi. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt (III k tl 143-144) on jäljed moodustunud jalatsite tallaosade reljeefsete mustritega, mis on sarnased. Nendes kujunenud erinevate kujudega ja mõõtmetega elementide piirjooned ja jalatsi talla mustri detailid on eristatavad. Jäljed on moodustunud parema ja vasaku jala jalatsitega, milledes on kujunenud pooltallaosade ja kontsaosade mustrid. Sündmuskohal leitud jälgede võrdlemisel I.Karpi jalast kinnipidamisel äravõetud musta värvi jalatsitega Merrell (vaatlusprotokoll III k tl 158-160) on näha, et mõlemate jalatsite tallaosa ja kontsaosa muster on sarnane. Jäljeekspertiisi teostanud ekspert andis arvamuse, et ruudukujulised jalatsijälje fragmendid võivad olla jäetud ekspertiisiks esitatud jalatsite nr 1 (jalatsid Merrell) vasaku jala jalatsiga ning et teised ekspertiisiks esitatud jalatsijälje fragmendid on jäetud jalatsite nr 1 (jalatsid Merrell) vasaku jala jalatsiga. Kohtuistungil kinnitas kannatanu asjaolu, et osa varastatud asju on ta kohtueelses menetluses tagasi saanud. I.Karpi elukohas, aadressil Majaka 23-10/5 Tallinn teostatud läbiotsimisprotokolli kohaselt (IV k, tl 72-83) leiti tema korterist esemed, mida kannatanu tundis ära ja tunnistas endale kuuluvaks. Vaadates ristküsitluse käigus esitatud asitõendite vaatlusprotokollile (I k, tl 165-166) lisatud fotosid, kinnitas kannatanu, et need asjad kuuluvad temale ja olid tema elumajast varastatud 16.12.2012.a. Sama kinnitab kannatanu allkiri varastatud asjade tagasisaamise kohta (IV k, tl 156158). Seega kohus leiab, et I.Karp on toime pannud kannatanule kuuluva vara varguse ning tema süü on selles kuriteoepisoodis täielikult tõendamist leidnud eelpool refereeritud tõenditega. 19.kuriteoepisood 18.12.2012 kell 16.00 kuni 18.00 kannatanu Ülle Nurste Rätsaka tee 26 Viti küla Harku vald Kannatanu Ülle Nurste andis kohtuistungil ütlusi, et 18.12.2012 tema suvemajja on toimunud sissetungimine, kuna välisuks ja garaažiuks olid lõhutud. Samas nähtub kannatanu ütlustest, et tema poolt avastatud olukord viitas sellele, et vargus jäi pooleli ja majast ei jõutud midagi varastada, kuna kõik asjad olid hunnikus koos, kuid nende äraviimist ilmselt miski takistas. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt (III k, tl 46-47) avastati sündmuskohal hulgalised jalatsijäljed. Asitõendi vaatlusprotokollist (III k tl 146-147) nähtub, et vaadeldi fotofailile jäädvustatud jalatsijälge, mis on moodustunud parema jala jalatsi tallaosa reljeefse mustriga, milles on näha pooltallaosa ja kontsaosa muster. Jäljes kujunenud erinevate kujudega ja mõõtmetega elementide piirjooned ja jalatsi talla mustri detailid on eristatavad. Nimetatud jalatsijälje

võrdlemisel I.Karpi jalast kinnipidamisel äravõetud musta värvi jalatsitega Merrell (vaatlusprotokoll III k tl 158-160) on näha, et mõlemate jalatsite tallaosa ja kontsaosa muster on üks ja sama. Jäljeekspertiisi teostanud ekspert andis arvamuse, et ekspertiisiks esitatud fotofailile jäädvustunud jalatsijälg võib olla jäetud ekspertiisiks esitatud jalatsite nr 1 (jalatsid Merrell) parema jala jalatsiga. Kohus leiab, et üksnes eelpool toodud tõendite pinnalt saab teha järelduse, et kõnealust vargust püüdis toime panna I.Karp, kuna ei ole alust arvata, et I.Karpi jalatsijäljed oleks võinud sündmuskohale jääda teistel asjaoludel. Lisaks sellele on varjatud jälgimisega tuvastatud, et I.Karpile kuuluv abonentnumber 58460051 viibis 18.12.2012 ajavahemikul kell 16.00 kuni 18.45 sündmuskoha vahetus läheduses. Kohus märgib, et fikseeritud ajavahemik langeb täielikult kokku kannatanu ütlustega, mille kohaselt just samal ajavahemikul polnud majas kedagi ning kannatanu poolt koju jõudmine ei saanud sissetungijale jääda märkamatuks, kuna kannatanu tuli maja juurde autoga ning auto tulesid oli kaugelt näha. Kohus on seega seisukohal, et I.Karpi süü on selles kuriteoepisoodis täielikult tõendamist leidnud. 20.kuriteoepisood 19.12.2012 kell 04.44 kannatanu Toomas Likk Pihlapuu tee 6 Leppneeme küla Viimsi vald Selles kuriteoepisoodis kannatanuna ülekuulatud Silvi Likk – Toomas Likki abikaasa – andis ütlusi, et 20.12.2012 käis ta koos abikaasaga suvilat vaatamas, kus oli eelmisel päeval toimunud vargus. Oli näha, et välisuks oli muugitud ja kodutehnika ära viidud – elektripliit, ahi, pesumasin, nõudepesumasin. Pärast ristküsitluse käigus asitõendiprotokollile lisatud fotode vaatamist (IV k, tl 101-106) kinnitas kannatanu, et fotodel kujutatud esemed olid talt varastatud ja kohtueelses menetluses tagasi saadud. Sama nähtub ka kannatanu Toomas Likki allkirjast varastatud esemete tagasisaamise kohta (IV k, 162). Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et Toomas Likki suvilast varastatud ja kannatanu poolt äratuntud kodutehnika leiti ja võeti ära V.Zyatkovile kuuluvas ja aadressil Raadiku 9 Tallinn asuvas garaažiboksis teostatud läbiotsimisel (läbiotsimisprotokoll IV k, tl 93-95). I.Karp ja kaassüüdistatav I.Revyakin kinnitasid kohtuistungil antud ütlustes, et need asjad tõid nad garaažiboksi 19.12.2012.a I.Karpile kuuluva sõiduautoga Volvo. I.Karp on seejuures väitnud, et tema sai asjad Artursi käest, kes oli väidetavalt eelmisel päeval kasutanud I.Karpi sõiduautot ja auto tagastamisel palus tal selles olevaid asju maha müüa. Selline I.Karpi väide lükatakse aga ümber kõnealuses kuriteoepisoodis kogutud tõenditega. Nimelt nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist (III k, tl 57-58), et sündmuskoha – Pihlapuu tee 6 Leppneeme küla Viimsi vald – vaatlusel avastati köögi põrandal jalatsijäljed. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt (IV k, tl 149-150) jalatsijälgede vaatlusel tuvastati, et need on moodustunud vasaku jala jalatsitega, milledes on kujunenud pooltallaosade ja kontsaosade mustrid. Jalatsijälgede võrdlemisel I.Karpi jalast kinnipidamisel võetud musta värvi jalatsitega Merrell (vaatlusprotokoll III k tl 158-160) on näha, et mõlemate jalatsite tallaosa ja kontsaosa muster on üks ja sama. Jäljeekspertiisiakti eksperdi arvamuse kohaselt (IV k tl 14) on ekspertiisiks esitatud jalatsijäljed jäetud jalatsite nr 1 (jalatsid Merrell) vasaku jala jalatsiga. Seega on kohus seisukohal, et kannatanule T.Likk kuuluvate esemete varguse pani toime I.Karp. Lisaks sellele on varjatud jälgimisega tuvastatud (jälitusprotokoll IV k, tl 129, et I.Karpile kuuluv abonentnumber 58460051 viibis 19.12.2012 kell 03.05 kuni 04.50 Vainu Leppneeme masti all ning tehnilise järelevalve seadme abil sai tuvastatud, et kell 04:44:02 viibis I.Karp aadressil Pihlapuu tee 6 Leppneeme küla Viimsi vald. Eeltoodu alusel leiab kohus, et I.Karpi süü selles kuriteoepisoodis on täielikult tõendamist leidnud. 21.kuriteoepisood 20.12.2012 kell 15.52 kuni 17.11 kannatanu Voldemar Kullarand Räitsaka tee 51 Viti küla Harku vald Kannatanu Voldemar Kullarand andis kohtule ütlusi, et varguse toimumisest sai ta teada politseist. Jõudes kohale, ta avastas, et uksed ja aknad olid kangiga lahti murtud ja kaduma läks sülearvuti koos modemiga. Kannatanu tundis sülearvuti ära talle ristküsitluse käigus esitatud asitõendi vaatlusprotokollile lisatud fotode järgi (I k, tl 183) ja kinnitas, et ta on sülearvuti koos modemiga tagasi saanud, sama nähtub tema poolt kohtueelses menetluses antud allkirjast asjade kättesaamise kohta (IV k, tl 163). I.Karpi sõiduautos Volvo V70 registreerimisnumbriga 494 BCH teostatud läbiotsimise protokollist nähtuvalt (IV k, tl 8486) leiti kannatanule kuuluv sülearvuti I.Karpi sõidukis. Asjaolule, et antud sõiduk kuulub temale, ei ole I.Karp ei kohtueelses menetluses ega kohtuistungil vastu vaielnud ning sama kinnitab ka ostu-müügi leping (IV k, tl 193), kus on sõiduki ostjaks märgitud Igor Karp. Vastavalt sündmuskoha vaatlusprotokollile (III k, tl 69-70) avastati sündmuskoha vaatlusel jalatsijäljed, milliseid vaadeldi ja võrreldi I.Karpi jalast kinnipidamisel äravõetud musta värvi jalatsitega Merrell. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt (III k, tl 153-154) on jalatsijäljed moodustunud jalatsite tallaosade reljeefsete mustritega, mis on sarnased. Nendes kujunenud erinevate kujudega ja mõõtmetega elementide piirjooned ja jalatsi talla mustri detailid on eristatavad. Fotofailile 7543 jäädvustatud süvendjälje kohta on tuvastatud, et see on moodustunud vasaku jala jalatsiga, milles on kujunenud pooltallaosa ja kontsaosa muster; fotofailile 7609 jäädvustatud ärastusjälg on moodustunud parema jala jalatsiga, milles on kujunenud pooltallaosa ja kontsaosa muster ning tõmmiskilele nr 2 jäädvustatud ärastusjälg on moodustunud parema jala jalatsiga, milles on kujunenud pooltallaosa ja kontsaosa muster.

Nende võrdlemisel I.Karpi jalast kinnipidamisel äravõetud musta värvi jalatsitega Merrell (vaatlusprotokoll III k tl 158160) on näha, et mõlemate jalatsite tallaosa ja kontsaosa muster on üks ja sama. Seda kinnitab ka jäljeekspertiisiakti eksperdiarvamus (IV k, tl 14), mille kohaselt on ekspert tuvastanud, et fotofailile 7609 jäädvustatud jalatsijälje fragmendid on tõenäoliselt jäetud jalatsite nr 1 (Merrell) parema jala jalatsiga; sama jalatsiga võib olla jäetud želatiinkilele nr 2 jäädvustatud jalatsijälje fragmendid ning fotofailile 7543 jäädvustatud jalatsijälg võib olla jäetud jalatsite nr 1 vasaku jala jalatsiga. Jälitusprotokolli kohaselt (IV k, tl 129- 132) on positsioneerimisega tuvastatud, et I.Karpile kuuluv abonentnumber viibis 20.12.2012 kell 15.32 kuni 17.11, s.o varguse toimepanemise ajal Torni 4 Vääna-Jõesuu masti all. Lisaks sellele on varjatud jälgimisega tuvastatud, et 20.12.2012 sõitis I.Karp sõiduautoga Volvo V70 kell 15.52 Harku vallas, kell 15.59 parkis I.Karp auto Harku vallas Viti külas Terra teele umbes 100 meetri kaugusele maanteest, kell 17.05 tuli auto juurde tagasi ja kell 17.11 sõitis piirkonnast välja ning alustas sõitu Tallinna poole. Seega eelpool refereeritud tõenditega on kohtu arvates täielikult tõendamist leidnud, et kõnealuse varguse pani toime I.Karp. Uurinud ja hinnanud kriminaalasjas olemasolevaid tõendeid peab kohus oluliseks märkida asjaolusid, mis seostavad omavahel kõik I.Karpile inkrimineeritavad kuriteoepisoodid. Nimelt on kannatanute ütlustega tuvastatud, et kõik vargused on aset leidnud kas eramajades või ridaelamutes, mis asuvad hiljuti asustatud kohtades väljaspool Tallinnat, kuid seejuures piisavalt lähedal, et sinna saaks kiiresti jõuda sõiduautoga; sündmused on analoogse iseloomuga nii ruumilise läheduse poolest kui ka ajaliselt. Näiteks on kuus vargust toimunud Viimsis ajavahemikul 27.11 kuni 19.12.2012 (kuriteoepisoodid nr 6,7,9,10,18,20), kusjuures neli neist (kuriteoepisoodid nr 9, 10, 18, 20) - Leppneeme külas, kolm vargust pandi toime Harku vallas, neist kaks – ühel ja samal tänaval; kaks vargust järjest pandi toime üksteise järel Peetri alevikus (kuriteoepisoodid nr 1 ja nr 2). Kannatanute ütlustest nähtuvalt on kõigis kuriteoepisoodides varastatud peamiselt kodu- ja olmetehnikat – televiisorid, sülearvutid, mobiiltelefonid. Kohus märgib, et refereeritud tõenditega on üheselt tuvastatud, et I.Karp viibis sündmuskohal või vähemalt sündmuskoha vahetus läheduses, millele viitavad tema poolt sündmuskohtadesse jäetud jalatsijäljed ja jälitustoimingutega teostatud I.Karpi valduses olnud abonentnumbrite positsioneerimine ning kuigi kannatanutelt varastatud vara leiti tema juurest vaid kuriteoepisoodide nr 7, 10, 11, 15, 18, 20 ja 21 puhul, on kohus seisukohal, et ka ülejäänud kuriteoepisoodides saab I.Karpi sündmuskohal viibimise põhjuseks olla vaid varguse toimepanek tema poolt. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis oleks ümber lükanud sellise süüdistuse väite ning kohus ei leia omakorda ka sellele ühtegi teist eluliselt usutavat põhjendust. Kohus möönab, et käesolevas kohtuotsuses analüüsi esemeks olnud tõenditest on enamik kaudsed tõendid. Seejuures tuleb aga arvestada, et varguste puhul on tegemist sellise kuriteoliigiga, mis tavaliselt pannakse toime salaja, pealtnägijate juuresolekuta, mistõttu otseselt süüdistatava süüle viitavad tõendid ei pruugi olla arvukad. Samas, nii õigusalase erialakirjanduse kui ka kohtupraktikas levinud arusaamade kohaselt puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka kaudsete tõendite alusel. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi mitmetes lahendites on asutud seisukohale, et otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid üksnes selles osas, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. Seejuures on oluline silmas pidada, et kui otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, siis kaudse tõendi sisuks on teave, mis ei kajasta küll kuriteo tehiolu ennast, kuid võimaldab teha olulisi järeldusi nende tehioludega seotud muude asjaolude kohta. Seetõttu tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes. Seega eeldab kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine juba põhimõtteliselt tõendite paljusust (3-1-1-15-12, 3-1-1-8-10). Kohus märgib, et andes hinnangut arutatavas kriminaalasjas kogutud tõenditele kogumis, saab järeldada, et kõik kohtulikul uurimisel uuritud tõendid riimuvad omavahel, kuna nii sündmuskohtadel fikseeritud jalatsijäljed ning kõneeristuse ja varjatud jälgimisega kogutud teave, kui ka läbiotsimisel I.Karpilt äravõetud kannatanule kuuluvad asjad viitavad kogumis I.Karpi süüle talle esitatud süüdistuses ning sellise tõsikindla järelduse võimaldab teha just tõendite paljusus. I.Karpi kaitsja on seadnud kahtluse alla jäljeekspertiisi eksperdiarvamuse tõendusliku tähtsuse nende eksperdi vastuste puhul, mis sisaldavad mõistet „võib olla“. Kohus aga ei saa sellise seisukohaga nõustuda. Kohtupraktikas omaksvõetud arusaama kohaselt ei ole tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamuse kasutamine tõendina välistatud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis 3-1-1-63-08 märgitakse, et Riigikohtu senises praktikas on põhimõtteliselt aktsepteeritud tõendina kategoorilise eksperdiarvamuse kõrval ka tõenäolikku arvamust. Kehtivast kriminaalmenetlusõigusest ei tulene nõuet, et tõendina saaks käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust, mistõttu on kohtud õigustatud kriminaalasja lahendamisel tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele“. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et eksperdiarvamuse vastust, milles ta ei välista, et teatud jalatsijälg võib olla jäetud I.Karpi jalatsitega, ei saa tõlgendada kui vastust, mis ei sisalda ühtegi järeldust. Samuti on oluline märkida, et arutatava kriminaalasja tõenduslik baas ei rajane ainuüksi eksperdiarvamusel, vaid hõlmab kõiki teisi tõendeid ja I.Karpi süü tõendatuks lugemisel lähtub kohus põhimõttest, et kõik tõendid koostoimes, sh ka jäljeekspertiisiaktis sisalduv eksperdiarvamus annavad aluse teda süüdi mõista esitatud süüdistuses.

Kohus leiab, et I.Karpi tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Süüdistatava poolt varguste süstemaatilist toimepanemist iseloomustab asjaolu, et vargused on toime pandud lühikeste ajavahemike järel, mõnel päeval on ta toime pannud kaks vargust järjest. Lähtudes I.Karpi poolt kuritegude toimepanemise intensiivsusest ja varastatud esemete realiseerimise otstarbest, võib järeldada, et varastamine on I.Karpil kujunenud elustiiliks ja põhielatise saamise allikaks ja seetõttu on süüdistatava käitumine hinnatav võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Süüdistusaktist nähtuvalt on kõik vargused I.Karpi poolt toime pandud sissetungimisega, kas akende avamise või ukse lahtimurdmise teel. Selline teguviis on seetõttu õigesti kvalifitseeritud varguse toimepanemisena sissetungimisega, s.o. KarS § 199 lg 2 p 8 järgi. Ivan Revyakinile on KarS § 202 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses kahes kuriteoepisoodis – 19.12.2012 kuriteo tulemusel saadud ehk I.Karpi poolt varem Toomas Likki elumajast varastatud kodutehnika turustamises ning 20.12.2012 I.Karpi eelnevalt Voldemar Kullarannanale kuuluva ja tema elumajast varastatud sülearvuti omandamise katses. Kohus leiab, et I.Revyakini süü kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega ei ole tõendamist leidnud ja põhjendab oma seisukohta järgmisega. Vaidlust ei ole selles, et süüdistuses märgitud esemed – elektripliit, nõudepesumasin, pesumasin, ahi – olid 19.12.2012 I.Karpi poolt varastatud Pihlapuu tee 6 Leppneeme küla Viimsi vald asuvast ja Toomas Likkile kuuluvast majast. Samuti puudub vaidlus, et nimetatud esemed anti üle V.Zyatkovile, kelle garaažiboksist olid need läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud (läbiotsimisprotokoll IV k, tl 93-95). Jälitusprotokolli kohaselt (IV k, tl 129-130) on varjatud jälgimisega tuvastatud, et 19.12.2012 said I.Revyakin ja I.Karp kell 16.24 kokku, I.Karp tuli sõiduautoga Volvo V70 ja mõlemad uurisid auto pagasiruumi sisu. Seejärel hakkasid nad kell 16.27 sama autoga sõitma Tartu mnt poole ning kell 16.31 peatus auto Keskturu juures, kus auto juurde tuli tundmatu meesterahvas ja nad kolmekesi vaatasid auto pagasiruumis olevaid asju. Pärast seda sõitsid I.Revyakin ja I.Karp sama autoga Kivila 4 asuva maja juurde, sealt väljus Vassily Zyatkov, istus läheduses pargitud Toyota juhi kohale ja mõlemad autod alustasid sõitu üksteise järel. Nad jõudsid Raadiku 9 asuva garaažikompleksi teisele korrusele, boksi nr 254 juurde ja 2,09 minuti jooksul viisid kolmekesi Volvos olnud kodutehnika garaažiboksi. Kohtuistungil antud ütlustes ei eitanud I.Revyakin fakti, et I.Karpi palvel leidis ta inimese (V.Zyatkovi), kes oli nõus ostma I.Karpi poolt pakutud kodumasinad. Seejuures on I.Revyakin kinnitanud, et algul pakkus I.Karp asju osta talle ning I.Karpi sõnul müüjaks oli mitte I.Karp ise, vaid tema sõber. Süüdistatava kaitsja asus seisukohale, et isegi kui lugeda I.Revyakinile inkrimineeritud teo objektiivne koosseis tuvastatuks, ei ole prokuratuur välja toonud tõendeid, mille alusel võinuks arvata, et I.Revyakin oli teadlik asjade kuritegelikust päritolust. Kohus leiab, et kaitsja seisukoht väärib tähelepanu. Prokuröri järelduse kohaselt leiab teo subjektiivne koosseis tõendamist asjaoluga, et I.Revyakin, olles vähemalt kolmel korral vahetult kokku puutunud I.Karpi sõiduautoga toodud kodutehnikaga, millel vaatluse käigus tuvastati läbilõigatud voolikud, nendest kahel korral nägi ta selgelt esemeid Volvo pagasiruumis, kolmandal korral lisaks nägemisele puhastas ta pesumasina ääri lumest ja tõstis seda, teadis ta või vähemalt pidas võimalikuks, et tegemist on varastatud esemetega. Kohus märgib siinkohal, et tulenevalt I.Revyakini ütlustest ei kavatsenud ta I.Karpi poolt pakutavat kodutehnikat osta endale, mistõttu on eluliselt usutav I.Revyakini väide, et tema ei uurinud asju nii hoolikalt kui oleks vaja juhul, kui ta oleks tahtnud neid endale. Jälitusprotokollis on minuti täpsusega kirjeldatud, et I.Karpi auto pagasiruumi sisu vaatamiseks läks vaid 3 minutit, järgmine kord, kui vaadati tehnikat kolmekesi, kuulus selleks 4 minutit. Ei ole vähetähtis seejuures asjaolu, et tegemist oli pimeda päeva ajaga, kella 17.00 paiku detsembri lõpus ning arvestades I.Revyakini väidet selle kohta, et ta ei pannud tähele, kas pesumasina voolik või elektripliidi juhtmed olid läbilõigatud või mitte, kuna tal polnud aega, ta pidi tööle tagasi jõudma, ei pea kohus sellist süüdistatava väidet ebatõenäoliseks. Lisaks sellele ei ole kohtulikul uurimisel tuvastatud ka muid asjaolusid, mis kinnitaksid prokuratuuri järeldust selle kohta, et I.Revyakin pidas võimalikuks, et müüdav kodutehnika on varastatud. Nimelt ei nähtu süüdistatavate ütlustest, et I.Revyakin oleks teadnud, millega I.Karp tegeleb, kas ja kus ta töötab, kas teda on karistatud varguste toimepanemise eest jne. I.Revyakini ütlustest tulenevalt teadis ta I.Karpi kohta vaid nii palju, et ta on tuttavate tuttav, kes tõi aeg-ajalt remondiks arvuteid ning nende suhtlus ei väljunud I.Revyakini igapäevase tööalase tegevuse raamest. Samuti puudus kohtul võimalus kontrollida I.Revyakini informeeritust kodutehnika tegeliku päritolu kohta tunnistaja V.Zyatkovi ristküsitlemise kaudu, kuna prokurör loobus kohtuistungil tunnistaja ülekuulamisest ja seega kohtulikul uurimisel osutus võimatuks välja selgitada, kuidas põhjendas I.Revyakin oma müügiettepanekut V.Zyatkovile – kes müüb, miks müüb ja millisel viisil on see seotud I.Revyakiniga. Ülaltooduga seonduvalt märgib kohus, et prokuröri poolt kohtule esitatud äratundmiseks esitamise protokolli, millest nähtuvalt tundis V.Zyatkov I.Karpi ja I.Revyakini ära kui isikuid, kes müüsid talle pliidi, pesumasina jne (IV k, tl 115-122), ei saa pidada lubatud tõendiks. Riigikohtu praktikas on korduvalt osutatud sellele, et äratundmisele kui menetlustoimingule seatakse teatud KrMS § 81 lg 1 sätestatud tingimused. Nimelt tuleneb KrMS § 81 lg-st 1 nõue, et enne äratundmiseks esitamise läbiviimist tuleb äratundja ära kuulata. Samast järjestusest tuleb kinni pidada äratundja kohtuistungil ristküsitlemisel (3-1-1-52-09, 3-1-1-84-11). Kuna aga antud juhul ei olnud võimalik kohtus V.Zyatkovi üle kuulata, mistõttu

puudus ka alus avaldada tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi, siis ei saa kohus kontrollida menetlusnõuete järgimist menetlustoimingu läbiviimisel ning äratundmise esitamise protokolli tuleb tervikuna pidada lubamatuks tõendiks. I.Revyakini käitumises tahtluse olemasolu kontrollimisel arvestab kohus täiendavalt ka järgmist asjaolu. Jälitusprotokolli kohaselt toimus arutatavale sündmusele järgmisel päeval, s.o 20.12.2012 kõne I.Karpi ja I.Revyakini vahel, mille käigus ütleb I.Karp: „Kas mäletad, eile rääkisin sulle, et ei ole ammu sulle toonud? Pean ühe viskama“. Prokuröri hinnangul käib jutt varastatud asjadest. Kohus nõustub sellega, kuna on tuvastatud, et samal päeval 40 minuti pärast peeti mõlemad isikud kinni ning I.Karpi sõiduautos leiti istme alt kannatanule Voldemar Kullarannale kuuluv sülearvuti. Samas ei ole alusetu järeldada sellest kõnest, et I.Revyakinil tõepoolest ei olnud põhjust pidada kodutehnikat, mida ta eelmisel päeval nägi I.Karpi auto pagasiruumis, kuritegelikul teel saaduks. Riigikohtu praktikas on korduvalt märgitud, et isiku käitumises karistatava teo olemasolu eeldab lisaks objektiivse külje tunnustele ka teo subjektiivse külje kindlakstegemist. Alustades süüteokoosseisu objektiivsest küljest, tuleb liikuda selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasi õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. „Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile. Tulenevalt KarS § 12 lg-st 3 peab isiku käitumise subsumeerimisel karistusseadustiku eriosa normi alla obligatoorselt tuvastama sama teo subjektiivse tunnusena tahtluse või ettevaatamatuse“. (3-1-1-74-10). Subjektiivsest küljest eeldab I.Revyakinile inkrimineeritav süütekoosseis vähemalt kaudse tahtluse olemasolu. Tuvastanud I.Revyakini käitumises kõnealuse kuriteoepisoodi puhul teo objektiivse koosseisu olemasolu, peab kohus tõdema, et refereeritud tõenditega ei ole tuvastamist leidnud, et I.Revyakin oleks teadnud või pidanud võimalikuks V.Zyatkovile üleantud kodutehnika süüteolist päritolu, mistõttu ei saa koosseisu lugeda täidetuks. Edasi on I.Revyakinile esitatud süüdistus süüteo tulemusena saadud sülearvuti omandamise katses. Süüdistuses on märgitud, et I.Revyakin 20.12.2012 kella 18.20 paiku aadressil Maakri 23a Tallinn üritas omandada I.Karpilt sülearvutit MSI koos modemiga Mint, teades, et need on kuriteo tulemusel omandatud. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on koostatud puudulikult ega võimalda teha järeldust, millised käitumisaktid isikule omistatakse. Kohus leiab, et selline seisukoht on põhjendatud. KarS § 25 lg 2 sätestab, et süüteokatse algab hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Vara omandamise all on KarS § 202 sätestatud süüteokoosseisu mõistes mõeldud vara enda valdusse saamine mis tahes viisil – vargalt üleostmine, vahetamine, kingiks saamine, võla katteks saamine jms. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-60-08 on märgitud, et „kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks, ning olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum“. Arutatavas kuriteoepisoodis esitatud süüdistusest aga ei selgu, milline käitumine heidetakse konkreetselt I.Revyakinile ette, mille alusel võinuks järeldada, et ta alustas I.Karpi sõidukis olnud sülearvuti omandamist – võttis sülearvuti enda kätte, pani endale kotti, maksis selle eest raha vms. Prokurör leidis, et I.Revyakini süü on selles kuriteoepisoodis tõendamist leidnud jälitusprotokollis kajastatud telefonikõne sisuga, mille kohaselt ütles I.Karp Revyakinile, et viskab talle ühe asja, mille eest peab I.Revyakin raha valmis panema, sama jälitusprotokolliga on tuvastatud, et mõned minutid enne seda on I.Karpi sõidukis Volvo kõrvalistuja kohal näha lahtiolevat sülearvutit, seejärel kell 18.01 leppisid I.Karp ja I.Revyakini kokkusaamise koha ja aja kokku ning kell 18.21 peeti mõlemad kinni. Kui kohus oleks hakanud andma kriminaalõiguslikku hinnangut I.Revyakini tegevusele, tuginedes eelpool kohtulikul uurimisel tuvastatule, oleks ta väljunud süüdistuse piiridest, kuna selliseid faktilisi asjaolusid I.Revyakinile esitatud süüdistus ei sisalda. Kohus leiab, et juba ainuüksi süüdistuse puudulikkuse tõttu on I.Revyakini selles kuriteoepisoodis süüditunnistamine välistatud. Lisaks sellele on kohus seisukohal, et kogutud tõendite pinnalt ei ole võimalik teha tõsikindlat järeldust selle kohta, et I.Revyakin oleks üldse alustanud süüteo toimepanemist. Eelpool toodud jälitusprotokollis fikseeritud kõnes (IV k, tl 133-134 ja 149-150) räägib I.Revyakin, et „enne peab „asja“ vaatama, siis näeme, sõida kohale, siis lahendame asja“. Sellest saab järeldada, et I.Revyakin annab nõusoleku osta sülearvutit alles pärast seda, kui vaatab selle üle ja otsustab, kas see talle sobib. Kohtulikul uurimisel uuritud tõenditest aga nähtub, et I.Revyakin peeti kinni kohe, kui ta istus I.Karpi autosse. Seega ei ole kohtu arvates tuvastatud, et I.Revyakin ei loobunud süüteokatsest. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et I.Revyakin tuleb Kars § 202 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses mõista õigeks.

TSIVIILHAGID

Kohtueelses menetluses on kannatanud esitanud erinevate vargustega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes tsiviilhagid.

Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanutele varguste ja sissetungimistega tekitatud varalise kahju tekitajaks on I.Karp. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanutele on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanute kasuks väljamõistmisele. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toimepandud vargustega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav I.Karp on tekitanud kannatanutele kahju tsiviilhagides märgitud ulatuses ning on kahju tekitamises süüdi. Süüdistatav tegutses tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes ning kõik esitatud nõuded kuuluvad rahuldamisele.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Igor Karpi süü suurust iseloomustab süüdistuse maht. Ta on ühe kuu ja ühe nädala jooksul toime pannud 21 varguse episoodi, milledest kõik on toime pandud sissetungimisega eluruumidesse. I.Karpi poolt varguste toimepanemise intensiivsust iseloomustab ka asjaolu, et vargused on toime pandud lühikeste ajavahemike järel ning ta on mitu korda ühe ööpäeva jooksul sisse tunginud ja varastanud korduvalt ühest ja samast elumajast, mis näitab süüdistatava äärmiselt ükskõikset ja küünilist suhtumist nii isikutele korduva kahju tekitamisse kui ka õiguskorda tervikuna. I.Karpi süü suurust iseloomustab samuti asjaolu, et kõik inkrimineeritavad kuriteod on süüdistatava poolt viidud lõpuni, välja arvatud kaks kuriteoepisoodi ning varguste toimepanemisega on tekitatud paljudele kannatanutele varaline kahju. Kuna vargused on toime pandud sissetungimisega, avades, eemaldades või lõhkudes akna või ukse, siis süüdistatav on tekitanud kannatanutele lisaks varastamisega ka asja lõhkumisega kaasnevat kahju. Selline käitumine rikub jämedalt isiku õigust mitte ainult omandi, vaid ka kodu puutumatusele ja kujutab endast varguse enamohtlikku koosseisu. Süüdistatavale I.Karpile inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. I.Karp ei oma ei töökohta ega mingit alalist legaalset sissetulekut. Seega mõistetavaks karistuseks saab olla üksnes vangistus. Karistusregistri andmetel on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 9-l korral, nendest varavastaste kuritegude toimepanemise eest on teda karistatud 4 korda. Viimati karistati teda Pärnu Maakohtu poolt 17.12.2009 2-aastase vangistusega, millest ta pidi ära kandma 1 aasta ning üks aasta vangistust jäeti tingimisi kohaldamata. Tingimisi kohaldamata jäetud karistus aga pöörati 06.03.2012 Harju Maakohtu määrusega täitmisele. Vabanenud vanglast tingimisi ennetähtaega, pani I.Karp viie päeva pärast toime ühe kuu jooksul uued arvukad vargused. I.Karpi karistusandmed viitavad seega sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole teinud järeldusi varasematest karistustest, jätkates aina uuesti varavastaste kuritegude toimepanemist. Selline süüdistatava järjekindlus kuritegude toimepanemisel näitab, et süüdistataval puudus ja puudub soov elada õiguskuulekalt. Arvestades süü suurust, karistuse üld-ja eripreventiivseid eesmärke, leiab kohus, et süüdistatavale I.Karpile tuleb mõista karistus ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedasena. Süüdistatava puhul ei pea kohus otstarbekaks kohaldada KarS § 74 sätteid, s.o nii osalist kui ka täielikku karistusest vabastamist, samuti ei pea kohus I.Karpi puhul võimalikuks vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Karistusest vabastamine koos käitumiskontrollile allutamisega eeldab, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. Tulenevalt I.Karpi eelmiste karistuste arvust ja kuriteoepisoodide rohkusest, samuti asjaolust, et uued kuriteod on ta toime pannud katseaja jooksul, sellist veendumust kohtul ei ole.

MENETLUSKULUD

Tulenevalt KrMS § 180 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu, süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, ekspertiisi kulud.

Prokurör taotles ekspertiisi tegemise kulude väljamõistmist täies ulatuses, mis hõlmab ka ekspertiisiakte, mida prokurör ei ole tõendina kohtule esitanud. Kohus leiab, et sellise ekspertiisi kulude hüvitamise kohustust, mille ekspertiisiakti ei ole kohtulikul uurimisel tõendina uuritud, ei saa süüdistatavale panna. Menetluskuludena ekspertiisi tasu hüvitamise üle otsustamisel peab kohus kontrollima ekspertiisi määramise ja teostamise põhjendatust. Riigikohtu praktikas on leitud, et ei ole põhjendatud ekspertiisi tegemise kulude väljamõistmine süüdistatavalt juhul, kui määratud ekspertiis ei ole teostatud tõendamisvajadusest lähtudes ning ta ei saa ilmselgelt aidata kaasa kriminaalasja lahendamisele (3-1-1-120-12). Kohus leiab, et olukorras, kus kohtule on esitamata menetlusdokumendid, mille pinnalt võinuks kontrollida ekspertiiside määramise vajalikkust ning menetlusõiguse normide järgimist ekspertiisi tegemisel, ei kuulu ekspertiisi maksumus väljamõistmisele süüdistatavalt. Sellest tulenevalt mõistab kohus I.Karpilt välja vaid kahe ekspertiisi tegemise kulud kokku summas 542 eurot. Menetluskulusid määrates, arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, võib kohus jätta osa neist riigi kanda ja määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. I.Karp ei ole kohtule esitanud tõendeid mõjuvate põhjuste kohta, mis teeks talle võimatuks või ebamõistlikult koormavaks käesolevas kriminaalasjas kohtu poolt temalt väljamõistetavate menetluskulude tasumise. Seetõttu kohus leiab, et antud kriminaalasjas puudub õiguslik alus jätta menetluskulud kas osaliselt või täielikult riigi kanda. Arvestades aga I.Karpi varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, annab kohus võimaluse talle käesoleva kriminaalasjaga seonduvate menetluskulude tasumiseks ositi pikema aja jooksul, andes maksimaalse tähtaja menetluskulude tasumiseks s.o. 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik Julia Vernikova

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.